ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)
18. juuni 2013
Kohtuasi T‑645/11 P
Michael Heath
versus
Euroopa Keskpank (EKP)
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Euroopa Keskpanga töötajad – Pensionid – Iga-aastane suurendamine – Suurendamise määr aastal 2010 – Tagasiulatuv jõud – Kollektiivläbirääkimiste õigus
Ese: Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 29. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑121/10: Heath vs. EKP selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Michael Heathi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Keskpanga (EKP) kohtukulud käesolevas kohtuastmes.
Kokkuvõte
1. Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte – Erandid – Tingimused
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Vajadus esitada konkreetne kriitika Avaliku Teenistuse Kohtu põhjenduste mõne punkti kohta
(ELTL artikkel 257, Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punkt c)
3. Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisav või vastuoluline põhjendus – Vastuvõetavus – Põhjendamiskohustuse ulatus – Üldkohtu kontrolli ulatus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste üle
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 79)
4. Ametnikud – Põhimõtted – Õiguskindlus – Ulatus – Kohustus võtta vastu administratsiooni hindamispädevust piiritlevad kriteeriumid – Puudumine
5. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)
6. Apellatsioonkaebus – Väited – Avaliku Teenistuse Kohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Avaliku Teenistuse Kohus on liidu õigust tõlgendanud või kohaldanud – Vastuvõetavus
(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõige 1)
7. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Esindamine – Personalikomitee – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus – Pensionide iga-aastane suurendamine – Väljaarvamine
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artiklid 48 ja 49, III lisa artikli 17 lõige 7)
8. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Pension – Iga-aastane suurendamine – Kollektiivläbirääkimiste kohustus enne pensionide iga-aastase suurendamise otsuse vastuvõtmist – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 28, Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, III lisa artikli 17 lõige 7)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 37 ja 38)
Viited:
Euroopa Kohus: 25. jaanuar 1979, kohtuasi 98/78: Racke (EKL 1979, lk 69, punkt 20); 24. september 2002, liidetud kohtuasjad C‑74/00 P ja C‑75/00 P: Falck ja Acciaierie di Bolzano vs. komisjon (EKL 2002, lk I-7869, punkt 119).
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 73 ja 113)
Viide:
Üldkohus: 19. märts 2010, kohtuasi T‑338/07 P: Bianchi vs. ETF (punkt 59).
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 80, 81, 97, 118, 122 ja 141)
Viited:
Euroopa Kohus: 9. september 2008, liidetud kohtuasjad C‑120/06 P ja C‑121/06 P: FIAMM jt vs. nõukogu ja komisjon (EKL 2008, lk I‑6513, punkt 91); 2. aprill 2009, kohtuasi C‑202/07 P: France Télécom vs. komisjon (EKL 2009, lk I‑2369, punkt 41).
Üldkohus: 13. detsember 2011, kohtuasi T‑311/09 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 33); 19. märts 2012, kohtuasi T‑398/11 P: Barthel jt vs. Euroopa Kohus (punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 87)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 99–101)
Viited:
Euroopa Kohus: 28. mai 1998, kohtuasi C‑8/95 P: New Holland Ford vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑3175, punkt 72); 6. aprill 2006, kohtuasi C‑551/03 P: General Motors vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑3173, punkt 54; 21. september 2006, kohtuasi C‑167/04 P: JCB Service vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑8935, punkt 108).
Üldkohus: 12. juuli 2007, kohtuasi T‑252/06 P: Beau vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑B‑1‑13 ja II‑B‑1‑63, punktid 45–47).
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 132 ja 148)
Viited:
Üldkohus: 19. september 2008, kohtuasi T‑253/06 P: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑43 ja II‑B‑1‑295, punktid 54 ja 55); 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punktid 140 ja 141).
7. Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste artiklitest 48 ja 49 nähtub, et personalikomiteega tuleb konsulteerida kõikides töötasu puuduvates küsimustes. Järelikult tuleb temaga konsulteerida enne töötasude üldist kohandamist puudutava otsuse vastuvõtmist. Seevastu nende sätete kohaselt tuleb personalikomiteega konsulteerida ainult küsimustes, mis puudutavad „pensioniskeemi”. Kindlasti peab personalikomitee ära kuulama enne pensioniskeemi käsitlevate normide kindlaksmääramist ja muutmist, kuid siiski mitte enne nende normide rakendamist puudutavat iga sellist otsust nagu teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõike 7 alusel vastu võetud pensionide iga-aastase suurendamise otsus.
(vt punkt 134)
8. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 28 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 11 sätestatud kollektiivläbirääkimiste õiguse eesmärk on võimaldada sotsiaalpartneritevahelisi läbirääkimisi töötingimuste kindlaksmääramiseks. Kui aga töötajate õigused ja kohustused on kohaldatavate sätetega, mille kehtivust ei ole vaidlustatud, juba piisavalt kindlaks määratud, siis see põhiõigus igal juhul ei nõua selliste läbirääkimiste pidamist.
Mis puudutab nimelt Euroopa Keskpanga endiste töötajate pensionide iga-aastast suurendamist, siis pensionide suurendamist reguleeriv metoodika on kindlaks määratud keskpanga töötajate teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõikes 7. See norm näeb ette, et kui töötasude üldine kohandamine aastas on inflatsioonist suurem, siis kohaldab keskpanga nõukogu pensionide indekseerimiseks töötasude üldist kohandamist, kui ta teeb pensioniplaani aktuaari arvamusele tuginedes kindlaks, et pensionifondi finantsolukord seda lubab. Kui fondi finantsolukord seda ei võimalda, siis suurendatakse pensione vastavalt inflatsioonile.
Kuigi fondi finantsolukorda puudutavat kriteeriumi ei ole teenistustingimuste III lisas rohkem täpsustatud, on asjaomane pensioniskeem kapitalipõhine skeem, milles makstud pensione rahastatakse põhimõtteliselt põhisissemaksetest ja paindlikest sissemaksetest. Seega nõudega, et fondi finantsolukord peab võimaldama töötasude üldist kohandamist, püütakse tagada seda, et pensionide suurendamine ei seaks ohtu pensioniskeemi rahastamist pikaajaliselt. Seda eesmärki silmas pidades peab keskpanga nõukogu hindama fondi finantsolukorda ning tegema oma otsuse pensionide suurendamise kohta.
Selles kontekstis ei saa teenistustingimuste III lisas ette nähtud tagatismehhanismi fondi finantsolukorra hindamiseks arvesse võtta. Nimelt on selle tagatismehhanismi eesmärk kaitsta makstud summasid negatiivse investeeringutasuvuse vastu, mitte pensionide suurendamise vastu, mida ei saa lubada fondi finantsolukorra tõttu. Nimetatud tagatismehhanismi olemasolu ei anna keskpanga nõukogule seega tegutsemisruumi fondi finantsolukorra hindamisel.
Pealegi allub teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõikes 7 ette nähtud metoodikast kinnipidamine liidu kohtu kontrollile. Seega juhul, kui keskpanga nõukogu ei kohalda töötasude üldise kohandamise määra pensionidele, samas kui fondi finantsolukord seda lubaks, ei saa tema otsust liidu kohtutes vaidlustada.
Seega on Euroopa Keskpanga ajutiste töötajate õigused ja kohustused juba piisavalt kindlaks määratud eespool viidatud teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõikes 7 ette nähtud metoodikaga.
Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et fondi finantsolukorra hindamine nõuab keerulist majanduslikku hinnangut ning sellisele hinnangule ei saa piiratud kohtulikku kontrolli põhimõtteliselt kohaldada.
Sellega seoses ei tähenda piiratud kohtulik kontroll esiteks seda, et liidu kohus ei teostagi kontrolli. Liidu kohus ei pea nimelt sellisel juhul kontrollima ainult esitatud tõendite sisulist õigsust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.
Teiseks peab keskpanga nõukogu vastavalt teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõikele 7 tegutsema vastavalt aktuaari arvamusele, seega ekspertarvamuse kohaselt. Selle ekspertarvamuse eesmärk on lihtsustada tema poolt fondi finantsolukorra hindamist. Selle tagajärg on samuti tema otsuse kohtuliku kontrolli lihtsustamine. Juhul kui nõukogu järgib aktuaari arvamust, võtab ta arvesse sellise eksperdi arvamust, kes on keskpanga nõukogu ja töötajate suhtes kolmas isik. Seevastu juhul, kui keskpanga nõukogu otsustab seda arvamust mitte järgida, peab ta esitama põhjused, miks ta on erineval arvamusel.
(vt punktid 155–163)
Viide:
Üldkohus: 17. september 2007, kohtuasi T‑201/04: Microsoft vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑3601, punktid 87–89).