8. juulil 2008 esitatud hagi - Saksamaa versus komisjon

(Kohtuasi T-270/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: M. Lumma, keda abistas advokaat C. von Donat)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada komisjoni 29. aprilli 2008. aasta otsus K(2008) 1690 lõplik, millega vähendati komisjoni 5. augusti 1994. aasta otsuse K(94) 1973 alusel antud ERF-i rahalist toetust rakenduskavale eesmärk-1-piirkonnas Berliinis (ida) Saksamaa Liitvabariigis (1994-1999);

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega vähendas komisjon ERF-i rahalist toetust rakenduskavale eesmärk-1-piirkonnas Berliinis Saksamaa Liitvabariigis (1994-1999).

Oma hagi toetuseks väidab hageja kõigepealt, et komisjon on asjaolusid hinnanud valesti. Hageja märgib eeskätt, et komisjon on jätnud tähelepanuta osa kontrollitulemusi ning on õigustamatult eeldanud süstemaatilisi vigu haldus- ja kontrollisüsteemis.

Teiseks leiab hageja, et üldise ja ekstrapoleeritud rahalise korrektuuri tegemiseks rakenduskavale perioodil 1994-1999 puudub õiguslik alus, kuna sel perioodil puudusid määruse (EÜ) nr 1260/99¹ artikliga 39 sarnased sätted. Lisaks ei ole määruse (EMÜ) nr 4253/88² artikli 24 või EÜ artikli 274 kohase usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte rakendamise raames piisavalt määratletud õiguslikuks aluseks ei määruse 4253/88 artikkel 24 ega komisjoni 15. oktoobri 1997. aasta sisesuunised netofinantskorrektuuri kohta. Samuti ei saa hageja arvates nentida ka vastava pikaajalise ning üldtunnustatud halduspraktika olemasolu.

Peale selle väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 4253/88 artikli 24 lõiget 2, kuna puuduvad nõuetele mittevastavused selle sätte tähenduses. Seoses sellega leiab hageja veel, et isegi kui tingimused vähendamiseks vastavalt määruse nr 4253/88 artikli 24 lõikele 2 on täidetud, oleks komisjon pidanud kasutama oma hindamispädevust ning kaaluma, kas vähendamine on proportsionaalne.

Teise võimalusena leiab hageja, et kogukorrektuurid on ebaproportsionaalsed ning et komisjon ekstrapoleeris sisult ebapiisaval alusel.

Edasi väidab hageja, et kostja on rikkunud oma kohustust, jättes vaidlustatud otsuse piisavalt põhjendamata.

Lõpuks märgib hageja, et komisjon on rikkunud partnerluse põhimõtet, kuna vaatamata arvukatele kontrollidele, mille viisid läbi tema finantskontrolörid abiperioodil 1994-1999, ei kavandanud komisjon ühelgi ajahetkel süsteemipuuduste tõttu rahalisi tagajärgi.

____________

¹ - Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31).

² - Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1).