7. mail 2007 esitatud hagi - Otis jt versus komisjon

(Kohtuasi T-145/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Otis SA (Dilbeek, Belgia), Otis GmbH & Co. OHG (Berliin, Saksamaa), Otis BV (Amersfoort, Madalmaad) ja Otis Elevator Co. (Farmington, Ühendriigid) (esindajad: advokaat A. Winckler ja solicitor J. Temple Lang)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

Tühistada või oluliselt vähendada Otis'ele otsuse alusel määratud trahvi;

kohustada komisjoni tasuma Otis'ele antud asjaga seotud õigusabi- ja muud kulud; ja

võtta kõiki muid meetmeid, mida Euroopa Kohus peab vajalikuks.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad taotlevad oma hagis EÜ artikli 230 alusel komisjoni 21. veebruari 2007. aasta otsuse K(2007)512 (lõplik) (asi COMP/E-1/38.823 - PO/Elevators and Escalators) osalist tühistamist, kuna selle otsuse kohaselt kuulusid hagejad nende ettevõtjate hulka, kes olid vastutavad EÜ artikli 81 neljas eraldiseisvas keerulises ja pidevas rikkumises turgude jagamise läbi, leppides kokku ja/või kooskõlastades pakkumised ja lepingute sõlmimised liftide ja eskalaatorite müügi, sisseseade, hoolduse ja kaasajastamise osas.

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad järgmised üheksa väidet, vaidlustamata sealjuures vaidlustatud otsuse faktilisi järeldusi.

Komisjon on ebaõigesti kohaldanud asjaomast õiguslikku hindamisalust, kui pidas Otis Elevator Company'd vastutavaks kohalike üksuste tegevuse eest, kuna Otis Elevator Company'l puudub otsustav mõju kohalike tütarettevõtjate igapäevase kaubandusliku käitumise üle ning ta ei saanud olla teadlik nende poolt toime pandud rikkumisest.

Komisjon on ebaõigesti kohaldanud trahvi määramise suuniseid¹ ja rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna:

suurendas hoiatustrahvi kogu kontserni käibe põhjal; ning

määras kindlaks Saksamaaga seotud trahvi algsumma, samas kui komisjon jättis arvesse võtmata seda, et õigusvastased kokkulepped puudutasid üksnes eskalaatoreid ja "väärtuslikke"/kiirlifte, mis moodustavad kõikidest liftidest vaid väikese osa.

Komisjon on rikkunud koostööteatist²:

kuna ta ei võimaldanud Otis'ele kaitset Saksamaal sõlmitud õigusvastaste kokkulepete eest, kuivõrd Otis oli ainus äriühing, kes esitas tõendeid ja teavet lifte ja eskalaatoreid puudutavate kokkulepete kogu ulatuse ja kestuse kohta; või

kuna ta ei võimaldanud osalist kaitset, mis puudutab vastavalt eskalaatoreid ja lifte teatud ajavahemikel ning kuna ei ole seda põhjendanud.

Teise võimalusena, komisjon oleks pidanud trahvi vähendama 50% võrra ja igal juhul märgatavalt rohkem kui 25%. Hagejad väidavad, et komisjon ei ole hinnanud Otis'e esitatud tõendite ulatust ja märkimisväärset lisandunud väärtust.

Lisaks, komisjon on rikkunud Otis'e õiguspärast ootust ja proportsionaalsuse põhimõtet:

kuna ta ei võimaldanud tavapärast 10%-list trahvi vähendamist selle eest, et Belgiat, Saksamaad ja Luksemburgi puudutavaid asjaolusid ei vaidlustatud; ja

kuna ta ei võimaldanud trahvi vähendamist selle eest, et talle esitati selgitavat ja täiendavat teavet.

Viimasena, komisjon on Belgia, Saksamaa ja Luksemburgiga seotud trahvi kindlaksmääramisel ebaõigesti kohaldanud koostööteatist ja trahvi määramise suuniseid.

____________

¹ - Komisjoni 14. jaanuari 1998. aasta teatis pealkirjaga "Suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT 1998, C 9, lk 3).

² - Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3).