24. aprillil 2009 esitatud hagi - Shanghai Biaowu High-Tensile Fastener (Shanghai, China) ja Shanghai Prime Machinery versus nõukogu

(Kohtuasi T-170/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Shanghai Biaowu High-Tensile Fastener (Shanghai, Hiina) ja Shanghai Prime Machinery (Shanghai, Hiina) (esindajad: advokaadid K. Adamantopoulos ja Y. Melin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hagejate nõuded

Tühistada nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes, ulatuses, milles:

ei peetud kinni turumajandusliku kohtlemise kohta tehtavate järelduste avalikustamiseks ettenähtud kolmekuulisest tähtajast, millega rikuti artikli 2 lõike 7 punkti c teist lõiku;

põhjendamatult on tagasi lükatud hagejate nõue turumajandusliku kohtlemise kohta, millega on rikutud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimese lõike esimest osa;

põhjendamatult on tagasi lükatud hagejate nõue turumajandusliku kohtlemise kohta, millega on rikutud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimese lõike teist osa;

järeldused põhinevad ebapiisavatel andmetel, millega on rikutud iga üksikjuhtumi kõigi oluliste asjaolude üksikasjaliku ja erapooletu uurimise kohustust, mis tuleneb ühenduse õiguskorrast ja haldusmenetlustest;

tõendamiskoormise asetamine turumajanduslikku kohtlemist taotlevatele eksportivatele tootjatele on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, eeskätt hea halduse põhimõttega;

rikutud on dumpinguvastase algmääruse artikleid 1.1, 1.2, 2, 3.1, 5, 6, 8, 10.1, 11 ja 15, kuna subsiidiumide tõkestamiseks keeldutakse turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest;

ei kohandata esitatud vahet, mis mõjutab hindade võrreldavust, millega on rikutud algmääruse artikli 2 lõiget 10;

ei põhjendata, miks säilitatakse turumajandusliku kohtlemise keeldu, rikkudes EÜ artiklit 253;

järeldused tuginevad menetlusele, millega rikuti hagejate põhilisi kaitseõigusi, mis takistas hagejatel tõhusalt vaidlustada mõningaid järeldusi, mis on olulised tollimaksude arvutamise ja uurimismenetluse tulemuste seisukohalt ja

mõista käesoleva menetlusega seotud kulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad taotlevad vaidlustatud määruse tühistamist järgmistel põhjustel:

Väidete esimese ploki osas on hagejad seisukohal, et on rikutud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teist alalõiget, kuna turumajandusliku kohtlemise otsus avalikustati nimetatud artiklis sätestatud kolmekuise tähtaja möödumisel ja pärast seda, kui komisjonil olid kõik andmed, mis on vajalikud hagejate dumpingumäära arvutamiseks.

Väidete teise ploki osas on hagejad seisukohal, et vaidlustatud määrus rikub algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimest lõiget, kuna hagejate nõue turumajandusliku kohtlemise kohta lükati tagasi, vaatamata asjaolule, et hagejad tõendasid, et teevad ärilisi otsuseid lähtudes üksnes turusignaalidest, sõltumata mis tahes riiklikest sekkumistest. Hagejad leiavad, et vaidlustatud määrusega ei tuvastatud ühtegi faktilist asjaolu, mis viitaks riiklikele sekkumistele enne uurimisemenetluse läbiviimist, selle ajal või pärast seda. Lisaks, seoses nende väidete kolmanda plokiga, väidavad hagejad, et vaidlustatud määrus rikub algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimest lõiget, kuna sellega lükati tagasi hagejate nõue turumajandusliku kohtlemise kohta, pärast seda, kui hagejad täitsid oma tõendamiskoormise ja tõendasid, et põhiliste sisendite maksumus kajastab turuväärtust.

Väidete neljanda ploki osas on hagejad seisukohal, et käesoleva asja faktilisi asjaolusid ei ole uuritud üksikasjalikult ja erapooletult. Täpsemalt, järeldus, et Hiina toorainehinnad olid moonutatud tulenevalt subsiidiumidest, mille alusel arvestati, et hagejad ei soetanud sisendit turuväärtusega, põhineb ebapiisavatel andmetel ning komisjon ei hinnanud korrektselt tõendeid Hiina terase sektori kohta.

Väidete viienda ploki osas on hagejad seisukohal, et vaidlustatud määrus rikub EÜ õiguse üldpõhimõtteid, eeskätt hea halduse põhimõtet, mis on sätestatud Põhiõiguste Harta artiklis 41, kuna hagejatele asetati ebamõistlik tõendamiskoormis, et nad saaksid tõendada turumajanduslike tingimuste valitsemist, kooskõlas artikli 2 lõike 7 punktiga b.

Väidete kuuenda ploki osas on hagejad seisukohal, et vaidlustatud määrus rikub dumpinguvastast määrust, kuna väidetavalt on dumpinguvastases uurimismenetluses kasutatud turumajandusliku kohtlemise keeldu vastukaaluks subsiidiumidele, mida ei saa takistada dumpinguvastase määruse alusel pärast uurimismenetluse tähtaega.

Kaheksanda väite osas on hagejad seisukohal, et puudub õiguslik alus turuväärtuse kohandamisest keeldumiseks - mille eesmärk on algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt hagejate poolt esitatud kohandamistaotluse tagasi lükkamine - põhjendusel, et toorainehinnad on moonutatud, mis on vastuolus EÜ institutsiooni esitatud põhjendustega.

Väidete üheksanda ploki osas on hagejad seisukohal, et lõpliku avalikustamise dokumendiga, milles tehakse ettepanek lõplike tollimaksude määramiseks, komisjon pelgalt sõnastas ümber ja kordas sama väidet, mida ta kasutas dokumendis turumajandusliku kohtlemise kohta, ilma et ta oleks hinnanud talle esitatud tõendeid ja põhjendanud oma keeldumist. Lisaks väidavad hagejad, et vaidlustatud määruses puudusid mistahes põhjendused, mis toetaksid hagejate esitatud tõendite arvestamata jätmist.

Lõpuks, väidete viimase ploki osas on hagejad seisukohal, et nende kaitseõigust on rikutud, kuna neile ei võimaldatud olulistele andmetele, mis puudutasid turuväärtuse ja dumpingumäärade arvutamist.

____________