Cornelia Trentea 21. veebruaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F-112/10, Trentea versus FRA
(kohtuasi T-107/13 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Cornelia Trentea (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)
Teine menetluspool: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
- tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 11. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas F-112/10;
- sellest tulenevalt, tühistada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 5. juuni 2010. aasta otsus, millega lükati tagasi apellandi kandidatuur ametikohale (ref. TA-ADMIN-AST 4-2009); samuti tühistada otsus, millega nimetati ametisse teine kandidaat; mõista FRA-lt apellandi kasuks välja hüvitis varalise kahju eest, mis vastab apellandi praeguse töötasu ja AST 4 taseme töötasu vahele kuni pensioniea saabumiseni, sh kõik toetused, hüvitised ja pensioniõiguste hüvitamine; kohustada FRA-d hüvitama apellandi mittevaraline kahju, mis on ex aequo et bono hinnatud 10 000 eurole; ning
mõista esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulud välja FRA-lt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant viis väidet.
1. Esimene väide, et rikuti väidete vastuvõetavust käsitlevaid norme: küsimus sellest, kas väited, mis esimeses kohtuastmes toimunud kohtuistungil esitati personalikomitee esindaja puudumise kohta valikukomiteest, on vastuvõetavad -esimese kohtuastme kohtu põhjendamiskohustuse rikkumine. Apellant on seisukohal, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus esiteks oma kodukorra artikli 43 lõiget 1, kuna ta ei arvestanud asjaolu, et kõnesolevad väited rajanesid dokumentidel ja teabel, mille FRA esitas alles Avaliku Teenistuse Kohtus toimunud menetluses, ja teiseks jättis see kohus tuvastamata, et kõnealuseid väiteid tuleb pidada vastuvõetavaks seetõttu, et need olid otseselt seotud kirjaliku menetluse käigus esitatud muude väidetega. Kolmandaks leidis Avaliku Teenistuse Kohus igal juhul vääralt ja ilma igasuguse põhjenduseta, et tegemist ei ole väitega, mida see kohus võib käsitleda omal algatusel.
2. Teine väide, mis puudutab kirjalike katsetega seotud faktilist ebatäpsust, mis tõi kaasa selle, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus võrdsuse põhimõtet ja moonutas tõendeid. Apellant on seisukohal, et kui Avaliku Teenistuse Kohus asus seisukohale, et ei ole tõendatud ega isegi väidetud, et kirjalikes katsetes esitatud küsimused olid kõigi kandidaatide jaoks samad, tegi ta vea, sest teine menetluspool kinnitas seda esitatud kostja vastuses. See ebatäpsus mõjutas Avaliku Teenistuse Kohtu õiguslikke järeldusi, kuna võrdse kohtlemise põhimõtte järgi on nõutud, et kirjalikud katsed toimuksid kõigi kandidaatide jaoks üheaegselt, mitte eri päevadel nagu apellandi valikumenetluses. Lisaks lükkas esimese kohtuastme kohus apellandi väite (anonüümsuse puudumise kohta kirjalikel katsetel) tagasi FRA paljasõnalise väite alusel, mille apellant oli vaidlustanud.
3. Kolmas väide, et valikukomitee koosseis oli õigusvastane, moonutati tõendeid ning et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus tal lasuvat põhjendamiskohustust. Apellant on seisukohal, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi ja moonutas tõendeid, kui ta leidis - ilma igasuguse põhjenduseta ja tuginedes FRA paljasõnalistele väidetele, mille apellant oli vaidlustanud -, et FRA haldusosakonna juhatajal ja FRA finantsjuhil on põhjalikud teadmised ja kogemus riigihangete valdkonnas. Niisuguse ekspertteadmise puudujääk mõjutas ka valikumenetluse tulemusi.
4. Neljas väide, et rikuti põhjendamiskohustust ning kohtuotsuseni jõudmiseks kulus ebamõistlikult pikk aeg. Apellant on seisukohal, et otsusega, et teine menetluspool oli täitnud oma põhjendamiskohustuse, rikkus esimese kohtuastme kohus õigusnormi, sest apellant ei teadnud kuni esimese kohtuastme menetluseni, milliseid kriteeriume oli tema kandidatuuri hindamiseks kasutatud, teda ei olnud teavitatud, mis osas jäi tema kvalifikatsioon puudulikuks ja samuti sai apellant talle antud üldhinnete jaotuse teada alles kohtuistungil. Ka jõudis Avaliku Teenistuse Kohus teise menetluspoole poolt kohtuistungil esitatud dokumendi alusel ja erakorraliste asjaolude olemasolu käsitlemata õigusvastaselt järeldusele, et teine menetluspool täitis oma põhjendamiskohustuse. Lisaks oleks apellant juhul, kui ta oleks saanud selle dokumendi haldusmenetluse faasis, nagu ta palus, esiteks paremini mõistnud põhjuseid, mille tõttu teda ei valitud ning oleks saanud selle otsuse tõhusamalt vaidlustada. Teiseks oleks Avaliku Teenistuse kohtu menetluse kestus olnud mõistlikum.
5. Viies väide, et rikuti Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 87 lõiget 2 ja artiklit 88 seoses kohtukuludega, samuti rikuti põhjendamiskohustust. Apellant on seisukohal, et Avaliku Teenistuse Kohus jättis õigusvastselt tema kanda nii tema enda kui ka vastaspoole kohtukulud.
____________