4. mail 2007 esitatud hagi - General Technic-Otis versus komisjon

(Kohtuasi T-141/07)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: General Technic-Otis Sàrl (Howald, Luksemburgi Suurhertsogiriik) (esindaja: advokaat M. Nosbusch)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada EÜ artikli 230 alusel komisjoni 21. veebruari 2007. aasta otsus EÜ artikli 81 ja EMP artikli 53 kohaldamise menetluses juhtumis COMP/E-1/38.823 - Elevators and Escalators GTO-d puudutavas osas;

teise võimalusena tühistada või vähendada EÜ artikli 229 alusel trahvisummat, mis hagejale selle otsusega määrati;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja osaliselt tühistada komisjoni 21. veebruari 2007. aasta otsuse K(2007) 512 (lõplik) EÜ artikli 81 ja EMP artikli 53 kohaldamise menetluses (juhtum COMP/E-1/38.823 - PO/Elevators and Escalators), mis puudutab Belgias, Saksamaal, Luksemburgis ning Madalmaades liftide ja eskalaatorite paigaldamise ja hooldamise turul sõlmitud kartellikokkulepet, mis hõlmab pakkumismenetluste mõjutamist, turgude jagamist, hindade kindlaksmääramist, projektide määramist ning masinate müügi-, paigaldus-, ja uuenduslepingute sõlmimist ja teabe vahetamist, teda puudutavas osas. Teise võimalusena palub hageja tühistada või vähendada trahv, mis talle vaidlustatud otsusega määrati.

Hageja esitab oma nõuete toetuseks seitse väidet.

Esimese väitega väidab hageja, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi faktivea, kohaldades trahvide arvutamise eeskirju selliselt, et käsitles süüks pandavaid tegevusi "väga raske" rikkumisena. Hageja väidab, et trahvi lähtesummat oleks tulnud vähendada, võttes arvesse asjaomase turu geograafilise ulatuse piiratust ning asjaolu, et süüks pandavad tegevused omasid asjaomasel turul piiratud mõju.

Teise väitega väidab hageja, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi faktilise vea, kui jättis arvesse võtmata hageja tegeliku majandusliku suutlikkuse tekitada kahju. Ta väidab samuti, et komisjon oleks trahvisumma kindlaksmääramisel pidanud arvestama asjaolu, et ta on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, mida juhitakse iseseisvalt ja mis ei suuda seetõttu turul märkimisväärset kahju tekitada.

Kolmanda väitega väidab hageja, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi faktivea, kui ta ei piiranud trahvisummat 10% tema käibest ja kui ta lähtus hagejale määratava trahvi kõrgeima summa arvutamisel emaettevõtjate käibest.

Neljas väide tugineb sellele, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet seeläbi, et ta ei kohaldanud vastutuse põhimõtteid ühtselt kõigi asjaomase kartellikokkuleppe poolte suhtes. Hageja väidab, et komisjon pani süüks pandavate tegude eest vastutuse tema emaettevõtjatele, sellal kui ta seda ei teinud ühe teise emaettevõtja suhtes, kelle osas ka selle otsusega rikkumine tuvastati, olgugi et see ettevõtja oli emaettevõtjate poolt teostatavat kontrolli arvesse võttes hagejaga võrreldavas olukorras.

Viienda väitega väidab hageja, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi faktivea, kui ta ei vähendanud koostööteatise¹ alusel hageja trahvisummat 50%. Hageja väidab, et tema koostöö komisjoniga oli tihe, järjepidev ja väga ulatuslik ning et see õigustab koostööteatises ettenähtud trahvisumma maksimaalset vähendamist, milleks on 50%.

Kuues väide, mille hageja on esitanud, tugineb õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele selles, et komisjon ei vähendanud tema trahvisummat täiendavalt 10% sel alusel, et hageja ei vaidlustanud fakte. Hageja väidab, et vastuväiteteatise esitamine ja komisjoni otsustuspraktika tekitasid põhjendatud ootuse saada sel alusel 10% vähendamist ja mitte üksnes 1% vähendamist nagu nägi ette vaidlustatud otsus.

Seitsmes väide tugineb karistuste proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele selles, et hagejale määratud trahv ei ole õigustatud, arvestades asjaomast rikkumist ja ennekõike selle väidetavat piiratud mõju turul ning asjaolu, et selle pani toime piiratud suurusega ettevõtja.

____________

¹ - Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, EÜT 2002, C 45,lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155.