ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
14. veebruar 2019(*)
Euroopa Liidu kaubamärk – Südame kujutisest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑123/18,
Bayer Intellectual Property GmbH, asukoht Monheim am Rhein (Saksamaa), esindajad: advokaadid V. von Bomhard ja J. Fuhrmann,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: A. Graul, S. Hanne ja D. Walicka,
kostja,
mille ese on hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 7. detsembri 2017. aasta otsuse (asi R 145/2017‑1) peale, mis käsitleb taotlust registreerida südame kujutisest koosnev tähis ELi kaubamärgina,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud K. Kowalik‑Bańczyk (ettekandja) ja C. Mac Eochaidh,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 27. veebruaril 2018,
arvestades EUIPO esitatud kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 15. mail 2018,
arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud teha otsuse ilma menetluse suulise osata,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Bayer Intellectual Property GmbH esitas 27. juulil 2016 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud redaktsioonis (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)), ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 42 ja 44 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 42: „südame-veresoonkonna haiguste alased teadusuuringud“;
– klass 44: „südame-veresoonkonna haiguste valdkonna tervishoiuteenused“.
4 Kontrollija keeldus 24. novembri 2016. aasta otsusega määruse nr 207/2009 [artikli 7 lõike 1 punkti b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b)] alusel taotletava kaubamärgi registreerimisest eespool punktis 3 viidatud teenuste jaoks.
5 Hageja esitas 20. jaanuaril 2017 määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 (nüüd määruse 2017/1001 artiklid 66–71) alusel EUIPO kontrollija otsuse peale kaebuse.
6 EUIPO esimene apellatsioonikoda jättis 7. detsembri 2017. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) hageja kaebuse määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel rahuldamata põhjusel, et asjaomane avalikkus tajub taotletavat kaubamärki südame kujutisena ja seega viitena asjaolule, et kõnealused teenused puudutavad kardioloogia valdkonda.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– muuta vaidlustatud otsust, rahuldades kontrollija otsuse peale esitatud kaebuse;
– mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.
8 EUIPO palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
9 Hageja põhjendab hagi sisuliselt kahe väitega, mille kohaselt on rikutud esiteks määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b ja teiseks võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtteid.
Esimene väide, mis käsitleb määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist
10 Hageja põhjendab väidet sisuliselt kahe etteheitega. Esimese etteheite kohaselt jättis apellatsioonikoda oma analüüsis arvesse võtmata asjaolu, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik. Teise etteheite kohaselt leidis apellatsioonikoda ekslikult, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime.
11 EUIPO vaidleb hageja argumentidele vastu.
Sissejuhatavad märkused
12 Määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita kaubamärke, millel puudub eristusvõime. Sama määruse artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et artikli 7 lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad ainult teatavas Euroopa Liidu osas.
13 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kaubamärk määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõimeline, kui see kaubamärk võimaldab määratleda taotletava kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega seda kaupa või teenust teiste ettevõtjate omast eristada (vt 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Smart Technologies vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑311/11 P, EU:C:2012:460, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
14 Kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, ja teisest küljest lähtuvalt sellest, kuidas tajub kaubamärki asjaomane avalikkus, mis koosneb nende kaupade või teenuste keskmisest tarbijast (vt 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Smart Technologies vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑311/11 P, EU:C:2012:460, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
15 Neid kaalutlusi arvestades tuleb üksteise järel analüüsida etteheiteid, mille hageja esitas esimese väite toetuseks.
Esimene etteheide, mille kohaselt jättis apellatsioonikoda arvesse võtmata asjaolu, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik
16 Esimeses etteheites väidab hageja, et kuigi apellatsioonikoda leidis õigesti, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik, ei võtnud ta taotletava kaubamärgi eristusvõime hindamisel taotletava kaubamärgi suurt eristusvõimet arvesse.
17 Siinkohal tuleb meenutada, et kaubamärk peab võimaldama asjaomasel avalikkusel ilma erilist tähelepanu pööramata eristada sellega tähistatud kaupu muude ettevõtjate omadest (vt selle kohta 7. oktoobri 2004. aasta kohtuotsus Mag Instrument vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑136/02 P, EU:C:2004:592, punkt 32), nii et kaubamärgi registreerimiseks vajalik eristatavuse lävi ei tohi sõltuda asjaomase avalikkuse tähelepanelikkusest (vt selle kohta ja analoogia alusel 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Smart Technologies vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑311/11 P, EU:C:2012:460, punktid 48–50).
18 Seda, et asjaomase avalikkuse tähelepanelikkus ei avalda taotletava kaubamärgi eristusvõime hindamisele mõju, kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole oma hagiavalduses täpsustanud, milliseid järeldusi oleks apellatsioonikoda käesoleval juhul pidanud tegema selle põhjal, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik.
19 Seetõttu tuleb esimese väite esimene etteheide edutuna tagasi lükata.
Teine etteheide, mis puudutab taotletava kaubamärgi eristusvõime puudumist
20 Teises etteheites väidab hageja, et apellatsioonikoda leidis ekslikult, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime. Nimelt leiab ta, et asjaomane avalikkus tajub taotletavat kaubamärki mitte südame, vaid sõnast „vericiguat“ tuleneva tähe „v“ kujutisena. Ta lisab, et isegi kui oletada, et vaidlusalust kaubamärki tajutaks südame kujutisena, on apellatsioonikoda igal juhul jätnud arvestamata, et see on oma laadilt eelkõige asjaomaste teenuste sektori tavasid arvestades ebatavaline.
21 Esiteks tuleb märkida, et hageja ei vaidle vastu apellatsioonikoja hinnangus aluseks võetud asjaomase avalikkuse määratlusele, mille kohaselt koosneb taotletava kaubamärgi eristusvõimet tajuv asjaomane avalikkus eelkõige liidu südame-veresoonkonna haiguste valdkonna erialaspetsialistidest.
22 Teiseks tuleb ühelt poolt tõdeda, et kõnealused teenused on seotud südame-veresoonkonna haigustega.
23 Teiselt poolt olgu märgitud, et vastupidi hageja väidetele tõenäoliselt ei tajuta taotletavat kaubamärki sõnast „vericiguat“ tuleneva tähe „v“ kujutisena. Nimelt on taotletava kaubamärgi musta värvi elemendi kaks tippu kaardus sissepoole, mis ühest küljest erineb tähe „v“ tavapärasest kujutisest, ja teisest küljest muudab selle sarnaseks südame kujutisele. Neil asjaoludel ja arvestades seda, et kõnealused teenused on seotud südamega, tuleb asuda seisukohale, et asjaomane avalikkus tajub taotletavat kaubamärki südame kujutisena, isegi juhul, kui on tõendatud, et nimetatud avalikkus on toimeainest vericiguat teadlik.
24 Seetõttu tuleb apellatsioonikoja eeskujul tõdeda, et asjaomane avalikkus tajub taotletavat kaubamärki kui viidet sellele, et kõnealused teenused on seotud südamega, ja seda hoolimata asjaolust, et kaubamärgil ei ole kujutatud füsioloogiline süda.
25 Sellest järelduvalt leidis apellatsioonikoda õigesti, et taotletav kaubamärk ei tähista asjaomaste teenuste kaubanduslikku päritolu, ning järelikult puudub sellel kaubamärgil määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime.
26 Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.
27 Kõigepealt ei saa apellatsioonikojale ette heita, et ta ei tuginenud eespool hagiavalduse punktis 20 osundatud kohtupraktikale, mille kohaselt saab eristav olla kaubamärk, mis märkimisväärselt erineb asjaomase sektori normidest ja tavast, nagu on kohaldatud 15. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Novartis vs. EUIPO (Halli kõverjoone kujutis ja rohelise kõverjoone kujutis), T‑678/15 ja T‑679/15, ei avaldata, EU:T:2016:749, punktid 23 ja 24). Nimelt puudutab see kohtupraktika olukorda, kus taotletav kaubamärk on sellega tähistatud kauba väliskujust koosnev ruumiline kaubamärk või selle kauba kahemõõtmelisest kujutisest koosnev kujutismärk. Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et kuna teenused kui sellised ei ole käegakatsutavad, siis ei saa taotletav kaubamärk koosneda asjaomaste teenuste väliskujust või nende teenuste kahemõõtmelisest kujutisest.
28 Lisaks tuleb märkida, et see, kui taotletaval kaubamärgil kujutatud süda on stiliseeritud, ei muuda kaubamärki ainuüksi selle asjaolu tõttu määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõimeliseks kaubamärgiks.
29 Siinkohal väidab hageja sisuliselt, et taotletaval kaubamärgil kujutatud südame stiliseeritud laad tuleneb esiteks südame kontuuri vasaku alumise osa paksemast joonest, teiseks sellest, et süda on vähem sümmeetriline kui 306 muud südame kujutist, millele ta apellatsioonikojas tugines, ning kolmandaks asjaolust, et kontuuri vasak ülemine osa ei ole pööratud allapoole.
30 Siiski tuleb tõdeda, et need tunnused ei anna tõenäoliselt edasi sõnumit, mida asjaomane avalikkus võiks meeles pidada, mistõttu taotletav kaubamärk osutab asjaomase avalikkuse silmis üksnes sellele, et kõnealused teenused on seotud südamega. Seetõttu tuleb märkida nii, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 24 ja 25, et taotletava kaubamärgiga ei ole selles kujutatud südame stiliseeritud laadist hoolimata võimalik tähistada asjaomaste teenuste kaubanduslikku päritolu.
31 Samuti tuleb tagasi lükata hageja argument, mille kohaselt vastandina südame mittestiliseeritud kujutisele on taotletaval kaubamärgil kujutatud süda eristusvõimeline, kuna ei ole tõenäoline, et see viitab „tervenemise“ ideele. Selline väide, mida ei ole pealegi tõendatud, ei sea kahtluse alla asjaolu, et taotletav kaubamärk viitab asjaomase avalikkuse silmis asjaolule, et sellega tähistatud teenused on seotud südamega.
32 Seetõttu järeldub kõige eeltoodu põhjal, et esimese väite teine etteheide ei ole põhjendatud. Seega tuleb käesolev etteheide ning järelikult esimene väide tervikuna tagasi lükata.
Teine väide, mis käsitleb võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete rikkumist
33 Teises väites märgib hageja sisuliselt, et EUIPO rikkus taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumisel võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtteid, kuna ta oli varem nõustunud identse kaubamärgi registreerimisega klassi 5 kuuluvate ravimpreparaatide jaoks.
34 Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on EUIPO kohustatud teostama oma pädevust kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega. Kuigi võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtteid arvestades peab EUIPO võtma arvesse sarnaste taotluste kohta varem tehtud otsuseid ning uurima eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samaväärne otsus või mitte, peab nende põhimõtete kohaldamisel siiski arvestama seaduslikkuse põhimõttega. Ühtlasi peab õiguskindluse ja just hea halduse tagamiseks iga registreerimistaotluse kontrollimine olema range ja täielik, et vältida kaubamärkide alusetut registreerimist või tühistamist. Seetõttu tuleb selline kontrollimine läbi viia igal konkreetsel juhul. Tähise registreerimine kaubamärgina sõltub nimelt erikriteeriumidest, mis on kohaldatavad juhtumi faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks, et ega asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (vt selle kohta 10. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑51/10 P, EU:C:2011:139, punktid 73–77, ja 26. mai 2016. aasta kohtuotsus Hewlett Packard Development Company vs. EUIPO, C‑77/16 P, ei avaldata, EU:C:2016:373, punkt 4).
35 Neist põhimõtetest tuleneb esiteks, et apellatsioonikojad peavad varem neile esitatud sarnaste taotluste suhtes tehtud otsustest erineva hinnangu kasuks otsustamisel nendest otsustest kõrvalekaldumist sõnaselgelt põhjendama (vt selle kohta 28. juuni 2018. aasta kohtuotsus EUIPO vs. Puma, C‑564/16 P, EU:C:2018:509, punkt 66). Selline põhjendamiskohustus seoses varasematest otsustest kõrvalekaldumisega on vähem range kontrolli osas, mis sõltub üksnes taotletavast kaubamärgist, kui faktiliste asjaolude tuvastamise osas, mis ei sõltu sellest kaubamärgist (vt selle kohta 28. juuni 2018. aasta kohtuotsus EUIPO vs. Puma, C‑564/16 P, EU:C:2018:509, punktid 77 ja 81).
36 Teiseks nähtub ka eespool punktis 34 osutatud kohtupraktikast, et määruse 2017/1001 alusel tehtavate apellatsioonikodade otsuste puhul, mis käsitlevad teatava tähise ELi kaubamärgina registreerimist, on tegemist piiratud pädevuse, mitte kaalutlusõiguse teostamisega, nii et apellatsioonikodade nende otsuste õiguspärasust tuleb hinnata üksnes nimetatud määruse alusel, nagu liidu kohus on seda tõlgendanud (vt 6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise vs. EUIPO, C‑488/16 P, EU:C:2018:673, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu ei ole EUIPO varasemad otsused apellatsioonikodadele siduvad.
37 Käesolevas asjas tuleb esiteks märkida, et taotletava kaubamärgi eristusvõime sõltub üksnes taotletavast kaubamärgist, mitte faktilistest asjaoludest, millele hageja tugines. Seega võis apellatsioonikoda piirduda selgitusega, et hageja ei saa tugineda EUIPO varasematele otsustele, et lükata ümber järeldus, mille kohaselt on määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud registreerimisest keeldumise alus taotletavale kaubamärgile kohaldatav. Lisaks ei ole võimalik vaidlustada asjaolu, et apellatsioonikoda on igal juhul selgelt põhjendanud, miks ta kaldus hageja osutatud varasemas otsuses võetud lähenemisviisist kõrvale. Nimelt märkis ta sisuliselt, et varasemas otsuses käsitletud kaubad ei olnud konkreetselt seotud kardioloogiaga, mistõttu need kaubad ei olnud vastandina käesolevas menetluses kõne all olevatele teenustele „otsesel ja vahetult äratuntaval viisil seotud inimsüdamega“.
38 Teiseks ei saa hageja nimetatud seisukoha põhjendatusele vastu vaielda, seadmata kahtluse alla taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjendatust. Nagu nähtub eespool punktidest 21–32, tuleb siiski märkida, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et taotletavale kaubamärgile tuleb kohaldada määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktist b tulenevat registreerimisest keeldumise põhjust.
39 Eespool toodust johtuvalt tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja seetõttu jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
40 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt EUIPO nõudele jätta hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Bayer Intellectual Property GmbH‑lt.
Gervasoni | Kowalik-Bańczyk | Mac Eochaidh |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. veebruaril 2019 Luxembourgis.
Allkirjad