Liidetud kohtuasjad T‑440/03, T‑121/04, T‑171/04, T‑208/04, T‑365/04 ja T‑484/04

Jean Arizmendi jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon

Lepinguväline vastutus – Tolliliit – Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus – Põhjendatud arvamus – Agent-tõlkide ja laeva tollivormistuse teostajate monopoli kaotamine Prantsuse õigusnormides – Piisavalt selge rikkumine – Põhjuslik seos

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Asjaolu, et komisjon ei algata liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust

(EÜ artikkel 226 ja EÜ artikli 288 teine lõik)

2.      Kahju hüvitamise nõue – Autonoomsus tühistamishagi suhtes – Ese

(EÜ artikli 226 esimene lõik EÜ artikli 288 teine lõik)

3.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine

(EÜ artikkel 226 ja EÜ artikli 288 teine lõik)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Mõiste

(EÜ artikkel 226 ja EÜ artikli 288 teine lõik)

5.      Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Kohtueelne menetlus – Ese

(EÜ artikkel 226)

1.      Kahju hüvitamise hagi, mis tugineb komisjoni poolt EÜ artikli 226 alusel liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse algatamata jätmisele, on vastuvõetamatu. Kuna komisjon ei ole kohustatud EÜ artikli 226 alusel liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust algatama, ei kujuta komisjoni otsus jätta niisugune menetlus algatamata igal juhul endast õigusrikkumist, mistõttu ei saa selle otsuse tõttu tekkida ühenduse lepinguväline vastutus. Kuna komisjonil ei ole kohustust algatada liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust, ei saa seega selle menetluse algatamata jätmine kaasa tuua ühenduse vastutust.

(vt punkt 62)

2.      Kahju hüvitamise hagi on iseseisev hagi, millel on muude õiguskaitsevahendite hulgas konkreetne eesmärk. Selle hagi ese on nõue hüvitada kahju, mis tuleneb aktist või õigusvastasest käitumisest, mida saab institutsioonile süüks panna.

Sõltumata küsimusest, kas tegemist on vaidlustatava aktiga, mille peale saab tühistamishagi esitada, saab seega institutsiooni mis tahes akti peale, mille institutsioon on vastu võtnud kaalutlusõigust teostades, põhimõtteliselt esitada kahju hüvitamise hagi. Institutsioonile kuuluva kaalutlusõiguse tulemusel ei vabane ta kohustusest tegutseda kooskõlas nii niisuguste ülimuslike õigusnormidega nagu asutamisleping ja ühenduse õiguse üldpõhimõtted, kui ka asjakohaste teiseste õigusnormidega. Kui selle akti õiguspärasus vaidlustatakse kahju hüvitamise nõudes, antakse hinnang õiguspärasusele nimetatud institutsiooni kohustustest lähtudes. Vastupidine lähenemine läheks vastuollu õigusel põhineva ühendusega ja jätaks kahju hüvitamise hagi ilma selle kasulikust mõjust, kuna see lähenemisviis takistaks kohtul niisuguse hagi raames institutsiooni akti õiguspärasust hinnata.

Järelikult on nii, et kuigi komisjonil on EÜ artikli 226 tulenevate volituste raames õigus vabalt otsustada, kas ta esitab liikmesriigi vastu kohustuste rikkumise hagi või mitte, ilma et ta peaks oma valikut põhjendama, ja kuigi ta võib seega samadel asjaoludel saata liikmesriigile oma volituste teostamise raames põhjendatud arvamuse, ei saa välistada, et täiesti erandlikel juhtudel võib isik tõendada, et see põhjendatud arvamus on õigusvastane õigusnormi sellise piisavalt selge rikkumise tõttu, mis võib talle kahju tekitada.

Seda hinnangut ei mõjuta asjaolu, et EÜ artikli 226 esimese lõigu alusel esitatud komisjoni põhjendatud arvamus ei kujuta endast õigusakti, mille eesmärk on luua siduvaid õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, ja seega ei ole nimetatud arvamus akt, mille peale saab esitada tühistamishagi.

(vt punktid 64–69)

3.      Õigusakti õigusvastasuse korral on ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimise eeldus isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumise esinemine. Mis puudutab seda tingimust, siis otsustav kriteerium selleks, et pidada ühenduse õiguse rikkumist piisavalt selgeks, on see, et ühenduse institutsioon on ilmselgelt ja oluliselt eiranud oma kaalutlusõiguse piire.

EÜ artiklis 226 ette nähtud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses on Euroopa Kohtul ainupädevus tuvastada, et liikmesriik on rikkunud ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi. Kuigi komisjonil on seega õigus vabalt otsustada liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse algatamise vajaduse üle, ei ole tal võimalik niisugust kohustuste rikkumist siduval viisil tuvastada. Kuna komisjon piirdub põhjendatud arvamuses üksnes seisukoha võtmisega liikmesriigi poolt ühenduse õigusest tulenevate kohustuste rikkumise kohta, ei saa arvamuse vastuvõtmine kaasa tuua isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selget rikkumist. Seetõttu ei saa komisjoni poolt põhjendatud arvamuses võetud väär seisukoht ühenduse õiguse ulatuse kohta kujutada endast piisavalt selget rikkumist, mis võib kaasa tuua ühenduse vastutuse.

Seevastu juhul, kui põhjendatud arvamuses esitatud hinnangud lähevad kaugemale liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu kindlakstegemisest või kui komisjon ületab muu tegevusega liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses talle antud pädevust, näiteks avalikustab õigusvastaselt ärisaladuse või isiku mainet kahjustava teabe, võivad need hinnangud või see tegevus kujutada endast rikkumist, mis võib kaasa tuua ühenduse vastutuse.

(vt punktid 74–78)

4.      Kahju hüvitamise hagi kontekstis eeldatakse põhjuslikku seost juhul, kui institutsioonile etteheidetava käitumise ja viidatud kahju vahel on piisavalt otsene põhjuslik seos, mida peab tõendama hageja. Etteheidetav käitumine peab seega olema kahju tekkimise määrav põhjus.

Komisjoni poolt EÜ artikli 226 alusel algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses ei oma tähtsust see, et põhjendatud arvamuses leiab komisjon, et siseriiklikud õigusaktid on vastuolus ühenduse õigusega ning see, kas on võimalik, et ta selles suhtes eksib, kuna nimetatud põhjendatud arvamuses ei nõuta, et liikmesriik oma õigusakte muudaks. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames saab ainult Euroopa Kohtu otsus olla siduv.

Kuna põhjendatud arvamus, milles komisjon väidab, et liikmesriik on rikkunud ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi, ei ole siduv, siis ei saa seda arvamust pidada selle kahju määravaks põhjuseks, mis tekkis seetõttu, et vastavalt kõnealusele põhjendatud arvamusele muudeti asjassepuutuvaid siseriiklikke õigusakte.

(vt punktid 85, 90, 92 ja 93)

5.      EÜ artiklis 226 ette nähtud kohtueelse menetluse eesmärk on anda asjaomasele liikmesriigile võimalus täita ühenduse õigusest tulenevad kohustused või kaitsta end tõhusalt komisjoni esitatud väidete vastu. Seega ei ole liikmesriik kohustatud seda põhjendatud arvamust järgima, vaid võib selle arvamuse täitmata jätta, juhul kui ta leiab, et komisjon heidab õigustamatult talle rikkumist ette.

(vt punkt 87)