ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)

7. märts 2007

Kohtuasi T‑110/04

Paulo Sequeira Wandschneider

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Karjääriarengu aruanne – 2001/2002. aasta hindamine – Tühistamishagi – Põhjendamine – Teenete hindamine – Tõendid – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada 23. aprilli 2003. aasta otsus, millega kinnitati hageja karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. juuli 2001 kuni 31. detsember 2002 kohta, ja teiseks kahju hüvitamise nõue.

Otsus: Tühistada 23. aprilli 2003. aasta otsus, millega kinnitati hageja karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. juuli 2001 kuni 31. detsember 2002 kohta. Jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hilinemine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Hindamismeetodi muutmine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Kohustus ühitada vajalik iseseisva tegutsemise võime avaliku teenistuse hierarhilise ülesehitusega

5.      Ametnikud – Põhimõtted – Haldusorgani hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte

1.      Kui erakorralised asjaolud välja arvata, võib hindamisaruande tühistada üksnes põhjusel, et see on koostatud hilinenult. Ehkki hindamisaruande koostamisega hilinemine võib asjaolusid arvestades tekitada asjassepuutuvale ametnikule õiguse kahju hüvitamisele, ei mõjuta see hindamisaruande kehtivust ega õigusta järelikult ka selle tühistamist.

(vt punkt 39)

Viited: 7. mai 2003, kohtuasi T‑278/01: den Hamer vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑6139 ja II‑665, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Kui institutsioon asendab ühe hindamismeetodi teisega, et ametnikele hindamise käigus antavaid analüütilisi hinnanguid võimalikult diferentseerida ja nüansseerida, tähendab niisugune muudatus igal juhul seda, et endise ja uue hindamismeetodi vastavust ei või paika panna kindlaksmääratud korrelatsioonimehhanismi abil. Hindamisparameetrite muutmine teeb ametniku eelneva ja uue hindamise võrdluse seega iseäranis keeruliseks.

(vt punkt 104)

Viited: 22. veebruar 1990, kohtuasi T‑40/89: Turner vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑55, avaldatud lühendatult, punkt 23); 13 juuli 2006, kohtuasi T‑165/04: Vounakis vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑155 ja II‑A‑2‑735, punkt 141).

3.      Administratsioon on kohustatud põhjendama hindamisaruandeid üksikasjalikult ja põhjalikult. Analüütilistele hinnangutele lisatud üldise iseloomuga märkused peavad tegema võimalikuks selle, et hinnatav ametnik saab kõigist asjaoludest teadlikuna hinnata analüütiliste hinnangute põhjendatust ning et ühenduste kohus saab vajaduse korral teostada nende üle kohtulikku järelevalvet; eeltoodut arvestades on oluline, et hinnangud oleksid vastavuses nende õigustamiseks lisatud märkustega.

Sellega seoses võivad komisjoni sisseviidud hindamissüsteemi raames ametniku huve kahjustada just karjääriarengu aruandes esitatud lõplikud hinnangud, mis peavad järelikult olema põhjendatud, ja mitte iga märkus või hinnang, mille annavad üksteise järel vastavates menetlusetappides hindaja, aruande kinnitaja, hindamise ühiskomitee ja edasikaebuse korral hindaja.

Ehkki ülemustelt ei nõuta, et nad märgiks koosolekuprotokollidesse, protokollidesse, teenistusüksuse või muudesse dokumentidesse üles ametniku iga etteheiteid või kriitikat pälvida võiva käitumise või suhtumise, ei võimalda hinnatava ametniku käitumist või suhtumist puudutavat etteheidet või kriitikat põhjendavate konkreetsete asjaolude täielik puudumine viimasel hinnata talle etteheidetava käitumise tegelikke asjaolusid ega neile antud hinnangu õigustatust, samuti ei võimalda see Esimese Astme Kohtul teostada järelevalvet, seega on taolisel juhul tegemist põhjendamiskohustuse rikkumisega.

(vt punktid 108, 110 ja 117)

Viited: 21. oktoober 1992, kohtuasi T‑23/91: Maurissen vs. kontrollikoda (EKL 1992, lk II‑2377, punkt 41); 12. juuni 2002, kohtuasi T‑187/01: Mellone vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑81 ja II‑389, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuotsus Vounakis vs. komisjon, punkt 84.

4.      Iseseisva tegutsemise võimet, mida ametnikul tuleb teatavate ülesannete täitmisel ilmutada, ei tohiks rakendada nii, et see läheb vastuollu tõsiasjaga, et ametnik kuulub hierarhilise ülesehitusega meeskonda ning on ametnikuna kohustatud toimima vastavalt oma ülemuste antud juhistele, kui personalieeskirjades puudub vastav erand.

(vt punkt 154)

5.      Administratsioonil oma töötajate suhtes lasuvast hoolitsemiskohustusest, mis peegeldab personalieeskirjadega loodud õiguste ja kohustuste tasakaalu haldusorgani ja avalike teenistujate vahelistes suhetes, koosmõjus hea halduse põhimõttega tuleneb, et kui haldusorgan võtab vastu ametniku seisundit puudutava otsuse, peab ta lisaks teenistusüksuse huvidele arvestama ka asjassepuutuva ametniku huvidega.

(vt punktid 184 ja 185)

Viited: 5. veebruar 1997, kohtuasi T‑207/95: Ibarra Gil vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑13 ja II‑31, punkt 75); 16. juuli 1998, kohtuasi T‑93/96: Presle vs. Cedefop (EKL AT 1998, lk I‑A‑387 ja II‑1111, punkt 83); 16. märts 2004, kohtuasi T‑11/03: Afari vs. EKP (EKL AT 2004, lk I‑A‑65 ja II‑267, punktid 42 ja 217).