Liidetud kohtuasjad T‑267/08 ja T‑279/08

Région Nord-Pas-de-Calais ja Communauté d’agglomération du Douaisis

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Raudteeveeremi tootmissektor – Tagastatav laen – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Nõuete kohandamine – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Riigi ressursid – Riigi vastutus – Erainvestori kriteerium – Raskustes olev ettevõtja

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Menetlus – Otsus, millega kohtumenetluse käigus asendatakse vaidlustatud otsus – Uus asjaolu – Esialgsete nõuete ja väidete laiendamine

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta

(ELTL artikkel 296; komisjoni teadaanne 97/C 273/03)

3.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus nõuda asjassepuutuvatelt isikutelt, kelle hulka kuuluvad ka abi andnud riigisisesed piirkondlikud üksused, oma märkuste esitamist – Piirid

(ELTL artikli 108 lõige 2)

4.      Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse alustamise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(ELTL artikli 108 lõige 2; komisjoni määruse nr 659/1999 artikkel 6)

5.      Institutsioonide aktid – Tühistamine – Ebaseaduslikud aktid – Puudulikult põhjendatud otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Uue otsuse vastuvõtmine – Kohustus taasavada ametlik uurimismenetlus – Puudumine

6.      Riigiabi – Mõiste – Riigi ressurssidest antav abi – Rahastamine avalikule kontrollile alluvatest vahenditest – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

7.      Riigiabi – Mõiste – Eelise andmine abi saajatele – Rahalaen, mille tagasimaksmisel tuleb tasuda intresse – Hindamine lähtuvalt kokkulepitud intressimäärast

(ELTL artikli 107 lõige 1)

8.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid

(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teadaanne 2004/C 244/02)

9.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Raskustes olevate äriühingute kindlaksmääramine

(ELTL artikli 107 lõige 3; komisjoni teadaanne 2004/C 244/02, punkt 11)

10.    Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Ettevõtja tunnistamine raskustes olevaks ettevõtjaks, et talle laieneks erand abi andmise keelust

11.    Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt

(ELTL artikli 107 lõige 1)

12.    Institutsioonide aktid – Tühistamine – Ebaseaduslikud aktid – Komisjoni otsused riigiabi kohta – Niisuguse uue otsuse vastuvõtmine, mis sisaldab uusi asjaolusid, mille eesmärk on vastata huvitatud isikute etteheidetele – Kaitseõiguste rikkumine – Puudumine

1.      Kui otsus asendatakse menetluse käigus samasuguse esemega otsusega, tuleb viimati nimetatud otsust pidada uueks asjaoluks, mis lubab hagejal oma nõudeid ja väiteid kohandada. See, kui hagejalt nõutaks uue hagi esitamist, oleks vastuolus korrakohase õigusemõistmise põhimõtte ja menetlusökonoomia põhimõttega. Peale selle oleks ebaõiglane, kui asjaomane institutsioon saaks otsuse peale liidu kohtule esitatud hagiavalduses sisalduva kriitika seljatamiseks vaidlustatud otsust muuta või asendada see teise otsusega ning kohtumenetluses tugineda muudetud või asendatud otsusele selleks, et võtta teiselt poolelt võimalus laiendada oma esialgseid nõudeid ja väiteid hilisemale otsusele või esitada selle vastu täiendavaid nõudeid ja väiteid.

(vt punkt 23)

2.      Otsus, mis tunnistab raskustes olevale ettevõtjale antud riigiabi ühisturuga kokkusobimatuks, vastab abisumma väljaarvutamisel komisjoni poolt kasutatud arvutusmeetodi osas ELTL 296 nõuetele, kui see ei piirdu pelga viitamisega komisjoni teatisele viitemäärade kohta, vaid sisaldab kasutatud arvutusmeetodi üksikasjalikku kirjeldust ning ettevõtja finantsolukorra ja tagatiste puudumise põhjalikku analüüsi, ning tugineb kohaldatava viitemäära suurendamisel finantsturgude praktika uuringule, milles tehti empiirilise uurimise põhjal kindlaks, milliseid preemiaid ettevõtjate või tehingute seotud erinevate riskikategooriate puhul turul kasutatakse.

(vt punktid 50, 52 ja 53)

3.      Kohtupraktika kohaselt etendavad asjassepuutuvad isikud, kelle hulka kuuluvad ka vaidlusaluse abi andjateks olevad riigisisesed piirkondlikud üksused, EÜ artikli 108 lõike 2 alusel algatatud haldusmenetluses komisjoni jaoks eelkõige teabeallika rolli. Sellest järeldub, et asjassepuutuvatel isikutel, kellel ei ole kaugeltki selliseid õigusi nagu isikutel, kelle suhtes menetlus on algatatud, on ainult õigus olla haldusmenetlusse kaasatud niivõrd, kui see on antud juhul esinevaid asjaolusid arvestades asjakohane.

Järelikult ei saa asjassepuutuvad isikud viidata hea halduse põhimõtte rikkumisele põhjusel, et komisjon ei küsinud isiklikult nende käest selgitusi seoses abi uurimise menetlusega. Samuti ei ole komisjonil kohustust edastada asjassepuutuvatele isikutele märkusi või teavet, mis ta on saanud asjassepuutuva liikmesriigi valitsuselt.

(vt punktid 71, 74, 75 ja 88)

4.      Määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artikkel 6 näeb ette, et kui komisjon otsustab algatada ametliku uurimismenetluse, peab algatamisotsuses olema kokkuvõtlikult esitatud asjakohased faktid ja õigusküsimused ning sisalduma esialgne hinnang selle kohta, kas käsitletaval riiklikul meetmel on abi iseloom, ning põhjused, miks on alust kahelda selle kokkusobivuses ühisturuga.

Seega peab algatamisotsus võimaldama asjassepuutuvatel isikutel tõhusalt osaleda ametlikus uurimismenetluses, mille raames neil peab olema võimalus esitada omapoolsed argumendid. Selle jaoks on piisav, kui asjassepuutuvatele isikutele on teada põhjendused, millest lähtudes komisjon on asunud esialgsele seisukohale, et kõnesolev meede võib endast kujutada ühisturuga kokkusobimatut riigiabi.

(vt punktid 80 ja 81)

5.      Algse otsuse tagasivõtmise korral tuleb õigusvastase akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust jätkata hetkest, mil see õigusvastasus aset leidis, ilma et komisjonil oleks kohustust taasalustada menetlust enne seda ajahetke, mil õigusvastasus aset leidis.

Mis puudutab otsust tunnistada riigiabi ühisturuga kokkusobimatuks ja kohustada see tagasi nõudma, siis ei ulatu algse otsuse tagasivõtmise tinginud puudulik põhjendamine tagasi hetkeni, mil algatati menetlus, kui selles etapis ei toimunud midagi õigusvastast. Kui tagasivõetud otsuse vastuvõtmisele eelnenud ametlik uurimismenetlus viidi läbi nõuetekohaselt, siis ei ole enne uue otsuse vastuvõtmist vaja menetlust taasavada.

Seda järeldust ei sea täiendavate asjaolude lisamine vaidlustatud otsusesse, kui need lisatakse selleks, et anda üksikasjalikum vastus algse otsuse suhtes esitatud etteheidetele.

(vt punktid 83–85)

6.      ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalas ei välista vaidlusaluste meetmete kvalifitseerimist riigiabina ka asjaolu, et neid meetmeid võidi rahastada vahenditest, mis ei tulene maksudest ega maksulaadsetest kohustustest. Riigiressursside osas on otsustav kriteerium allumine avalikule kontrollile ning ELTL artikli 107 lõige 1 hõlmab kõiki rahalisi vahendeid, mida avalik sektor saab ettevõtjate toetamiseks reaalselt kasutada, olenemata sellest, kas nende ressursside allikaks on kohustuslikud maksud või mitte.

(vt punkt 111)

7.      Kui tegemist on rahalaenuga, mis tuleb tagastada koos intressidega, ei muuda asjaolu, et ettevõtja peab vastutasuks laenu eest maksma intresse, täielikult olematuks eelist, mille see ettevõtja saab. Antud laen koormab selle andnud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvet, kui viimane oleks saanud suurema tulemimäära, kui ta oleks selle välja laenanud tavalistel turutingimustel või kui ta oleks selle paigutanud või investeerinud teisiti. Sel juhul koosneb abi vahest nende intresside vahel, mis oleks tulnud maksta tavalistele turutingimustele vastava intressimäära kohaldamise korral, ja tegelikult makstud intresside vahel.

(vt punkt 112)

8.      Komisjonil on ELTL artikli 107 lõike 3 kohaselt lai kaalutlusõigus. Muu hulgas võib ta selle õiguse teostamiseks võtta vastu suunavaid eeskirju, nagu näiteks ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, niivõrd kui need ei kaldu kõrvale aluslepingu sätetest. Kui komisjon on niisuguse akti vastu võtnud, siis on see talle siduv. Seega peab kohus kontrollima, kas komisjon on järginud tema enda poolt vastu võetud eeskirju.

Kuna komisjonile antud lai kaalutlusõigus, mida selgitavad asjakohasel juhul tema poolt vastuvõetud suunavad eeskirjad, tähendab ühenduse raames elluviidavate keerukate majanduslike ja sotsiaalsete hinnangute andmist, teostab kohus nende üle siiski piiratud kontrolli. Kontroll piirdub menetluseeskirjade ja põhjendamiskohustuse täitmise järgimise, faktiliste asjaolude sisulise täpsuse, ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega.

(vt punktid 129–132)

9.      Kuna ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punkt 11 ütleb, et „äriühingu [võib] lugeda raskustes olevaks […] juhul, kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum [ja] vähenev käive […]”, siis leidis komisjon õigesti, et negatiivse omakapitali ja puhaskahjumiga ettevõtja puhul on eeldatavalt tegemist raskustes oleva ettevõtjaga suuniste punktis 11 määratletud kriteeriumide tähenduses.

Komisjon ei pea arvesse võtma vaidlusaluse abi andmisest hilisemaid asjaolusid. Ta peab arvesse võtma meetme võtmise ajal esinenud olukorra, kuna juhul, kui ta võtaks arvesse hilisemaid asjaolusid, annaks ta eelise liikmesriikidele, kes rikuvad oma kohustust teatada abist, mida nad kavatsevad anda, selle abi kavandamise staadiumis. Lisaks ei saa abi saanud ettevõtja olukorra paranemine selle aasta jooksul, mil vaidlusalused meetmed võeti, mõjutada tema olukorrale abi andmise ajal antavat hinnangut, eelkõige kuna ei saa välistada, et kõnealused meetmed võisid seda arengut mõjutada.

(vt punktid 135, 141, 143, 144 ja 146)

10.    Kuna liidu õiguskorras mõistete määratlemisel ei lähtuta üldjuhul ühe või mitme liikmesriigi õiguskorrast – välja arvatud juhul, kui see on kõnealuses sättes sõnaselgelt ette nähtud – ja kuna asjaomastes suunistes puuduvad viited liikmesriikide õiguskordadele, siis ei pea liikmesriigi kohtupraktikaga arvestama ka riigiabi käsitlevaid liidu õigusnorme kohaldades ja selle asjaolu õiguspärasuse hindamisel, et komisjon kvalifitseeris teatava ettevõtja raskustes olevaks ettevõtjaks.

(vt punkt 150)

11.    Et hinnata, kas riigi võetud meede on riigiabi, tuleb kindlaks teha, kas ettevõtja, kelle suhtes meede võeti, saab mingi majandusliku eelise, mida ta tavalistes turutingimustes ei saaks. Selleks tuleb kohaldada kriteeriumi, mis rajaneb abi saanud ettevõtja võimalustel saada vaidlusalused summad kapitaliturult sarnastel tingimustel. Iseäranis asjakohane on välja selgitada, kas eraõiguslik investor oleks sooritanud kõnealuse tehingu samadel tingimustel.

(vt punktid 158 ja 159)

12.    Liidu institutsioonidel on õigus võtta tagasi otsuse adressaadile teatava soodustuse andnud otsus selle ebaseaduslikkuse tõttu, kui seejuures austatakse õiguspärase ootuse kaitset ja õiguskindluse põhimõtet, ja tingimusel, et tagasivõtmine toimub mõistliku tähtaja jooksul. Seda enam on liidu institutsioonidel ebaseadusliku akti tagasivõtmise õigus juhul, kui tegemist on ebaseadusliku aktiga, mis ei ole õigustloov akt. Kaalutlused, mis on seotud õiguspärase ootuse kaitse ja otsuse adressaadi omandatud õigustega seotud, ei takista praegusel juhul tagasivõtmist.

Kui komisjon lisab uude otsusesse uusi asjaolusid, millega ta soovib vastata hagejate poolt võistlevas menetluses esitatud argumentidele üksikasjalikumalt kui algses otsuses, siis niisugune hagejate endi esitatud argumentide arvessevõtmine ei kujuta endast kaitseõiguste rikkumist võistlevas menetluses.

(vt punktid 189, 190 ja 192)