Kohtuasi T‑79/14
Secop GmbH
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Raskustes olevate ettevõtjate päästmine – Riigi tagatise vormis abi – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Ametliku uurimismenetluse algatamata jätmine – Tõsised raskused – Huvitatud isikute menetlusõigused
Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 1. märtsi 2016. aasta otsus
1. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja ametliku uurimismenetluse etapp – Abi kokkusobivus siseturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada ametlik uurimismenetlus – Tõsised raskused – Mõiste
(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3)
2. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikli 107 lõige 3)
3. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Päästmisabi raskustes olevale ettevõtjale – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Eesmärgid
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punkt 12)
4. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Päästmisabi raskustes olevale ettevõtjale – Piiratud mõju siseturul – Kiireloomulisus – Lihtsustatud korras läbivaatamine komisjoni poolt
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punkt 23)
5. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abisaaja konkurentide õigus olla kaasatud menetlusse esialgse uurimise etapis – Puudumine – Sellise õiguse olemasolu ettevõtjate koondumiste valdkonnas – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ilma et oleks algatatud ametlikku uurimismenetlust ja ära kuulatud konkurenti, kes pealegi on abisaajaga seotud koondumise osaline – Lubatavus – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(ELTL artikli 108 lõige 3; nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 18 lõige 1; komisjoni määrus nr 802/2004, artikli 11 punkt b)
6. Riigiabi – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni kohustused – Esialgse uurimise etapp – Komisjoni uurimiskohustus – Ulatus
(ELTL artikli 107 lõige 1 ja artikli 108 lõige 3)
7. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonile teatamine – Komisjoni otsus jätta vastuväited esitamata – Komisjoni poolt ühinemismääruse alusel kogutud teave – Kasutamine tõendina – Ulatus – Muul õiguslikul alusel menetluse algatamise põhjendamiseks arvesse võtmine
(nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 17 lõige 1)
8. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abi kokkusobivus siseturuga – Kaalutlusõigus – Paralleelse ettevõtjate koondumise menetluse olemasolu – Riigiabi reguleerivate aluslepingu sätete ja muude aluslepingu sätete ühtsuse nõue
(ELTL artiklid 107 ja 108)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 22–27)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 29)
3. Ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punkti 12 kohaselt ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus äriühing tekib eelmise äriühingu likvideerimisel või võtab sellise äriühingu varad üle. Selle punkti eesmärk on vältida seda, et asutatakse selline elujõuetu ettevõtja või alustatakse sellist kahjumlikku tegevust, mis sõltub algusest peale riigiabist.
Sel eesmärgil on sama punkti teises lauses tehtud täpsustus mõeldud just nimelt juhuks, kui eelmise juriidilise isiku vara võõrandatakse teisele juriidilisele isikule, olgu viimane siis vastasutatud või varem olemas olev. Nii võib just selle majandusüksuse, kelle vara hulka omandatud vara äsja lisandus, sellises olukorras määratleda uue äriühinguna. Vara võõrandanud juriidilise isiku jaoks võib sellise tehingu eesmärk olla just nimelt enda päästmine. Nimelt ei ole vara võõrandamise korral vastasutatud äriühinguna määratlemise seisukohast oluline mitte see üksus, mille moodustab võõrandajast äriühingu säiliv majandustegevus, vaid see üksus, mille moodustab omandajast äriühingu – kelle vara hulka võõrandatud vara lisandus – majandustegevus. Pealegi on tavapärane ja mõistlik see, kui raskustes ettevõtja võõrandab osa oma varast ja keskendab oma tegevuse oma tuumale – kas geograafiliselt või valdkondlikult –, et parandada oma finantsseisundi taastamise väljavaateid.
(vt punktid 31, 32 ja 36)
4. Kuivõrd abikõlblikud meetmed on piiratud (laenugarantiid või laenud), kuivõrd päästmisabi on oma laadilt ajutine ja tagastatav (garantii lõpeb ja laen tuleb tagasi maksta hiljemalt kuue kuu pärast, kui selle tähtaja möödumisel ei esitada ümberkorraldus- või likvideerimiskava) ja kuivõrd see piirdub ainult meetmetega, mis on vajalikud asjaomase äriühingu lühiajaliseks tegevuse jätkamiseks, on raskustes olevate ettevõtjate päästmisabi mõju siseturul äärmiselt piiratud. Just nimelt see piiratud mõju koos päästmisabi kiireloomulisusega õigustavad seda, et komisjon kontrollib seda tavaliselt lihtsustatud korras vastavalt ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punktile 30, andes endast parima, et teha otsus ühe kuu jooksul, kui abi vastab teatavatele kriteeriumidele. Mis tahes võimaliku vana abi, mis on väidetavalt ebaseaduslik, kumulatiivse mõju arvessevõtmine muudaks sellest tähtajast kinnipidamise aga võimatuks ega oleks seega kooskõlas kontrolli kiireloomulisusega ja abi piiratud mõjuga konkurentsile.
Lisaks sellele kohustaks suuniste punktis 23 määratletud abist (st abist, mille kohta komisjon on juba teinud lõpliku negatiivse otsuse) erineva vana abi arvessevõtmine komisjoni kontrollima täiendavalt sellist vana abi, mille määratlemine abi ja ebaseadusliku abina võib olla komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel vaidlusküsimus ja millega seoses tuleb vajaduse korral läbi viia eraldiseisev menetlus ning teha eraldiseisev otsus. See võiks lõppkokkuvõttes tingida kas päästmisabi andmisest keeldumise vana abi pealiskaudse kontrolli alusel, samas kui vana abi võib hiljem osutuda seaduslikuks või ilmneb, et tegemist ei ole abiga, või lükata alusetult edasi otsuse tegemist päästmisabi kohta. Selline toimimisviis osutub seega samuti kokkusobimatuks õiguskindluse põhimõttest tulenevate nõuetega.
(vt punktid 52 ja 53)
5. Riigiabi valdkonnas ei ole isikutel, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eelkõige konkurentidest ettevõtjatel mingit õigust olla kaasatud menetlusse esialgse uurimise etapis. Seevastu koondumiste valdkonnas on asjaomastel osalistel määruse nr 802/2004 (millega rakendatakse määrust nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) artikli 11 punkti b tähenduses õigus teha teatavaks oma seisukohad igas menetluse etapis, sealhulgas esialgse uurimise etapis.
Tütarettevõtja kogu vara müümise korral tuleb emaettevõtja samastada selle vara müüjaga ning ta on seega kavandatava koondumise osaline. Asjaomastel osalistel on aga määruse nr 139/2004 artikli 18 lõike 1 lõpus sätestatu kohaselt erinevalt konkurentidest õigus teha teatavaks oma seisukohad igas menetluse etapis, sealhulgas esialgse uurimise etapis. Seega ei saa huvitatud isiku olukorda riigiabimenetluse esialgses etapi raames ja asjaomase osalise (määruse nr 802/2004 artikli 11 punkti b tähenduses) olukorda koondumismenetluse raames pidada identseks. Järelikult ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist asjaolu, et komisjon ei andnud enne sellise otsuse tegemist, millega abi tunnistati siseturuga kokkusobivaks, sellise vara omandanud ettevõtjale, kes on samal ajal abi saanud asjaomase emaettevõtja konkurent ning seega abist huvitatud isik, võimalust esitada oma seisukoht.
(vt punktid 63, 64 ja 67)
6. Esialgse uurimismenetluse raames võib komisjon põhimõtteliselt rahulduda teabega, mille on esitanud liikmesriik, ning ta ei ole kohustatud omal algatusel uurima kõiki asjaolusid, kui teatanud liikmesriigi esitatud teave võimaldab tal jõuda esialgse uurimise tulemusel veendumusele, et asjaomane meede kas ei kujuta endast abi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, või – kui tegemist on abiga – et see on siseturuga kokkusobiv.
(vt punkt 76)
7. Kuigi määruse nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) alusel kogutud teavet ei saa otse kasutada tõendina menetluse raames, mis ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse, kujutab see endast siiski kaudset tõendit, mida võib vajaduse korral arvesse võtta, põhjendamaks menetluse algatamist mõnel muul õiguslikul alusel.
Komisjonil on riigiabimenetluse raames vähemalt õigus nõuda sellise teabe või dokumentide esitamist, mis said talle teatavaks koondumismenetluse raames, kui see teave või dokumendid on kõnealuse abi kontrollimise seisukohast olulised.
(vt punktid 82 ja 83)
8. Komisjon peab põhimõtteliselt vältima ebakõlasid, mis võivad esile kerkida liidu õiguse eri sätete rakendamisel. Komisjoni selline kohustus järgida riigiabi käsitlevate aluslepingu sätete ja muude aluslepingu sätete ühtsust on eriti oluline juhul, kui nende muude sätete eesmärk on samuti moonutamata konkurents siseturul. Tehes otsust abi kokkusobivuse kohta siseturuga, ei saa komisjon seega eirata ohtu, et konkreetsed ettevõtjad kahjustavad siseturul konkurentsi.
Tehes otsust riigiabi kokkusobivuse kohta, peab komisjon sellest tulenevalt arvesse võtma sellise koondumise tagajärgi, mida ta parasjagu hindab ühe teise menetluse raames, kui selle koondumise tingimused mõjutavad hinnangut sellele, kuivõrd kõnealune abi võib kahjustada konkurentsi.
(vt punktid 85 ja 86)