ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

2. juuli 2010

Kohtuasi T‑266/08 P

Petrus Kerstens

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Teenistuskoha muutmine – Personalieeskirjade artikkel 7 – Teenistuse huvid – Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine – Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendamiskohustus – Kaitseõigused

Ese:      Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 8. mai 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑119/06: Kerstens vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑147 ja II‑A‑1‑787), milles palutakse see otsus tühistada.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista komisjoni käesoleva kohtuastme kohtukulud välja Petrus Kerstensilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontrollimine Üldkohtu poolt – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Avaliku Teenistuse Kohtu tuletatav põhjendus

(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Menetluseeskirjade rikkumine – Otsus, mis põhineb asjaoludel ja dokumentidel, millest menetluspool ei ole teadlik – Kaitseõiguste rikkumine – Võistlevuse põhimõtte rikkumine

1.      Ainult esimese astme kohus on ühelt poolt pädev faktilisi asjaolusid tuvastama – välja arvatud juhul, kui tema tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimikumaterjalidest – ja teiselt poolt faktilisi asjaolusid hindama. Kui esimese astme kohus on faktilisi asjaolusid tuvastanud või hinnanud, on apellatsioonikohus pädev kontrollima nende faktiliste asjaolude õiguslikku kvalifikatsiooni ja esimese astme kohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi.

Seega puudub apellatsioonikohtul pädevus tuvastada faktilisi asjaolusid ja põhimõtteliselt uurida tõendeid, mis esimese astme kohus on nende faktiliste asjaolude aluseks võtnud. Kui need tõendid on hangitud õiguspäraselt, kui on järgitud õiguse üldpõhimõtteid ja tõendamiskohustust ning tõendite hankimist puudutavaid menetlusnorme, on üksnes esimese astme kohus pädev hindama talle esitatud tõendite tõenduslikku väärtust. Järelikult ei kujuta see hindamine – välja arvatud juhul, kui tõendeid on moonutatud – endast apellatsioonikohtu kontrollile alluvat õiguslikku küsimust. Siinkohal peab selline faktiliste asjaolude moonutamine toimiku materjale arvestades olema ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata.

(vt punktid 37–39)

Viited:

Euroopa Kohus: 6. aprill 2006, kohtuasi C‑551/03 P: General Motors vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑3173, punktid 51, 52 ja 54); 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punktid 106–108).

2.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 esimeses lauses ja I lisa artikli 7 lõikes 1 sätestatud Avaliku Teenistuse Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua, et kohus esitaks ammendava ning üksikasjaliku ülevaate menetluspoolte kõikidest argumentidest. Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendus võib seega olla tuletatav tingimusel, et Avaliku Teenistuse Kohtu otsusest puudutatud isikul on võimalik saada teada nimetatud otsuse aluseks olevad põhjused ning et apellatsioonikohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks.

(vt punkt 73)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. september 2006, kohtuasi C‑105/04 P: Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8725, punkt 72); 9. oktoober 2008, kohtuasi C‑16/07 P: Chetcuti vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑7469, punkt 87).

3.      Elementaarse õiguspõhimõttega läheks vastuollu see, kui kohtuotsus põhineks faktilistel asjaoludel ja dokumentidel, millest pooled ise – või üks nendest – ei ole teadlikud ja mille suhtes ei ole nad seetõttu saanud seisukohta võtta. Selleks, et täita nõudeid, mis tulenevad õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, on oluline, et pooled oleksid tutvunud nii faktiliste kui ka õiguslike asjaoludega, mis on menetluse tulemuse suhtes määravad, ja saaksid võistlevalt nende üle vaielda, kuna pooltel peab olema võimalus anda nende kohtule esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite kohta oma seisukoht, millele kohus kavatseb oma otsuses tugineda.

(vt punkt 83)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. märts 1961, liidetud kohtuasjad 42/59 ja 49/59: Snupat vs. Ülemamet (EKL 1961, lk 99 ja 156); 10. jaanuar 2002, kohtuasi C‑480/99 P: Plant jt vs. komisjon ja South Wales Small Mines (EKL 2002, lk I‑265, punkt 24); 2. detsember 2009, kohtuasi C‑89/08 P: komisjon vs. Iirimaa jt (EKL 2009, lk I‑11245, punkt 56).

Üldkohus: 19. september 2008, kohtuasi T‑253/06 P: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑43 ja II‑B‑1‑295, punkt 27).