Kohtuasi T‑456/11

International Cadmium Association (ICdA) jt

versus

Euroopa Komisjon

REACH – Kaadmiumi ja selle ühendite tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes kehtestatud piiranguid puudutavad üleminekumeetmed – Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa – Plastmaterjalides kaadmiumpigmendi kasutamise piirangud – Ilmne hindamisviga – Riskianalüüs

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (seitsmes koda), 14. novembri 2013

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatud aktist aine väljajätmine kohtumenetluse käigus – Vaidlustatud akti kehtetuks tunnistamata jätmine – Vaidlustatud akt, mis võis olla tekitanud õiguslikke tagajärgi – Hagi eseme säilimine – Võimaliku kahju hüvitamise nõude alus – Põhjendatud huvi säilimine

(ELTL artikkel 263)

2.      Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH‑määrus – Teatud ainetele kohaldatavad piirangud – Uute piirangute kehtestamine ja olemasolevate piirangute muutmine – Liidu ametivõimude kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 68 lõige 1 ja XVII lisa)

3.      Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH‑määrus – Teatud ainetele kohaldatavad piirangud – Uute piirangute kehtestamine ja olemasolevate piirangute muutmine – Tingimused – Riskihindamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 68 lõige 1, artikli 137 lõike 1 punkt a ja XVII lisa; nõukogu määrus nr 793/93, artikkel 11)

1.      Määrusega tagasiulatuvalt alates vaidlustatud määruse kohaldamise kuupäevast teatud toodete kasutamise selliste piirangute tühistamine, mis kehtestati viimati nimetatud määrusega, ei võta tühistamishagilt eset, sest komisjon ei olnud vaidlustatud akti ametlikult kehtetuks tunnistanud.

Pealegi ei too selline tühistamine iseenesest kaasa liidu kohtu kohustust teha otsus asjas kohtuotsuse tegemise vajaduse äralangemise kohta seetõttu, et kohtuotsuse kuulutamise päeval puudus ese või põhjendatud huvi. Sellise vaidlustatud akti tühistamine, mida on juba rakendatud, võib ikka hagejale kasu tuua, isegi kui asjaomased piirangud, mis kehtestati selle aktiga, tühistati vahepeal tagasiulatuvalt alates nimetatud akti kohaldamise kuupäevast. Nimelt võis vaidlustatud akt tekitada õiguslikke tagajärgi ajavahemikul, mil ta reguleeris asjaomastele toodetele kohaldatavaid piiranguid, st alates selle kohaldamise hetkest kuni piirangud tühistanud määruse jõustumise hetkeni.

Lõpuks tuleb tõdeda, et sel ajavahemikul keelas vaidlustatud akt asjaomaste toodete teatud kasutamise. Sellistel asjaoludel säilitab hageja huvi, et tuvastataks selle akti osaline õigusvastasus, sest esiteks seoks see tuvastus liidu kohut kahju hüvitamise nõude puhul ja teiseks võiks see olla alus võimalikele kohtuvälistele läbirääkimistele komisjoni ja hagejate vahel eesmärgiga hüvitada viimastele väidetavalt tekitatud kahju.

(vt punktid 36–38)

2.      Määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), eesmärkide tõhusaks järgmiseks on arenevas ja keerulises tehnikavaldkonnas liidu ametivõimudel võetavate meetmete olemuse ja ulatuse kindlaksmääramisel lai kaalutlusõigus, seda eeskätt äärmiselt keeruliste teaduslike ja tehniliste faktiliste asjaolude hindamisel; samas peab liidu kohtu kontroll piirduma hinnanguga sellele, kas sellise õiguse kasutamisel esineb ilmne kaalutlusviga või võimu kuritarvitamine või kas ametivõimud on oma kaalutlusõiguse piire ilmselgelt ületanud. Nimetatud kontekstis ei saa liidu kohus selle institutsiooni hinnangut teaduslike ja tehniliste asjaolude kohta, kellele üksinda on EL toimimise lepinguga see ülesanne antud, asendada nimelt oma hinnanguga.

Ometi ei kehti liidu ametivõimude lai kaalutlusõigus, mille kasutamise üle teostatav kohtulik kontroll on piiratud, ainult vastuvõetavate sätete olemuse ja ulatuse suhtes, vaid teataval määral ka alusandmete tuvastamise suhtes. Siiski nõuab niisugune kohtulik kontroll vaatamata selle piiratusele, et liidu ametivõimud kui asjaomase akti koostajad suudaksid liidu kohtus tõendada, et akt on vastu võetud nende kaalutlusõiguse tegeliku teostamise teel, mis eeldab kõigi nende elementide ja asjaolude arvessevõtmist, mis on akti reguleerimiseseme valdkonnas asjakohased.

Teadusekspertide läbi viidud riskide teaduslik hindamine peab komisjonile andma piisavalt usaldusväärset ja kindlat teavet, et ta saaks mõista esitatud teadusliku küsimuse tervet ulatust ja asjaolusid teades määrata kindlaks oma tegevusviisi. Järelikult peab komisjon tagama, et tema võetavad meetmed, isegi kui need on ennetavad meetmed, tugineksid konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades riskide võimalikult ulatuslikule teaduslikule hindamisele, sest vastasel juhul võtaks ta omavolilisi meetmeid, mida ettevaatuspõhimõte ei saa mingil juhul õiguspäraseks muuta.

Kuna toimikust ei ilmne, et komisjon hindas kõiki neid elemente ja asjaolusid, mis on akti reguleerimiseseme valdkonnas asjakohased, jõudes ebapiisavate teaduslike andmete põhjal järeldusele, et inimeste tervisele või keskkonnale tuleneb risk, millega on vaja tegeleda liidu tasandil, tegi ta ilmse hindamisvea.

(vt punktid 45, 46, 52 ja 71)

3.      Isegi kui vaidlustatud määrus, mis kehtestas teatud ainetega seotud piirangud, võeti vastu, kasutades määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artikli 137 lõike 1 punktis a viidatud üleminekumeetmeid, peavad nimetatud määruse XVII lisa muutmiseks sellegipoolest olema täidetud selle määruse artiklis 68 ette nähtud tingimused.

Vaidlustatud määrusega teatud ainetega seotud uute piirangute kehtestamine eeldab, et määruse nr 1907/2006 artikli 68 lõikes 1 ette nähtud tingimused on täidetud. Seega eeldab vaidlustatud määruse vastuvõtmine, et komisjon peab õigustatult leidma, et asjaomaste ainete kasutamisest muudes plastmaterjalides kui need, milles kasutamine oli piiratud enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist, tuleneb inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu risk, millega on vaja tegeleda liidu tasandil.

Isegi kui eeldada, et määruse nr 1907/2006 artikli 137 lõike 1 punkti a kohaldades võetud meetmed ei pea vastama määruse artiklis 68 ette nähtud sisulistele tingimustele, vaid enne seda määrust jõus olnud õigusnormidele ehk määruse nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta artiklile 11, siis tuleb tõdeda, et viimati nimetatud säte nägi samuti ette, et piiravad meetmed võib vastu võtta ainult riskihindamise põhjal.

(vt punktid 47–50)