EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)
26. mai 2016(*)
Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Jaotis XVII – Transpordivahendid – Grupp 87 – Muud sõidukid peale raudtee- või trammiveeremite, nende osad – Rubriigid 8703 ja 8713 – Akuga töötava mootoriga elektrilised sõidukid – Mõiste „puudega isikud“
Kohtuasjas C‑198/15,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriigi esimese astme kohus (maksukolleegium)) 26. märtsi 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 29. aprillil 2015, menetluses
Invamed Group Ltd,
Invacare UK Ltd,
Days Healthcare Ltd,
Electric Mobility Euro Ltd,
Medicare Technology Ltd,
Sunrise Medical Ltd,
Invacare International SARL
versus
Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs
EUROOPA KOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtunikud A. Borg Barthet ja E. Levits (ettekandja),
kohtujurist: M. Wathelet,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Invamed Group Ltd, Invacare UK Ltd, Days Healthcare Ltd, Electric Mobility Euro Ltd, Medicare Technology Ltd, Sunrise Medical Ltd ja Invacare International SARL, esindaja: tax adviser G. Gillham, keda abistas barrister J. White,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Albenzio,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: S. Simmons, keda abistas K. Beal, QC,
– Euroopa Komisjon, esindajad: L. Flynn ja A. Caeiros,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“), mida on muudetud komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004 (EÜT L 327, lk 1), rubriikide 8703 ja 8713 tõlgendamist.
2 Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Invamed Group Ltd, Invacare UK Ltd, Days Healthcare Ltd, Electric Mobility Euro Ltd, Medicare Technology Ltd, Sunrise Medical Ltd ja Invacare International SARLi ja teiselt poolt Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customsi (maksu- ja tolliamet, edaspidi „amet“) vahel elektriliste invarollerite tariifse klassifitseerimise üle.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile, mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ja selle muutmisprotokolliga, mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KNiga on üle võetud harmoneeritud süsteemi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.
4 KNi esimeses osas on esitatud eelsätted. Selle osa I jao, mis sisaldab üldreegleid, A-osas „Kaupade [KNi] klassifitseerimise üldreeglid“ on sätestatud:
„Kaupade [KNi] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.
1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
[…]“
5 KNi teises osas asub XVII jaotis „Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid“, mis sisaldab gruppi 87 pealkirjaga „Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud“, mis hõlmab eelkõige järgmiseid tariifirubriike:
„8703 Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:
8703 10 ‐ mootorsõidukid lumel sõitmiseks; golfiautod jms sõidukid:
8703 10 11 ‐ ‐ mootorsõidukid lumel sõitmiseks, survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- või pooldiiselmootoriga) või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga:
8703 10 18 ‐ ‐ muud
[…]
8713 Puudega inimestele mõeldud sõidukid, ka mootoriga või muu mehaanilise jõuallikaga:
8713 10 00 ‐ mehaanilise jõuallikata
8713 90 00 – muud“
6 Määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teise taande ning artikli 10 kohaselt võtab Euroopa Komisjon vastu KNi selgitavad märkused, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
7 KNi ühetaolise kohaldamise eesmärgil lisati 4. jaanuaril 2005 KNi selgitavate märkuste hulka järgmine tekst (ELT 2005, C 1, lk 3):
„8713 Puudega inimestele mõeldud sõidukid, ka mootoriga või muu mehaanilise jõuallikaga:
8713 90 00 ‐ ‐ muud
Puudega inimeste tarbeks spetsiaalselt kavandatud mootorsõidukid on eristatavad rubriigi 8703 sõidukitest peamiselt seetõttu, et neil on
– suurim kiirus 10 km/h, st kiire jalgsikäigu kiirus;
– suurim laius 80 cm;
– 2 paari maapinda puudutavaid rattaid;
– erivahendid puuete leevendamiseks (näiteks jalatoed jalgade toetamiseks).
Sellistel sõidukitel võib olla:
– lisapaar rattaid (ümbermineku vältimiseks);
– rooliseade ja muud juhtimisseadised (näiteks juhtkang), mida on kerge käsitseda; sellised juhtimisseadised on tavaliselt kinnitatud ühele käetoele; mitte kunagi ei ole need eraldiseisva reguleeritava roolisamba kujuga.
Alamrubriik hõlmab ratastooli tüüpi elektriajamiga sõidukeid, mis on ette nähtud üksnes puudega inimeste transpordiks. Need võivad olla järgmise välimusega:
Siiski jäetakse sellest alamrubriigist välja eraldiasetseva reguleeritava roolisambaga varustatud mootorajamiga motorollerid. Need klassifitseeritakse rubriiki 8703 ja võivad olla järgmise välimusega:
“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8 Ajavahemikus 2004. aastast kuni 2007. aastani esitasid kaebajad teatavate Ühendkuningriiki imporditud invarollerite (mobility scooter) vabasse ringlusse suunamise deklaratsioone. Rollerid deklareeriti KNi rubriiki 8713 kuuluvana kui „puudega inimestele mõeldud sõidukid, ka mootoriga või muu mehaanilise jõuallikaga“. Sellesse rubriiki klassifitseerimise alusel lubati need invarollerid vabasse ringlusse tollimaksuvabalt ja nende puhul kohaldati impordil tasutavat käibemaksu vähendatud määraga.
9 Maksujärelevalve raames klassifitseeris amet need invarollerid KNi alamrubriiki 8703 kui „sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod“.
10 Ajavahemikus 24. aprill 2007 kuni 3. juuli 2008 esitas amet asjaomastele äriühingutele maksuotsused asjaomaselt kaubalt täiendavalt tasumisele kuuluva tollimaksu ja käibemaksu kohta kogusummas 6 479 007 Suurbritannia naelsterlingit (GBP) (ligikaudu 9 114 450 eurot).
11 Kaebajad esitasid täiendava maksusumma määravate maksuotsuste peale kaebuse First-tier Tribunalile (Tax Chamber) (Ühendkuningriigi esimese astme kohus (maksukolleegium). Kaebajate väitel tuleb vaidlusalused invarollerid klassifitseerida KNi rubriiki 8713 eelkõige selle tõttu, et selle rubriigi väljendi „puudega inimestele mõeldud“ tähendus ei ole „üksnes puudega inimestele mõeldud“.
12 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel paneb need elektrilised rollerid liikuma akuga töötav elektrimootor. Kõikidel mudelitel on järgmised osad: iste ühele inimesele (mis on invarollerite suuremate mudelite puhul suurem ja luksuslikuma polstriga), juhtraud wig wag‑tüüpi) käiguvahetiga, esi- ja tagaratastele toetuv põhi, mis võimaldab rolleri peale minna ja sinna sõidu ajal jalgu toetada, ning neli ratast (kaks ees ja kaks taga) või kolm ratast (kaks taga ja üks ees). Enamik istmeid on varustatud eemaldatavate ja reguleeritavate käetugedega, paljudel saab reguleerida ka istme kõrgust ning istet 360 kraadi pöörata.
13 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu lähtekoht on, et olulised näitajad räägivad kõnealuste rollerite KNi rubriiki 8713 klassifitseerimise kasuks. Siiski kahtleb see kohus sellise klassifikatsiooni õigsuses.
14 Neil asjaoludel otsustas First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriigi esimese astme kohus (maksukolleegium)) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas väljendiga „puudega inimestele mõeldud“ on silmas peetud „üksnes“ puudega inimesi?
2. Mida tähendab fraas „puudega inimesed“; eelkõige:
a) kas see hõlmab ainult inimesi, kellel on peale liikumispuude veel mõni puue, või hõlmab see inimesi, kellel on ainult liikumispuue;
b) kas sõnal „puudega“ on laiem tähendus kui see, et inimese mõni võime on vaid vähesel määral piiratud;
c) kas puudega võib tegemist olla mõne võime ajutise piiratuse korral, näiteks jalaluu murru puhul?
3. Kas 4. jaanuari 2005. aasta KNi selgitavad märkused, mille kohaselt ei ole kõnealustel sõidukitel (rollerid) mitte kunagi eraldiasetsevat ja reguleeritavat roolisammast, muudavad rubriigi 8713 tähendust?
4. Kas see, et sõidukit võib kasutada puudeta inimene, mõjutab tariifset klassifitseerimist, kui saab öelda, et asjaomasel sõidukil on puuet leevendavad omadused?
5. Kui sobivus kasutamiseks puudeta inimeste poolt on samuti oluline kaalutlus, siis kuivõrd peaks sellise kasutamisega kaasnev ebamugavus mängima rolli sellise sobivuse kindlaksmääramisel?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene, kolmas ja neljas küsimus
15 Esimese, kolmanda ja neljanda küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas KNi rubriiki 8713 tuleb tõlgendada nii, et väljend „puudega inimestele mõeldud“ tähendab, et toode on mõeldud üksnes puudega inimestele, kas see, et sõidukit võivad kasutada ka puudeta inimesed, ei mõjuta selle sõiduki KNi rubriiki 8713 klassifitseerimist ja kas klassifitseerimisel võivad KNi rubriigi 8713 ulatust muuta KNi selgitavad märkused.
16 Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem selgitada siseriiklikule kohtule kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KNi klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerimise seisukohalt igal juhul paremas olukorras (kohtuotsused, 7.11.2002, Lohmann ja Medi Bayreuth, C‑260/00–C‑263/00, EU:C:2002:637, punkt 26, ja 16.2.2006, Proxxon, C‑500/04, EU:C:2006:111, punkt 23).
17 Selleks et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus liikmesriikide kohtutega koostöö tegemise raames siiski anda kogu teabe, mida ta peab vajalikuks (vt kohtuotsus, 22.12.2010, Lecson Elektromobile, C‑12/10, EU:C:2010:823, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Teiseks tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustav kriteerium oleks üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu on kindlaks määratud KNi rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (vt eelkõige kohtuotsused, 16.9.2004, DFDS, C‑396/02, EU:C:2004:536, punkt 27; 15.9.2005, Intermodal Transports, C‑495/03, EU:C:2005:552, punkt 47, ja 15.12.2007, RUMA, C‑183/06, EU:C:2007:110, punkt 27).
19 Sellega seoses tuleb täpsustada, et komisjoni välja töötatud KNi selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, kuid need pole siiski õiguslikult siduvad (kohtuotsus, 26.8.2006, Turbon International, C‑250/05, EU:C:2006:681, punkt 16, ja 20.5.2010, C‑370/08, Data I/O, EU:C:2010:284, punkt 30).
20 Selgitavate märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KNi sätetega ega tohi muuta nende ulatust (vt kohtuotsus, 27.11.2008, Metherma, C‑403/07, EU:C:2008:657, punkt 48).
21 Lisaks eelöeldule tuleb tõdeda, et seoses KNi rubriikidega 8703 ja 8713 on Euroopa Kohus otsustanud, et juba nende rubriikide nimetuste põhjal tuleneb nendevaheline erinevus asjaolust, et neist rubriikidest esimene hõlmab üldiselt reisijateveoks mõeldud transpordivahendeid, samas kui teine käib konkreetselt puudega inimeste jaoks mõeldud transpordivahendite kohta (vt kohtuotsus, 22.12.2010, Lecson Elektromobile, C‑12/10, EU:C:2010:823, punkt 18).
22 Toote otstarve võib olla objektiivne klassifitseerimiskriteerium, juhul kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt kohtuotsused, 1.6.1995, Thyssen Haniel Logistic, C‑459/93, EU:C:1995:160, punkt 13; 5.4.2001, Deutsche Nichimen, C‑201/99, EU:C:2001:199, punkt 20, ja 18.7.2007, Olicom, C‑142/06, EU:C:2007:449, punkt 18).
23 Seda kohtupraktikat arvestades peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas otsustama, kas vaidlusaluse sõiduki objektiivseid omadusi arvestades on see mõeldud kasutamiseks konkreetselt puudega inimeste poolt, nii et selline kasutamine tuleb kvalifitseerida seda tüüpi sõidukite „peamise või loogilise kasutusviisina“.
24 Nagu komisjon märkis, tuleb tariifsel klassifitseerimisel nimelt arvestada mitte võimaliku kasutusviisiga, vaid üksnes ettenähtud kasutusviisiga, mille üle otsustatakse toote objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel selle toote importimise kuupäeva seisuga.
25 Lisaks tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohus on KNi rubriigi 8703 tõlgendamisel otsustanud, et elektrisõidukite tariifset klassifitseerimist ei mõjuta asjaolu, et neid võivad vajaduse korral kasutada puudega inimesed või et neid saab kohandada viimastele kasutamiseks, kuna neid võivad paljudel erinevatel tegevusaladel kasutada ka muud isikud, kellel ei ole ühtki puuet, kuid kes ühel või teisel põhjusel ei soovi lühikesi vahemaid jalgsi läbida, näiteks golfimängijad või sisseoste tegevad isikud (kohtuotsus, 22.12.2010, Lecson Elektromobile, C‑12/10, EU:C:2010:823, punkt 25).
26 See põhjenduskäik hoopis kinnitab seda, et põhikohtuasjas käsitletavate vaidlusaluste sõidukite KNi rubriiki 8713 klassifitseerimist ei mõjuta asjaolu, et neid sõidukeid võivad olukorrast sõltuvalt kasutada puudeta isikud, kuivõrd esialgse otstarbe kohaselt ei ole need sõidukid mõeldud muudele isikutele, kellel ei ole puuet.
27 Eelnevast lähtudes tuleb esimesele, teisele kolmandale küsimusele vastata, et KNi rubriiki 8713 tuleb tõlgendada nii, et:
– väljend „puudega inimestele mõeldud“ tähendab, et toode on ette nähtud üksnes puudega inimestele;
– see, et sõidukit võivad kasutada ka puudeta inimesed, ei mõjuta KNi rubriiki 8713 klassifitseerimist;
– KNi selgitavad märkused ei saa KNi rubriigi 8713 ulatust muuta.
Teine küsimus
28 Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas KNi rubriigis 8713 kasutatud terminit „puudega inimene“ tuleb tõlgendada nii, et see tähistab üksnes neid isikuid, kellel lisaks liikumispuudele on veel mõni puue, ja kas selline puue võib olla vähese tähtsusega või ajutine.
29 Seoses sellega olgu öeldud, et termin „puudega inimene“ on määruses nr 2658/87 defineerimata.
30 Ei saa jätta märkimata, et vastupidi Itaalia valitsuse seisukohtades väidetule ei saa KNi rubriigis 8713 kasutatud terminit „puudega [inimene]“ käsitada identsena Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivis 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79) kasutatud terminiga „puue“.
31 Nimelt asus Euroopa Kohus pärast seda, kui liit oli ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, lk 35), seisukohale, et mõistet „puue“ direktiivi 2000/78 tähenduses tuleb mõista nii, et see hõlmab püsivast füüsilisest, vaimsest või psüühilisest vaegusest tingitud piirangut, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel (vt kohtuotsus 18.12.2014, FOA, C‑354/13, EU:C:2014:2463, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Seega peab KNi rubriigis 8713 kasutatud terminil „puudega inimene“ olema kitsam reguleerimisala, mis tuleneb liidu õiguse autonoomsest tõlgendamisest, arvestades sätte konteksti ja vastava regulatsiooniga taotletavat eesmärki (vt selle kohta kohtuotsused, 18.1.1984, Ekro, 327/82, EU:C:1984:11, punkt 11, ja 9.3.2006, komisjon vs. Hispaania, C‑323/03, EU:C:2006:159, punkt 32).
33 Seoses sellega on vaieldamatu, et KNi rubriigiga 8713 hõlmatud sõidukid on konstrueeritud abiks liikumispuudega isikutele ja et oma olemusest tulenevalt see puue „ei ole vähese tähtsusega“. Nagu komisjon oma seisukohtades nentis, ei ole nende sõidukite otstarve seatud sõltuvusse teistest piiravatest teguritest nagu teatava füüsilise ja vaimse seisundi esinemine isikutel, kelle jaoks need sõidukid on konstrueeritud. Ka ei ole mainitud taolise puude kestust ja seega ei oma see tähtsust. Lisaks tuleneb liikumisabivahendi teleoloogilisest tõlgendusest, et sellise abi vajadus võib olla ajaliselt piiratud.
34 Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et KNi rubriigis 8713 olevat terminit „puudega inimene“ tuleb tõlgendada nii, et see käib inimeste kohta, kelle liikumispuue ei ole vähese tähtsusega, kusjuures selle puude kestus ja muude võimalike puuete esinemine ei oma tähtsust.
Viies küsimus
35 Arvestades esimesele, kolmandale ja neljandale küsimusele antud vastust, ei ole viiendale küsimusele vaja vastata.
Kohtukulud
36 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:
1. Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (muudetud komisjoni 7. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1810/2004) oleva kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8713 tuleb tõlgendada nii, et:
– määratlus „puudega inimestele mõeldud“ tähendab, et toode on ette nähtud üksnes puudega inimestele;
– see, et sõidukit võivad kasutada ka puudeta inimesed, ei mõjuta kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8713 klassifitseerimist;
– kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused ei saa kombineeritud nomenklatuuri tariifirubriikide ulatust muuta.
2. Määruse nr 2658/87 I lisas (muudetud määrusega nr 1810/2004) oleva kombineeritud nomenklatuuri rubriigis 8713 olevat terminit „puudega inimene“ tuleb tõlgendada nii, et see käib inimeste kohta, kelle liikumispuue ei ole vähese tähtsusega, kusjuures selle puude kestus ja muude võimalike puuete esinemine ei oma tähtsust.
Allkirjad