EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

12. detsember 2013

Kohtuasi F‑129/12

CH

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Parlamendiliikmete registreeritud assistendid – Töölepingu ennetähtaegne ülesütlemine – Abitaotlus – Psühholoogiline ahistamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega CH palub tühistada Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2012. aasta otsus, millega öeldi üles tema parlamendiliikme registreeritud assistendi leping, 15. märtsi 2012. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema abitaotlus, ja vajalikus osas nende otsuste peale esitatud kaebuste rahuldamata jätmise otsused ning mõista parlamendilt tema kasuks kahjuhüvitisena välja 120 000 eurot.

Otsus:      Tühistada Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2012. aasta otsus, millega öeldi üles parlamendiliikme registreeritud assistendi CH tööleping. Tühistada Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2012. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata CH 22. detsembri 2011. aasta abitaotlus. Mõista Euroopa Parlamendilt CH kasuks välja 50 000 eurot. Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja CH kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Parlamendiliikmete registreeritud assistendid – Lepingu ülesütlemine vastastikuse usaldusega seotud põhjustel – Kaitseõiguste tagamine – Kohustus kuulata huvitatud isik ära

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 5a ja artikli 139 lõike 1 punkt d)

2.      Ametnikud – Parlamendiliikmete registreeritud assistendid – Lepingu ülesütlemine vastastikuse usaldusega seotud põhjustel – Põhjendamiskohustus – Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõigus – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 31 lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 5a ja artikli 139 lõike 1 punkt d)

3.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Ahistaja isik – Väidetav ahistaja – Euroopa Parlamendi liige – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõiked 1 ja 2)

4.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Rakendamine psühholoogilise ahistamise valdkonnas – Abitaotluse esitamine – Lepingu ülesütlemine pärast abitaotluse esitamist – Taotlus, mis ei muutu taotluse esitaja lepingu ülesütlemine järgselt esemetuks

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 31 lõige 1; personalieeskirjad, artiklid 12a ja 24)

5.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Rakendamine psühholoogilise ahistamise valdkonnas – Ahistaja identifitseerimine – Abistamiskohustuse ulatus

(Personalieeskirjad, artiklid 12a ja 24; Parlamendi kodukord, artikli 9 lõige 2)

6.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Sellise vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju piisavat hüvitamist – Rahalise hüvitise määramine

(ELTL artikli 340 lõige 2)

1.      Mis puudutab parlamendiliikmete registreeritud assistendi lepingu ülesütlemise otsust, mis tehti usalduse kaotuse tõttu ja ilma, et teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus oleks huvitatud isiku ära kuulanud, siis tuleb märkida, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti a kohaselt on igaühel õigus sellele, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Lepingu ülesütlemise otsus kujutab endast üksikmeedet, mis kahjustab huvitatud isikut, kellel on seega õigus olla ära kuulatud.

(vt punktid 33 ja 34)

2.      Mis puudutab selle kindlakstegemist, kas siis, kui pädev teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus saab parlamendiliikmelt taotluse öelda parlamendiliikme registreeritud assistendi leping ennetähtaegselt üles usalduse kaotuse tõttu, saab ta ainult selle usalduse kaotuse teatavaks võtta ja lepingu ülesütlemise taotluse rahuldada, sest tal ei ole mingit kaalutlusruumi, mis võimaldaks tal otsustada, kas see taotlus rahuldada või mitte, siis tuleb märkida, et parlamendi juhatuse otsusega vastu võetud teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmete artikli 20 lõike 2 kohaselt on parlamendiliige, kes palub registreeritud assistendi leping üles öelda, kohustatud ära tooma lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjus(ed), ning et teise lõigu kohaselt ütleb nimetatud asutus lepingu üles pärast taotluse läbivaatamist. Sellest õigusnormist ilmneb seega, et teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus on vähemalt kohustatud analüüsima lepingu ülesütlemise taotluse õiguspärasust. Vastasel korral ei oleks parlamendiliikme kohustusel tuua ära lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjus(ed) ja selle asutuse kohustusel taotlus läbi vaadata mingit mõtet.

Seega – ja ilma et oles vaja võtta seisukohta küsimuses, mil määral peab see asutus rakendusmeetmete artikli 20 lõike 2 kohaselt taotluse läbi vaatama – eeldab selle artikli sõnastus, et nimetatud asutus kontrollib, kas selle kohta esitatud põhjendusega ei rikuta sisuliselt põhiõigusi ja õigusnorme, mis reguleerivad töösuhteid liidu ja tema töötajate vahel, tõlgendatuna põhiõigustest lähtudes.

(vt punktid 39–41)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 17. oktoober 2006, kohtuasi T‑406/04: Bonnet vs. Euroopa Kohus (punkt 52).

3.      Kui ahistaja on Euroopa Parlamendi liige, siis kohaldatakse ametnike personalieeskirjade artiklist 12a tulenevaid õigusi. Kuigi personalieeskirjade artikli 12a lõiget 1 kohaldatakse tõesti üksnes ametnike suhtes, on ka tõsi, et selle artikli lõikes 2 on viidatud ametnikule, kes on olnud psühholoogilise ahistamise ohver, täpsustamata kuidagi, kes on ahistaja. Sellest järeldub, et selle artikli lõige 1 kui niisugune ei keela parlamendil võtta meetmeid, kui ahistamise oletatav toimepanija on selle institutsiooni liige.

(vt punkt 51)

4.      Abitaotus ei muutu taotluse esitaja lepingu ülesütlemise tulemusena esemetuks. Kui abitaotluse esitaja oli enne lepingu ülesütlemise kuupäeva tõesti ahistamise ohver, siis on need faktilised asjaolud aset leidnud ja lepingu ülesütlemine ei saa neid niisugusel juhul olematuks muuta. Liidu abistamiskohustus ei lange nimelt ära hetkel, mil asjaomase ametniku ametikohustused lõpevad, kuna niisugune tõlgendus on ilmselgelt vastuolus selle kohustuse eesmärgi ja ulatusega. Võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 1, milles on nähtud ette, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, tuleb märkida, et abistamiskohustuse eesmärk ei ole mitte üksnes teenistuse huvid, vaid ka – nagu ilmneb selle õigusnormi sõnastusest – asjaomase isiku huvid.

(vt punktid 52 ja 53)

5.      Personalieeskirjade artikkel 24 kuulub kohaldamisele, kui väidetav ahistaja on parlamendiliige. Selle artikli sõnastuse kohaselt on selle eesmärk kaitsta ametnikke kolmandate isikute tegude eest. Parlamendiliikmed, kes ei kuulu parlamendi töötajaskonda, on nende käitumise väidetavate ohvrite suhtes kolmanda isiku staatuses. Seda enam ei ole personalieeskirjade artikli 24 kohaldamine välistada põhjusel, et parlamendi käsutuses ei ole ühtegi meedet, mis oleks tema liikmetele siduv. Kuna ametnikku tuleb kaitsta kolmandate isikute tegude eest ja kuna institutsioonide käsutuses ei ole põhimõtteliselt kolmandate isikute suhtes siduvaid meetmeid, ongi personalieeskirjades ette nähtud abistamiskohustus, mis võimaldab administratsioonil ametnikku abistada, kui viimane otsib kaitset selle liikmesriigi õiguskaitsevahenditelt, kus etteheidetavad teod toime pandi.

Pealegi tuleb meenutada, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõike 2 kohaselt põhineb parlamendiliikmete käitumine vastastikusel austusel, liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel ning tagab parlamendi väärikuse. Seega ei takista miski parlamendil eespool viidatud sättele tuginedes paluda parlamendiliikmel teha haldusjuurdluse raames koostööd, et kontrollida, kas tema käitumine kujutas endast ahistamist.

Lisaks tuleb märkida, et personalieeskirjade artiklite 12a ja 24 tõlgendamine seoses parlamendiliikmete registreeritud assistentide lepinguid reguleerivate õigusnormidega, mille kohaselt teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus ei saa ei algatada haldusjuurdlust, milles arutatakse psühholoogilise ahistamise juhtumit, mille puhul on väidetav toimepanija parlamendiliige, ega abistada nimetatud assistenti niisuguse parlamendiliikme tegude puhul, toob kaasa selle, et nendelt artiklitelt võetakse igasugune kasulik mõju ning välistatakse igasugune – kasvõi piiratud – kontroll abitaotluse üle. Selline tõlgendus on ilmselges vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 1, milles on sõnaselgelt sätestatud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.

(vt punktid 55 ja 57–59)

6.      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib õigusvastase otsuse tühistamine ise kujutada endast sobivat ja põhimõtteliselt piisavat hüvitist igasuguse mittevaralise kahju eest, mida see otsus võis põhjustada, kui hageja just ei tõenda, et ta kandis mittevaralist kahju, mis on tühistamise aluseks olnud õigusvastasusest eraldiseisev ja mida ei ole võimalik tühistamisega täielikult hüvitada.

On selge, et ülekohtutunne ja kannatused, mida põhjustab isikule see, kui ta peab läbi tegema kohtueelse ja seejärel kohtumenetluse, et tema õigusi tunnustataks, kujutab endast kahju, mis võib olla tingitud ainuüksi sellest, et administratsioon pani toime rikkumisi. See kahju on hüvitatav, kui seda ei korva vaidlustatud otsuste tühistamisest saadav rahuldus.

(vt punktid 64 ja 65)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. juuli 1987, liidetud kohtuasjad 44/85, 77/85, 294/85 ja 295/85: Hochbaum ja Rawes vs. komisjon (punkt 22); 7. veebruar 1990, kohtuasi C‑343/87: Culin vs. komisjon (punktid 27 ja 28).

Esimese Astme Kohus: 9. november 2004, kohtuasi T‑116/03: Montalto vs. nõukogu (punkt 127); 6. juuni 2006, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (punkt 131).

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. mai 2008, kohtuasi F‑6/07: Suvikas vs. nõukogu (punkt 151).