Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (Iirimaa) 26. jaanuaril 2024 – NE, MY, HJ, XF, WB, UV, VK, JU, RJ ja DZ versus An Bord Pleanála, Minister for Housing, Local Government and Heritage, Iirimaa ja The Attorney General

(kohtuasi C-58/24, Drumakilla)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court (Ireland)

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: NE, MY, HJ, XF, WB, UV, VK, JU, RJ ja DZ

Vastustajad: An Bord Pleanála, Minister for Housing, Local Government and Heritage, Ireland and The Attorney General

Menetluses osales: Drumakilla Limited

Eelotsuse küsimused

1. Kas direktiivi 2011/92¹ artiklil 11 koostoimes Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 sätestatud õiguskaitse laialdase kättesaadavuse põhimõttega on niisugune tagajärg, et kui direktiivi 2011/92 artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses projekti, mille jaoks taotletakse teostusluba (edaspidi „põhikooskõlastus“), ei saa teostada, ilma et arendaja saab esmalt veel ühe loa (edaspidi „kõrvalkooskõlastus“), ning kui selle projekti jaoks põhikooskõlastuse andmise eest vastutavale asutusele jääb võimalus hinnata selle projekti keskkonnamõju rangemalt kui kõrvalkooskõlastuse andmisel, tuleb seda kõrvalkooskõlastust (kui see antakse enne põhikooskõlastust) käsitada kui teostusloa andmise menetluse osa muudes kontekstides peale nende, mis puudutavad direktiivi 2011/92 kohaselt kaalutavate või hinnatavate küsimuste ulatust, kas üldiselt või juhul, kui kõrvalkooskõlastus on direktiivi 92/43 artikli 16 lõike 1 alusel tehtud otsus, mis annab arendajale loa kalduda projekti teostamise eesmärgil kõrvale kohaldatavatest liigikaitsemeetmetest?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas direktiivi 2011/92 artiklil 11 koostoimes Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 sätestatud õiguskaitse laialdase kättesaadavuse põhimõttega on niisugune tagajärg, et riigisiseseid õigusnorme selle kohta, millisel kuupäeval algab tähtaeg direktiivi 92/43¹ artikli 16 lõike 1 tehtud otsuse (kõrvalkooskõlastus) õiguspärasuse vaidlustamiseks, tuleb tõlgendada nii, et see tähtaeg ei saa alata enne asjaomase teostusloa (põhikooskõlastus) andmise kuupäeva, kas üldiselt või kui: i) projekti suhtes rakendati üksikjuhtumite uurimist, nagu on ette nähtud direktiivi 2011/92 artikli 4 lõike 2 punktis a, ja/või ii) artikli 4 lõike 5 kohane otsus põhikooskõlastuse eesmärgil tehti pärast seda, kui kõrvalkooskõlastus oli antud, ja samaaegselt otsusega põhikooskõlastuse kohta, ja/või iii) kõrvalkooskõlastuse õiguspärasuse vaidlustamise menetluses ei vaidlustata ühegi väitega põhikooskõlastust põhjendusel, et kõrvalkooskõlastus oli kehtetu, ja/või iv) kaebaja ei taotle kõrvalkooskõlastuse vaidlustamise tähtaja pikendamist, nagu on riigisiseses õiguses hilinevaks vaidlustamiseks ette nähtud, kui Euroopa Liidu õigusnormidega ei ole ette nähtud teisiti?

3. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja teisele küsimusele eitav: kas direktiivil 2011/92 koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 ja/või Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 sätestatud õiguskaitse laialdase kättesaadavuse põhimõttega on niisugune tagajärg, et liikmesriigisiseste õigusnormidega ette nähtud kaebetähtaeg sellest direktiivist tuleneva õiguse kasutamiseks peab olema mõistlikult ettearvatav, kuid ei pea sõnaselgelt sisalduma õigusaktides kooskõlas direktiivi 2011/92 artikli 11 lõikega 2 ja/või praktilises teabes halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta kooskõlas direktiivi 2011/92 artikli 11 lõikega 5 ja/või olema riigisiseses kohtupraktikas kindlalt ette nähtud, nii et vastust teisele küsimusele ei muuda see, kui liikmesriigisiseses õiguses on ette nähtud üldine ettearvatav tähtaeg, mida kohaldatakse avalik-õiguslikele vaidlustele üldiselt, sealhulgas seoses kaebuse esitamisega direktiivi 92/43 artikli 16 lõike 1 alusel tehtud otsuse peale, mis annab arendajale loa kalduda projekti teostamise eesmärgil kõrvale kohaldatavatest liigikaitsemeetmetest, olgugi et see on asjaomases riigisiseses õiguses kaudselt, mitte sõnaselgelt ette nähtud?

4. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja – üks kahest – kas vastus teisele küsimusele on jaatav või vastus kolmandale küsimusele eitav: kas direktiivi 92/43 artikli 16 lõikel 1 on niisugune tagajärg, et pädev asutus ei saa järeldada, et otsusele, mis annab arendajale loa kalduda direktiivi 2011/92 artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses projekti teostamise eesmärgil kõrvale kohaldatavatest liigikaitsemeetmetest, ei ole „muud rahuldavat alternatiivset lahendust“, kui pädev asutus tegelikult ei kaalu teisi võimalusi, nagu muu asukoht või muu projekteerimislahendus või erandi tegemisest keeldumine?

5. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja – üks kahest – kas vastus teisele küsimusele on jaatav või vastus kolmandale küsimusele eitav: kas direktiivi 92/43 artikli 16 lõikel 1 on niisugune tagajärg, et pädev asutus ei saa järeldada, et sellise otsuse tegemine, mis annab arendajale loa kalduda direktiivi 2011/92 artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses projekti teostamise eesmärgil kõrvale kohaldatavatest liigikaitsemeetmetest, on „loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks ja looduslike elupaikade säilitamiseks“, välja arvatud juhul kui teatav kindlakstehtav kaitse luuakse selle erandi endaga, mitte leevendusmeetmetega, mis võetakse erandi tegemise otsusega lubatud sammudest tekkiva kahju vähendamiseks või kompenseerimiseks?

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT 2012, L 26, lk 1).

¹ Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102).