ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

8. oktoober 2008

Kohtuasi T‑23/05

Éric Gippini Fournier

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Tühistamishagi – Kahju hüvitamise nõue – Avalik teenistus – Edutamine – Eelispunktide andmine – Vaidlustamatud aktid – Ettevalmistavad aktid – Vastuvõetamatus

Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada komisjoni otsused, millega komisjon otsustas mitte anda hagejale 2003. aasta edutamise raames peadirektoraadi eelispunkte, lükkas tagasi hageja poolt edutamiskomiteele esitatud kaebuse, millega hageja taotles talle eelispunktide andmist sõltumata nende punktide liigitusest, ja keeldus andmast talle eelispunkte institutsiooni huvides tehtud töö eest, ning teiseks kahju esitamise nõue.

Otsus: Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Komisjoni kehtestatud edutamissüsteem – Edutamise lõpetamine aktiga, mis sisaldab edutatud ametnike nimekirja kehtestavat otsust ning ametnikele antud punkte kindlaksmääravat otsust – Iseseisvad otsused, mille peale võib esitada eraldiseisvad hagid või ühe hagi

(Personalieeskirjad, artiklid 45, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Ese – Määratlemine hagiavalduses vastavalt kaebuse raamistikule

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Menetlus – Hagiavaldus – Vaidlusese – Määratlus – Muutmine menetluse käigus – Keeld – Otsus, millega kohtumenetluse käigus asendatakse teine otsus – Uus asjaolu

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 48 lõige 2; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Komisjoni töökorraga kehtestatud edutamissüsteemis, mis põhineb kogutud teenete arvessevõtmisel, mida väljendavad aastast aastasse kogutud punktid, ja kus edutamine lõpetatakse olemuselt keerulise aktiga, kuna see sisaldab ametisse nimetava asutuse kahte eraldi otsust – ühe otsusega kehtestatakse edutatud ametnike nimekiri ja teisega määratakse kindlaks ametnike punktide koguarv, millel esimesena nimetatud otsus rajaneb –, kujutab see ametisse nimetava asutuse otsus, mis määrab kindlaks punktide koguarvu, endast iseseisvat akti, mille peale võib esitada kaebuse ja mille peale saab vajaduse korral kohtusse edasi kaevata personalieeskirjades ette nähtud õiguskaitsevahendite raames.

Ametnik, keda ei edutatud ja kes ei soovi vaidlustada asjaolu, et teda ei edutatud käimasoleva edutamise raames, vaid üksnes keeldumist anda talle teatud hulk punkte, mis ei oleks tal võimaldanud edutamiskünniseni jõuda, võib esitada kaebuse ning vajaduse korral kohtusse hagi ainult sellise punktide andmise akti peale, millel on tema jaoks siduvad ja lõplikud õiguslikud tagajärjed.

Ettevalmistavate aktide peale, mis eelnevad ja on vajalikud lõplikule otsusele, ei saa esitada iseseisvat hagi, kuid nende õiguspärasust saab alati vaidlustada lõpliku otsuse peale esitatud hagi raames.

Otsused, mis määravad asjaomase ametniku suhtes kindlaks teatud edutamispunktide andmise või nende andmisest keeldumise, on sellised ettevalmistavad aktid, mida saab vaidlustada ainult ametisse nimetava asutuse lõpliku otsuse peale esitatud hagi raames.

(vt punktid 60–62, 64, 65 ja 67)

Viited: Esimese Astme Kohus, 19. oktoober 2006, kohtuasi T‑311/04: Buendía Sierra vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑4137, punktid 90–92, 97 ja 98).

2.      Kuigi personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud halduskaebus on vältimatu eeldus hagi esitamiseks sellist isikut kahjustava meetme peale, kellele kohaldatakse personalieeskirju, on see siiski eraldiseisev akt artikli 91 lõikes 2 ette nähtud hagist, mille eset ja eesmärki piirab see ainult kitsendavalt selles mõttes, et sellega takistatakse kaebuse eesmärgi või eseme laiendamist hagiga, kuid mitte seda, et neid hagis piirataks. Hagi ese on määratletud seega ainult hagiavaldusega niivõrd, kuivõrd selles peetakse kinni kaebuse raamistikust. Sellest järeldub, et kaebuse sisu võib hagiavaldusele liita ainult tingimusel, et sellele viidatakse hagiavalduses ühemõtteliselt.

(vt punkt 70)

Viited: Esimese Astme Kohus, 17. oktoober 1990, kohtuasi T‑134/89: Hettrich jt vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑565, punkt 16).

3.      Kuigi Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõige 2 lubab teatud asjaoludel menetluse käigus uusi väiteid esitada, ei või nimetatud sätet mingil juhul tõlgendada nii, et selle alusel on lubatud hagejal Esimese Astme Kohtule esitada uusi nõudeid või muuta vaidluse eset.

Kui vaidlustatud akt asendatakse samasisulise aktiga menetluse käigus, siis menetlusökonoomia nõude kohaselt kujutab see endast uut asjaolu, mis võimaldab hagejail muuta oma nõudeid ja väiteid.

Siiski ei saa edutamise raames juhul, kui asjaomane akt asendab vaid sellise ettevalmistava akti nagu edutamispunktide andmise otsuse, ning ei muuda otsust, millega määratakse kindlaks hagejale asjaomase edutamise raames antud punktide koguarv – mis on käesolevas asjas ainuke vaidlustatav akt ning mida hageja oma esialgsetes nõuetes ei vaidlustanud –, hageja laiendada kohtuvaidluse eset aktile, mille peale ta hagi ei esitanud, kuna siis muutuks vastuvõetavaks hagi, mis on tunnistatud vastuvõetamatuks.

(vt punktid 72–76)

Viited: Esimese Astme Kohus, 12. juuli 2001, kohtuasi T‑3/99: Banatrading vs. nõukogu (EKL 2001, lk II‑2123, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).