Language of document : ECLI:EU:T:2018:9

ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)

18. jaanuar 2018(*)

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – EIT – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 – Taotlusvoor teadmis- ja innovaatikakogukonna nimetamiseks – Hagejate taotluse tagasilükkamine – Määrus (EÜ) nr 294/2008 – Määrus (EL) nr 1290/2013 – Pädevuse õigusvastane delegeerimine

Kohtuasjas T‑76/15,

Kenup Foundation, asukoht Kalkara (Malta),

Candena GmbH, asukoht Lüneburg (Saksamaa),

CO BIK Center odličnosti za biosenzoriko, instrumentacijo in procesno kontrolo, asukoht Ajdovščina (Sloveenia),

Evotec AG, asukoht Hamburg (Saksamaa),

esindajad: advokaadid U. Soltész, C. Wagner, H. Weiß ja A. Richter, hiljem U. Soltész, H. Weiß ja A. Richter ning lõpuks U. Soltész ja H. Weiß,

hagejad,

keda toetavad

Malta Vabariik, esindaja: E. Perici Calascione,

ja

Stiftung Universität Lüneburg, esindaja: advokaat F. Oehl,

menetlusse astujad,

versus

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT), esindaja: M. Kern, keda abistasid advokaadid P. de Bandt ja M. Gherghinaru,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada 9. detsembri 2014. aasta otsused, mille sisust teatati 10. detsembri 2014. aasta kirjas ning millega EIT nimetas teadmis- ja innovaatikakogukonna (CCI) „Tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon“ ning lükkas konsortsiumi Kenup esitatud taotluse tagasi,

ÜLDKOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president V. Tomljenović, kohtunikud A. Marcoulli (ettekandja) ja A. Kornezov,

kohtusekretär: E. Coulon,

on teinud järgmise

otsuse(1)

[]

 Menetlus ja poolte nõuded

9        Hagejad Kenup Foundation, Candena GmbH, CO BIK Center odličnosti za biosenzoriko, instrumentacijo in procesno kontrolo (edaspidi „teadusasutus“) ja Evotec AG esitasid käesolevas asjas hagiavalduse Üldkohtu kantseleisse 18. veebruaril 2015.

10      EIT esitas 1. juunil 2015 kostja vastuse.

11      Üldkohtu kaheksanda koja president lubas 6. juuli 2015. aasta otsusega astuda hagejate nõuete toetuseks menetlusse Malta Vabariigil.

12      Üldkohtu kaheksanda koja president lubas 19. oktoobri 2015. aasta määrusega astuda hagejate nõuete toetuseks menetlusse Stiftung Universität Lüneburgil.

13      Malta Vabariik esitas menetlusse astuja seisukohad 16. novembril 2015.

14      Repliik esitati Üldkohtu kantseleisse 16. novembril 2015.

15      Stiftung Universität Lüneburg esitas menetlusse astuja seisukohad 2. detsembril 2015.

16      Vasturepliik registreeriti Üldkohtu kohtukantseleis 27. jaanuaril 2016.

17      Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti, suunati käesolev kohtuasi seitsmendale kojale, milles määrati uus ettekandja-kohtunik.

18      10. mai 2016. aasta dokumendis pakkusid hagejad uusi tõendeid, mille kohta EIT, Malta Vabariik ja Stiftung Universität Lüneburg esitasid oma seisukohad.

19      5. mail 2017 esitas Üldkohus menetlust korraldavate meetmete raames pooltele kirjalikud küsimused, millele viimased vastasid ettenähtud tähtaja jooksul.

20      4. juuli 2017. aasta dokumendis esitasid hagejad uue väite ja pakkusid uusi tõendeid, mille kohta EIT ja Malta Vabariik esitasid oma seisukohad.

21      Üldkohus (seitsmes koda) otsustas Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel teha otsuse ilma menetluse suulise osata.

22      Hagejad, keda toetavad Malta Vabariik ja Stiftung Universität Lüneburg, paluvad Üldkohtul sisuliselt:

–        tühistada 9. detsembri 2014. aasta otsused, mille sisust teatati 10. detsembri 2014. aasta kirjas (edaspidi „vaidlustatud otsused“) ning millega EIT nimetas teadmis- ja innovaatikakogukonna (edaspidi „CCI“) „Tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon“ ning lükkas konsortsiumi Kenup esitatud taotluse tagasi;

–        mõista kohtukulud välja EIT‑lt.

23      EIT palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud, kaasa arvatud tema kohtukulud, välja hagejatelt.

 Õiguslik käsitlus

[]

 Sisulised küsimused

[]

47      Üldkohus analüüsib esimesena esimest väidet.

48      Hagejad, keda toetavad Malta Vabariik ja Stiftung Universität Lüneburg, väidavad, et oma hinnanguga läksid EIT volitatud sõltumatud eksperdid kaugemale lihtsa nõustaja rollist, mis oli neile samuti antud. Nimelt anti hagejate sõnul nendele ekspertidele ülesanne teha taotluste seast eelvalik ning seetõttu said nad konsortsiumi Kenup taotluse tagasi lükata, ilma et juhatus võtaks vastu otsuse ja ilma et juhatus nende taotluse läbi vaataks. Ent kuigi ekspertidel on oluline roll CCI taotluste hindamisel, on CCIde valimiskord ja nimetamine ainult juhatuse pädevuses, mida ei saa delegeerida, arvestades muu hulgas selle otsuse suurt tähtsust. Ekspertide eelvaliku otsust ei saa seda enam omistada juhatusele, et viimane ei nimetanud määrust nr 1290/2013 rikkudes eksperte, kellele oleks antud juhiseid või suuniseid või kelle üle oleks juhatus teostanud järelevalvet, sest neid ülesandeid täitis käesolevas asjas korralduse andja, st EIT direktor. Hagejad märgivad selle kohta, et EIT direktor mõjutas nõuetevastaselt hindamismenetlust. Lõpuks väidavad hagejad, et kuigi ekspertidel oli suur kaalutlusõigus, ei saanud juhatus nende hinnangule tugineda ilma seda kontrollimata.

49      EIT vaidleb nendele argumentidele vastu, väites, et CCI nimetamise otsuse võttis vastu juhatus niisuguse menetluse lõpus, mis viidi läbi kooskõlas EIT ja taotlusvooru suhtes kehtivate normidega. EIT rõhutab asjaolu, et taotlusvooru korraldamine ja läbiviimine ei ole ainult juhatuse kohustus, sest teatavaid ülesandeid täidavad nii sõltumatud eksperdid kui ka EIT direktor. Selle kohta märgib ta, et vastupidi hagejate väitele ei kuulu ekspertide valimine juhatuse pädevusse. Lisaks täheldab ta, et kogu nimetamise protsess toimus juhatuse täieliku kontrolli all. Nii väidab ta, et juhatus võttis vastu CCI valikukriteeriumid, taotlusvooru eeskirjade teksti ja hindamise üldpõhimõtted. Ta kiitis ka heaks sõltumatute ekspertide profiili, valikukriteeriumid ja ‑menetluse ning ekspertrühmade koosseisu. Lisaks teatati juhatusele nõuetekohaselt ekspertide läbi viidud hindamismenetluse tulemustest. Lõpuks võttis ta pärast ärakuulamisi üksi vastu CCI nimetamise ja konsortsiumi Kenup taotluse tagasilükkamise otsuse, arvestades, et eksperdid selles küsimuses mingit otsust ei teinud.

50      Olgu märgitud, et hagiavalduse esimene väide koosneb kahest osast. Esimeses osas väidavad hagejad sisuliselt, et konsortsiumi Kenup taotluse tagasilükkamise otsuse võttis vastu organ, kellel puudus selleks volitus, sest see tuleneb sõltumatute ekspertide otsusest, mitte juhatuse ametlikust otsusest. Väite teises osas leiavad hagejad, et juhatusele antud pädevus on õigusvastaselt delegeeritud sõltumatutele ekspertidele, ilma et juhatus nende tööd oleks suunanud või kontrollinud.

51      Kõigepealt tuleb kohe meenutada, et vastavalt määruse nr 1290/2013 artikli 1 lõikele 2 reguleerivad raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamiseks vajalikku osalemist kaudsetes meetmetes normid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1), ja delegeeritud määruses, kui määruses nr 1290/2013 määratletud erinormides ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt määruse nr 1290/2013 artikli 1 lõikele 3 võidakse ka määrusega (EÜ) nr 294/2008 kehtestada eeskirjad, mis erinevad määruses nr 1290/2013 sätestatust.

52      Sellest tuleneb, et juhul, kui EIT valib välja ja nimetab raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamiseks CCI, tuleb tal tegutseda kõigepealt kooskõlas normidega, mis on sätestatud määruses nr 294/2008, seejärel raamprogrammis „Horisont 2020“ osalemise eeskirjades ning viimaks määruses nr 1605/2002 ja delegeeritud määruses.

53      Seejärel olgu meenutatud, et määruse nr 294/2008 artikkel 4 sätestab redaktsioonis, mis on kohaldatav käesolevas asjas, et „[EIT‑l on] juhatus, mis koosneb kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ärivallas kogemusi omavatest kõrgelt kvalifitseeritud liikmetest [ning mis] vastutab EIT tegevuse juhtimise, teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise, nimetamise ja hindamise ning kõigi teiste strateegiliste otsuste eest“. Selle määruse artikkel 5 sätestab, et „[o]ma eesmärgi saavutamiseks […] EIT […] valib välja ja nimetab […] teadmis- ja innovaatikakogukonnad“. Sama määruse artikkel 7 näeb ette, et „EIT valib välja ja nimetab teadmis- ja innovaatikakogukonnaks saava partnerluse avatud ja läbipaistva konkursimenetlusega [ning] võtab vastu ja avalikustab teadmis- ja innovaatikakogukondade üksikasjalikud valikukriteeriumid, mille aluseks on orienteeritus tipptasemel saavutustele ja innovatsioonivõimele“. See artikkel täpsustab ka, et „välis- ja sõltumatud eksperdid kaasatakse valimisprotsessi“.

54      Lõpuks näeb määruse nr 1290/2013 artikkel 15 ette, et „[e]sitatud taotlusi hinnatakse [erinevate] toetuse määramise kriteeriumide põhjal[, milleks on] tipptase[,] mõju [ning] rakendamise kvaliteet ja tõhusus“, et „[t]aotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremusjärjekorda“, et „[v]alik tehakse selle järjekorra alusel“ ning et „[h]indamise viivad läbi sõltumatud eksperdid“. Selle määruse artikkel 40 sätestab, et „[k]omisjon ja vajaduse korral rahastamisasutused võivad nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad taotlusi kooskõlas artikliga 15 või annavad nõu või abistavad […] taotluste hindamisel […]“.

55      Eespool punktides 53 ja 54 meenutatud punktidest nende kogumis nähtub, et esiteks kuulub CCI väljavalimise ja nimetamise pädevus juhatusele ning teiseks osalevad valikumenetluses sõltumatud eksperdid, kes hindavad taotlusi, et koostada paremusjärjekord. Juhatus teeb CCIde valiku selle järjekorra alusel.

56      Selle kohta tuleb meenutada kohtupraktikat, millest tuleneb, et isegi kui EIT tellib arvamuse välisekspertidelt, ei ole ta vabastatud nende töö hindamisest (vt selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsus, 8.7.2009, Zenab vs. komisjon, T‑33/06, ei avaldata, EU:T:2009:250, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).

57      Esimese väite mõlema kahe osa põhjendatust tuleb hinnata eespool punktides 51–56 meenutatud sätteid ja põhimõtet arvestades.

 Esimene väiteosa

58      Kõigepealt tuleb märkida, et vaidlustatud otsused võeti vastu valikumenetluses, mis puudutas CCId „Tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon“, nagu see oli määratletud EIT vastu võetud taotlusvooru eeskirjades. Vastavalt nende eeskirjade punkti 7 nõuetele – mille puhul puudub vaidlus, et neid järgisid nii sõltumatud eksperdid kui ka EIT – pidid toetuskõlblikke taotlusi hindama kõrgetasemelised sõltumatud väliseksperdid. Iga taotluse vaatas seega läbi viis eksperti, kellest kolm olid teemat tundvad eksperdid ja kaks n‑ö „horisontaalsed“ eksperdid, ning iga ekspert pidi koostama iga taotluse kohta oma hindamisaruande. Ekspertrühm pidi seejärel koostama iga taotluse kohta koondhindamisaruande. Edasi hindas paremusjärjestuselt kolme esimest taotlust teine kõrgetasemeline sõltumatu ekspertrühm, mis pidi koostama lõpliku soovituse, milles esitati ülevaade nendest kolmest taotlusest ning soovitusi, kuidas neid võiks paremaks või täiuslikumaks muuta. Lõpuks tuli juhatusel ära kuulata kolme kõige kõrgemate hinnetega taotluse esindajad, enne kui ta sai nimetada võitjaks osutunud CCI.

59      Eeltoodust tuleneb, et sõltumatud eksperdid piirdusid neile edastatud taotluste hindamisega, ilma et nad teeks ametlikku otsust jätta kõrvale pakkumised, mis jäid kolmandast kohast tahapoole. Vastupidi hagejate väitele tegi juhatus konsortsiumi Kenup esitatud taotluse tagasilükkamise kohta ametliku otsuse samal ajal, kui ta tegi otsuse nimetada CCIks „Tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon“ taotlus nimega „InnoLife – Better, longer lives“.

60      Seetõttu tuleb väite esimene osa tagasi lükata.

 Teine väiteosa

61      Taotluste hindamismenetlusest, mida kirjeldati eespool punktis 58, tuleneb, et ekspertrühmal, mis pidi andma lõpliku soovituse, tuli läbi vaadata ainult kolm taotlust, mis oli saanud esimeselt ekspertrühmalt kõige kõrgemad hinded. Samuti tuli juhatusel ära kuulata ainult nende kolme taotluse esindajad. Selle kohta tuleb märkida, et taotlusvooru eeskirjades oli selgelt ette nähtud, et CCI valitakse EIT poolt esiteks kolme parima taotluse koondhindamisaruannete alusel, nagu need koostab ekspertrühm, teiseks lõpliku soovituse andva ekspertrühma koostatud aruande alusel ning kolmandaks ärakuulamise tulemuste alusel. Nii pidi EIT tegema oma valiku ainult selle töö põhjal, mille olid teinud sõltumatud eksperdid kolme kõige kõrgemad hinded saanud taotluse pinnal ning nende taotluste esindajate ärakuulamise tulemuste alusel.

62      Selle kohta nähtub toimikus olevatest tõenditest, et juhatuse liikmete käsutuses olid kaitstud internetisaidi kaudu kõik taotlused, mis olid CCIks „Tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon“ esitatud, nende hulgas ka konsortsiumi Kenup taotlus. Samuti oli EIT direktor enne ärakuulamisi juhatusele meenutanud hindamismenetluse erinevaid staadiume, sealhulgas erinevaid hindeid, mis oli viiele esitatud taotlusele antud üldiselt ja alakriteeriumide alusel. Juhatusele ei olnud siiski edastatud ühtegi konsortsiumi Kenup taotluse suhtes tehtud sõltumatute ekspertide analüüsi. Nimelt sisaldas EIT direktori poolt juhatusele koostatud 1. detsembri 2014. aasta teabekirja lisa 1 – mille EIT esitas kohtumenetluses Üldkohtu palvel – ainult ekspertrühma hindamisaruannete kokkuvõtet nende taotluste kohta, mis olid välja valitud ärakuulamiseks. Samuti ei nähtu taotlusvooru menetlusest, et juhatuse liikmed oleksid osalenud ekspertide tööseanssidel ja seda ka ei väideta.

63      Tõsi, nagu väidab EIT kostja vastuses, võisid juhatuse liikmed esitada küsimusi ja paluda täiendavat teavet kõigi taotluste ja ekspertide poolt neile antud hinnangute kohta. Nagu aga on märgitud eespool punktis 62, ei olnud juhatuse liikmete käsutuses hinnanguid ega kokkuvõtet hinnangutest, mille ekspertrühm oli andnud kahele taotlusele, mida ärakuulamiseks ei esitatud.

64      Igal juhul ei saanud juhatuse mis tahes initsiatiiv muuta seda, et CCI „Tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon“ sai nimetada ainult ekspertidelt kõige kõrgemad hinded saanud kolme taotluse seast. Nimelt võttis taotlusvooru eeskirjadega määratletud menetlus juhatuselt igasuguse võimaluse kas konsortsiumi Kenup taotlus välja valida või kutsuda selle esindajad osalema ärakuulamisel, sest sõltumatud eksperdid olid paigutanud selle taotluse paremuselt neljandale kohale. Seda järeldust kinnitab 10. detsembri 2014. aasta kirja tekst, milles konsortsiumi Kenup koordinaatorit teavitati nende taotluse tagasilükkamisest ja mis vaieldamatult seostab selle kõrvalejätmise konsortsiumi taotluse paigutamisega kolmandast kohast tahapoole. Selles küsimuses võib märkida, nagu nendivad hagejad, et vastuses hagejate täiendava teabe nõudele oli EIT täheldanud, et taotlusvooru eeskirjadega oli ekspertidele delegeeritud pädevus teha taotluste eelvalik.

65      Seetõttu sai taotlusvooru menetluse eeskirjade kohaselt juhatus ärakuulamiste tulemusel muuta ainult ekspertide poolt valitud kolme parema taotluse järjestust, nagu märkis ka EIT kostja vastuse punktis 63. Ent asjaolu, et määruse nr 1290/2013 artikli 15 kohaselt valitakse CCI sõltumatute ekspertide hindamistulemuste pinnalt koostatava taotluste paremusjärjestuse alusel, ei tähenda, et EIT on kas või mingilgi määral seotud järjestusega, millesse taotlused on seatud.

66      Asjaolu, et konsortsiumi Kenup liikmed ei vaielnud vastu taotlusvooru tingimustele enne selle vooru lõppu, ei saa neilt võtta õigust väita käesolevas kohtumenetluses, et selle taotlusvooru eeskirjades määratletud valikumenetlus oli õigusvastane. Selle kohta võib meenutada, et hankedokument, nagu käesolevas asjas taotlusvooru eeskirjad, ei ole akt, mille peale saab esitada ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel tühistamishagi. Vaidlustatud otsused olid seega esimesed aktid, mida hagejad said vaidlustada, ja järelikult esimesed aktid, mis andsid neile võimaluse vaidlustada lisaks ka EIT kehtestatud CCI valikumenetluse õiguspärasuse (vt selle kohta kohtuotsus, 20.9.2011, Evropaïki Dynamiki vs. EIP, T‑461/08, EU:T:2011:494, punktid 73 ja 74 ning seal viidatud kohtupraktika). Järelikult ei saa EIT edukalt väita, et konsortsiumi Kenup kõrvalejätmine tulenes juhatuse kehtestatud taotlusvooru eeskirjade täpsest kohaldamisest.

67      Kõigist eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et hagejad väidavad põhjendatult, et juhatus ei teostanud täielikult oma taotluste valimise pädevust, rikkudes nii määruse nr 294/2008 artikli 4 sätteid, sest osa sellest pädevusest delegeeriti ekspertidele ilma, et juhatus oleks saanud mõnel ajal nõuetekohaselt hinnata tööd, mida need eksperdid olid teinud seoses taotlustega, mis ei jõudnud kolme parema taotluse hulka.

68      See, et juhatus võttis vastu taotlusvooru eeskirjade teksti, CCI valikukriteeriumid ja taotlusi hindavate ekspertide väljavalimise kriteeriumid, ning see, et ta jälgis kogu menetlust, mis lõppes nende valikuga, ei saa seda seisukohta kahtluse alla seada.

69      Sellest tuleneb, et esimese väitega tuleb selle teises osas nõustuda ja tühistada sel põhjusel nii otsus, milles EIT lükkas konsortsiumi Kenup taotluse tagasi, kui ka tihedalt seotud otsus, milles ta valis välja taotluse nimega „InnoLife – Better, longer lives“, ilma et tuleks lahendada hagi ülejäänud üheksat väidet, eelkõige väidet, mis puudutab huvide konflikti seoses juhatuse liikmetega ja muu hulgas küsimust, kas EIT võttis kõik nõutud abinõud, et tagada nende liikmete ülesannete täitmine erapooletult ja objektiivselt, pidades ka meeles, et esiteks hõlmab erapooletuse nõue nende liikmete nii subjektiivset kui ka objektiivset erapooletust, sest liidu organ või asutus peab pakkuma piisavaid tagatisi mis tahes põhjendatud kahtluste välistamiseks selles küsimuses (vt analoogia alusel kohtuotsus, 11.7.2013, Ziegler vs. komisjon, C‑439/11 P, EU:C:2013:513, punkt 155), ja teiseks tuleb selline kontroll läbi viia, sõltumata hinnangust nende teadmiste tasemele.

[]

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda)

otsustab:

1.      Tühistada 9. detsembri 2014. aasta otsused, mille sisust teatati 10. detsembri 2014. aasta kirjas ning millega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) nimetas teadmis- ja innovaatikakogukonna (CCI) „Tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon“ ning lükkas konsortsiumi Kenup esitatud taotluse tagasi.

2.      Jätta EIT kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja Kenup Foundationi, Candena GmbH, CO BIK Center odličnosti za biosenzoriko, instrumentacijo in procesno kontrolo ja Evotec AG kohtukulud.

Tomljenović

Marcoulli

Kornezov

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. jaanuaril 2018 Luxembourgis.

Allkirjad


* Kohtumenetluse keel: inglise.


1      Esitatud on üksnes käesoleva kohtuotsuse punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.