Esialgne tõlge
ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
20. aprill 2016(*)
EL‑i kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – EL‑i sõnamärk SkyTec – Varasem siseriiklik sõnamärk SKY – Suhteline keeldumispõhjus – Õiguse lõppemine nõustumise tõttu – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 54 lõige 2 – Segiajamise tõenäosus – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Osaline kehtetuks tunnistamine
Kohtuasjas T‑77/15,
Tronios Group International BV, asukoht Breda (Madalmaad), esindajad: advokaadid R. van Leeuwen ja H. Klingenberg,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: S. Crabbe ja A. Folliard-Monguiral,
kostja,
menetlusse astuja Üldkohtus, varem British Sky Broadcasting Group plc, teine menetluspool EUIPO apellatsioonikoja menetluses oli
Sky plc, asukoht Isleworth (Ühendkuningriik), esindajad: solicitor J. Barry, hiljem advokaadid M. Schut ja A. Meijboom,
mille ese on hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. novembri 2014. aasta otsuse (asi R 1681/2013-4) peale, mis käsitleb British Sky Broadcasting Group plc ja Tronios Group International BV vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: president M. Prek, kohtunikud I. Labucka ja V. Kreuschitz (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 12. veebruaril 2015 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 22. juunil 2015 Üldkohtu kantseleisse saabunud EUIPO kostja vastust,
arvestades 12. juunil 2015 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 27. juuli 2015. aasta otsust, millega jäeti repliigi esitamise taotlus rahuldamata,
arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud kohtuasja pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata,
on teinud järgmise
otsuse(1)
Vaidluse taust
1 Hageja Tronios Group International BV esitas 18. novembril 1999 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146), muudetud redaktsioonis, (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) EL‑i kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on EL‑i sõnamärk SkyTec (edaspidi „vaidlustatud kaubamärk“).
3 Tähis SkyTec registreeriti EL‑i kaubamärgina 2. mail 2001 numbriga 001386812.
4 Kaubad, mille jaoks vaidlustatud kaubamärk on registreeritud, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9 ja 11 ning vastavad klassis 9 järgmisele kirjeldusele: „elektriliste ja elektromagnetiliste signaalide vastuvõtmise, salvestamise, edastamise, töötlemise ja taasesitamise aparatuur ning mikrofonid ja juhtmevabad süsteemid; mikrofonid; laserplaadimängijad, CD-d ja DVD-d, CD-de ja DVD-de salvestamise seadmed; juhtmed, kaablid ja kaabliklemmid; digitaal- ja analoogheli töötlemise aparatuur, madalate ja kõrgete sageduste võimendid; valjuhääldid, megafonid ja lisaseadmed“.
5 Vaidlustatud kaubamärgi registreeringut pikendati 19. novembril 2009 ja pikendatud EL‑i kaubamärk avaldati 25. novembri 2009. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr°2009/047.
6 Menetlusse astuja Sky plc õiguseellane British Sky Broadcasting Group plc (edaspidi „BSkyB“) esitas 23. märtsil 2007 määruse nr 40/94 artikli 50 lõike 1 punkti a alusel taotluse tunnistada vaidlustatud kaubamärk tühiseks. Hageja esitas 2. aprillil 2007 tõendid vaidlustatud kaubamärgi kasutamise kohta. Tühistamisosakond leidis 11. juuli 2008. aasta otsuses, et vaidlustatud kaubamärki on tegelikult kasutatud ning lükkas õiguste tühistamise taotluse tagasi. See otsus on muutunud lõplikuks.
7 BSkyB esitas 21. märtsil 2012 taotluse tunnistada vaidlustatud kaubamärk kehtetuks määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel koostoimes määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b ja lõikega 5 ning artikli 53 lõike 1 punkti c alusel koostoimes artikli 8 lõikega 4 niivõrd, kuivõrd kaubamärk on registreeritud klassi 9 kuuluvate selliste kaupade nagu eespool punktis 4 nimetatud kaubad jaoks.
8 BSkyB tugines kehtetuks tunnistamise taotluses eelkõige varasemale EL‑i sõnamärgile SKY, mis on 24. septembril 1998 registreeritud numbriga 126425 ja mida on kuni 1. aprillini 2016 pikendatud, ning varasemale Briti sõnamärgile SKY, mis on 18. aprillil 1995 registreeritud numbriga 2044507B ja mida on kuni 7. novembrini 2015 pikendatud. Need kaubamärgid on registreeritud kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad klassidesse 9, 38 ja 41.
9 Klassi 9 kuuluvad kaubad, mille jaoks varasem Briti kaubamärk on registreeritud, vastavad järgmisele kirjeldusele: „raadio- ja televisooniaparatuur ja -seadmed, mis võimaldavad heli salvestamist ja taasesitamist, telekommunikatsiooni-, signalisatsiooni-, kontrolli- ja optikakatsete (muu kui meditsiiniline) aparatuur ja õppevahendid; salvestatud televisiooni- ja raadioprogrammid; arvutid; tarkvara; lindid, plaadid ja magnetlindid; kassetid ja toorikud, mis on mõeldud eelnimetatud lindiga koos kasutamiseks; kodeeritud kaardid; tühjad ja salvestisi sisaldavad audio- ja videokassetid, lindid ja toorikud; CD-d; grammofoniplaadid; raadiosignaaliantennid; heli või kujutise salvestamise laserplaadid; kodeeritud signaali dekodeerimise aparatuur; videoprojektorid, videoekraanid; päikeseprillid; elektoonika- ja arvutimängud; interaktiivsed elektroonika- ja arvutimängud; kõigi eelnimetatud kaupade koostis- ja varuosad, mis kõik kuuluvad klassi 9“.
10 Tühistamisosakond rahuldas 28. juuni 2013. aasta otsusega määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 8 lõike 1 punktiga b alusel vaidlustatud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse ning tunnistas vaidlustatud kaubamärgi osaliselt kehtetuks niivõrd, kuivõrd see oli registreeritud asjaomaste klassi 9 kuuluvate kaupade jaoks.
11 Hageja esitas 27. augustil 2013 määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel EUIPO‑le tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.
12 EUIPO neljas apellatsioonikoda jättis 28. novembri 2014. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tühistamisosakonna otsuse jõusse ja jättis kaebuse rahuldamata.
13 Esiteks lükkas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses tagasi määruse nr 207/2009 artikli 54 lõike 2 tähenduses kasutamisega nõustumisest tulenevatel piirangutel põhineva vastuväite, millele hageja oli kehtetuks tunnistamise taotluse vastu tuginenud. Apellatsioonikoja sõnul ei ole hageja tõendanud, et selle taotluse esitamise seisuga 21. märts 2012 oli BSkyB vaidlustatud kaubamärgi enam kui viie aasta jooksul kasutamisest teadlik, kuna hageja esitas esimesed tõendid kasutamise kohta 2. aprillil 2007 tühistamismenetluse käigus (vaidlustatud otsuse punktid 15–25). Teiseks järeldas apellatsioonikoda, et määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 8 lõike 1 punktiga b tähenduses esineb vaidlustatud kaubamärgi ja varasema Briti kaubamärgi segiajamise tõenäosus (edaspidi „vastandatud kaubamärgid“) osas, mis puudutab klassi 9 kuuluvaid kaupu, ilma et ta oleks kontrollinud muid kehtetuks tunnistamise põhjuseid ning muid varasemaid õigusi, millel kehtetuks tunnistamise taotlus põhines (vaidlustatud otsuse punktid 26–45).
Poolte nõuded
14 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– lükata kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi;
– mõista kulud, sealhulgas EUIPO menetlusega seotud kulud välja menetlusse astujalt.
15 EUIPO palub Üldkohtul:
– „tunnistada tühistamistaotlus tervikuna põhjendamatuks“;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
16 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– jätta vaidlustatud otsus jõusse.
Õiguslik käsitlus
17 Hageja põhjendab hagi sisuliselt kahe väitega, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 54 lõiget 2 ning teise kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes selle määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b.
Esimene väide, et rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 54 lõiget 2
18 Hageja vaidlustab apellatsioonikoja järelduse, mille kohaselt BSkyB ei olnud enne 21. märtsi 2007 vaidlustatud kaubamärgi kasutamisest määruse nr 207/2009 artikli 54 lõike 2 tähenduses teadlik ning sai sellest teadlikuks alles 2. aprillil 2007.
19 Hageja rõhutab sisuliselt, et kuni kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseni oli vaidlustatud kaubamärki alates 1998. aastast jätkuvalt tegelikult Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Ühendkuningriigis kasutatud ning seega oli see umbes 14 aastat BSkyB varasemate kaubamärkidega koos eksisteerinud. Tema sõnul kahaneb see ajavahemik umbes 11 aastale juhul, kui võetakse arvesse ajavahemikku alates selle registreerimisest EL‑i kaubamärgina alates 2. maist 2001, kuni kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseni 21. märtsil 2012, mis põhineb vastandatud kaubamärkide segiajamise tõenäosusel. BSkyB ei pidanud aga seda tõenäosust piisavaks põhjuseks, et võtta ette hagi esitamine varem, ega leidnud, et tegemist on piisava põhjusega vaidlustatud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks pärast 23. märtsi 2007. aasta tühistamistaotlust või pärast 2. aprilli 2007, see tähendab siis, kui hageja esitas tõendi selle kasutamise kohta ja kui BSkyB sai igal juhul selle kasutamisest teadlikuks. Seetõttu on käesoleval juhul määruse nr 207/2009 artikli 54 lõike 2 tingimused täidetud. Hageja täpsustab, et kuigi põhimõtteliselt lasub temal selle asjaolu tõendamise koormis, et BSkyB oli vaidlustatud kaubamärgi kasutamisest teadlik, on tal väga keeruline või lausa võimatu esitada selline tõend, mis puudutab viimase sisesfääri. Ent selline tõend või vastava asjaolu teadmise eeldus võib põhineda ka objektiivsetel asjaoludel nagu ärisuhe või tihe konkurents, mida tõendab näiteks vastandatud kaubamärkidega hõlmatud kaupade ja teenuste paralleelne esitlus samal turul. Mitu fakti ja asjaolu, millele on osaliselt osutatud EUIPO menetlustes, annavad alust järeldada, et BSkyB pidi olema vaidlustatud kaubamärgist teadlik.
[...]
27 EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu ja paluvad esimene väide tagasi lükata. Sellega seoses esitab menetlusse astuja hageja poolt esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite vastuvõetamatuse vastuväite.
28 Üldkohus tuletab meelde, et käesoleval juhul on selge, et pärast seda, kui BSkyB esitas 23. märtsil 2007 vaidlustatud kaubamärgi tühistamise taotluse, esitas hageja esimesed tõendid asjaomase kaubamärgi kasutamise kohta 2. aprillil 2007. BSkyB esitas kehtetuks tunnistamise taotluse 21. märtsil 2012, see tähendab vähemalt viie aasta jooksul alates esimesest tõendite esitamisest kasutamise kohta.
29 Pooled on aga eriarvamusel küsimuses, kas BSkyB suhtes saab kasutada kasutamisega nõustumisest tuleneva õigust lõpetava tähtaja lõppemise vastuväidet, mis on ette nähtud määruse nr 207/2009 artikli 54 lõikes 2, kuna ta oli vaidlustatud kaubamärgi kasutamisest teadlik vähemalt alates 21. märtsist 2007.
30 Tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab olema täidetud neli tingimust, et hakkaks kulgema varasema kaubamärgiga identse või segiaetavalt sarnase hilisema kaubamärgi kasutamisega nõustumisest tulenev õigust lõpetav tähtaeg. Esiteks peab hilisem kaubamärk olema registreeritud, teiseks peab selle registreerimistaotlus olema selle omaniku poolt esitatud heauskselt, kolmandaks peab seda olema kasutatud liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud ning lõpuks neljandaks peab varasema kaubamärgi omanik olema selle kaubamärgi kasutamisest pärast selle registreerimist teadlik (kohtuotsused, 28.6.2012, Basile ja I Marchi Italiani vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Osra (B. Antonio Basile 1952), T‑134/09, EU:T:2012:328, punkt 30, ja 23.10.2013, SFC Jardibric vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Aqua Center Europa (AQUA FLOW), T‑417/12, EU:T:2013:550, punkt 19; vt analoogia alusel ka kohtuotsus, 22.9.2011, Budějovický Budvar, C‑482/09, EKL, EU:C:2011:605, punktid 54 ja 56–58).
31 Kohtupraktikast nähtub samuti, et määruse nr 207/2009 artikli 54 lõike 2 eesmärk on näha ette sanktsioonid nende varasemate kaubamärkide omanike suhtes, kes on nõustunud hilisema EL‑i kaubamärgi kasutamisega viie järjestikuse aasta vältel, olles sellisest kasutamisest teadlik, sellega, et nad kaotavad õiguse esitada asjaomase kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele. Nimetatud sättega soovitakse seega tasakaalustada ühelt poolt kaubamärgiomaniku huvi kaitsta kaubamärgi peamist ülesannet ja teiselt poolt teiste ettevõtjate huvi nende kaupu ja teenuseid tähistada võivaid kaubamärke vabalt kasutada. Nimetatud eesmärk tähendab, et kaubamärgi peamise ülesande kaitsmiseks peab varasema kaubamärgi omanikul olema võimalik identse või sarnase hilisema kaubamärgi kasutamisele vastu seista. Alles siis, kui varasema kaubamärgi omanik on hilisema EL‑i kaubamärgi kasutamisest teadlik, on tal võimalik selle kasutamisega mitte nõustuda ning seega sellele vastu seista või taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, ning siis hakkab kaubamärgi kasutamisega nõustumisest tulenev õigust lõpetav tähtaeg kulgema (vt selle kohta kohtuotsused B. Antonio Basile 1952, punkt 30 eespool, EU:T:2012:328, punktid 32 ja 33, ja AQUA FLOW, punkt 30 eespool, EU:T:2013:550, punktid 20 ja 21; vt selle kohta analoogia alusel ka kohtuotsus Budějovický Budvar, punkt 30 eespool, EU:C:2011:605, punktid 46–48).
32 Määruse nr 207/2009 artikli 54 lõike 2 teleoloogilisest tõlgendusest nähtub seega, et õigust lõpetava tähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb võtta aluseks aeg, mil saadi hilisema kaubamärgi kasutamisest teadlikuks (vt selle kohta kohtuotsus B. Antonio Basile 1952, punkt 30 eespool, EU:T:2012:328, punkt 33).
33 Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22 õigesti märkis, nõuab selline tõlgendus, et hilisema kaubamärgi omanik peab esitama tõendi selle kohta, et varasema kaubamärgi omanik on kõnealuse kaubamärgi kasutamisest olnud tegelikult teadlik; tõendi esitamata jätmise korral ei ole viimasel võimalik hilisema kaubamärgi kasutamisele vastu seista. Nagu EUIPO õigesti väidab, tuleb selles osas võtta arvesse normi, mis on analoogne kasutamisega nõustumisest tuleneva õiguse lõppemise normiga, mida käsitletakse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 9 lõikes 1, mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, lk 25) artikli 9 lõikega 1, mille kohta selle direktiivi põhjenduses 11 (direktiivi 2008/95 põhjendus 12) on täpsustatud, et kõnealune õiguse lõppemise põhjus on kohaldatav siis, kui varasema kaubamärgi omanik „on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul“, mis tähendab „tahtlikult“ või „informeeritult“ (vt selle kohta kohtuotsus Budějovický Budvar, punkt 30 eespool, EU:C:2011:605, punktid 46 ja 47, ja kohtujurist Trstenjaki ettepanek kohtuasjas Budějovický Budvar, C‑482/09, EKL, EU:C:2011:46, punkt 82). Tuleb nentida, et nimetatud hinnang on mutatis mutandis kohaldatav määruse nr 207/2009 artikli 54 lõikele 2, mille sõnastus vastab direktiivi 89/104 ja direktiivi 2008/95 artikli 9 lõike 1 sõnastusele.
34 Seetõttu tuleb lükata tagasi hageja argumendid, millega ta sisuliselt soovib väita, et on piisav tõendada, et BSkyB võis olla vaidlustatud kaubamärgi kasutamisest teadlik või esitada vastavaid kaudseid tõendeid, mille alusel saab eeldada, et sellest oldi teadlik.
35 Samas tuleb analüüsida, kas hageja on siiski tõendanud, et BSkyB oli hiljemalt 21. märtsil 2007 vaidlustatud kaubamärgi kasutamisest tegelikult teadlik.
36 Kõigepealt tuleb – nagu menetlusse astuja õigesti taotleb – lükata vastuvõetamatuse tõttu tagasi hagiavalduse lisad, mille hageja esitas esimest korda Üldkohtus. Nimelt nähtub määruse nr 207/2009 artikli 65 lõikest 2, et Üldkohtu ülesanne on hinnata EUIPO apellatsioonikodade otsuste õiguspärasust, kontrollides apellatsioonikodade poolt liidu õiguse kohaldamist eelkõige neile esitatud faktiliste asjaolude alusel. Faktilistele asjaoludele, millele pooled ei ole EUIPO talituste menetluses tuginenud, ei saa enam tugineda Üldkohtule esitatud hagis ja Üldkohtu ülesanne ei ole faktiliste asjaolude uuesti hindamine esimest korda alles talle esitatud tõendite alusel, välja arvatud faktid, mida EUIPO talitused oleksid määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 alusel pidanud omal algatusel uurima (vt selle kohta kohtuotsused, 10.11.2011, LG Electronics vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑88/11 P, EU:C:2011:727, punktid 23–26 ja seal viidatud kohtupraktika; 24.11.2005, Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE), T‑346/04, EKL, EU:T:2005:420, punkt 19, ja 12.12.2014, Wilo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Pioneering for You), T‑601/13, EU:T:2014:1067, punkt 12). Käesoleval juhul kuuluvad hageja esitatud uued faktilised asjaolud ja tõendid, sealhulgas käibeandmed ja kataloogid tema enda vastutussfääri ning ta ei ole väitnud, et neid oleks pidanud uurima omal algatusel. Seetõttu ei saa need asjaolud vaidlustatud otsuse õiguspärasust mõjutada ning need tuleb jätta läbi vaatamata, ilma et oleks vaja nende tõendusjõudu uurida.
37 Pealegi tuleb nentida, et apellatsioonikoja hinnangus EUIPO menetluse käigus hageja esitatud tõendite kohta (vaidlustatud otsuse punktid 21 ja 22) ei ole viga tehtud, kuna hagejal lasus kohustus tõendada, et BSkyB oli tegelikult teadlik vaidlustatud kaubamärgi kasutamisest, mitte üksnes nimetatud kaubamärgi registreerimisest (vt punkt 30 eespool). Hageja aga soovib oma argumentidega tuletada asjaolu, et BSkyB oli sellisest kasutamisest tegelikult teadlik, üksnes sellest tõendatud asjaolust, et ta oli teadlik vaidlustatud kaubamärgi registreerimisest, või teatavatest kaudsetest tõenditest, mis hageja sõnul annavad alust eeldada kasutamisest teadlikkust, mille hulka kuulub BSkyB poolt enda kaubamärkide kaitsmiseks identsete või sarnaste elementi „sky“ sisaldavate kaubamärkide suhtes kasutusele võetud ennetav strateegia.
[...]
44 Kõigist eelnimetatud kaalutlustest nähtub, et apellatsioonikojal oli alust vaidlustatud otsuse punktis 22 järeldada, et EUIPO menetluse käigus käsitletud hageja tõendid, mis tõesti võisid tõendada vaidlustatud kaubamärgi teatavat kasutamist, olid ebapiisavad selle tõendamiseks, et BSkyB oli enne 21. märtsi 2007 sellest kasutamisest tegelikult teadlik.
[...]
47 Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes sama määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b
[...]
62 Seega tuleb lükata tagasi ka teine väide, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes sama määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b.
63 Arvestades EUIPO peamist nõuet, mida tuleb mõista nii, et selles palutakse Üldkohtul kinnitada vaidlustatud otsuse õiguspärasust (vt kostja vastuse punkt 63), ja menetlusse astuja peamist nõuet, tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.
Kohtukulud
64 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
65 Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb jätta kohtukulud vastavalt EUIPO nõuetele hageja kanda.
66 Kuna menetlusse astuja ei ole kohtukulude kohta nõuet esitanud, tuleb vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 3 jätta tema kohtukulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Group International BV kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud.
3. Jätta Sky plc kohtukulud tema enda kanda.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 20. aprillil 2016 Luxembourgis.
Allkirjad