Kohtuasi T-24/05

Alliance One International, Inc. jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Hispaanias – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine – Põhjendamiskohustus – Rikkumise süüks panemine – Võrdne kohtlemine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Ettevõtja – Mõiste – Majandusüksus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Ettevõtja, mis on mitme muu ettevõtja või isiku ühiskontrolli all

(EÜ artikli 81 lõige 1)

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus

(EÜ artiklid 81 ja 253)

6.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

1.      Ühenduse konkurentsiõigus reguleerib ettevõtjate tegevust. Ettevõtja mõiste hõlmab mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Kohtupraktikas on täpsustatud, et ettevõtjat tuleb selles kontekstis mõista majandusüksusena isegi siis, kui see majandusüksus koosneb õiguslikult mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust. Kui see majandusüksus rikub konkurentsieeskirju, tuleb tal isikliku vastutuse põhimõtte alusel ka selle rikkumise eest vastutada.

(vt punktid 122–124)

2.      Ühenduse konkurentsiõiguse rikkumine tuleb üheselt süüks panna õigussubjektile, kellele võidakse trahv määrata. Konkurentsiõiguse valdkonnas komisjoni vastuvõetud otsuste kohaldamiseks ja täitmiseks on aga vaja adressaadina tuvastada õigusvõimeline üksus.

Tütarettevõtja tegevuse võib emaettevõtjale süüks panna eelkõige siis, kui tütarettevõtja – olgugi et tal on eraldi õigusvõime – ei otsusta oma tegutsemise üle turul sõltumatult, vaid rakendab peamiselt talle emaettevõtja poolt antud juhiseid, arvestades eelkõige majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid, mis ühendavad neid kahte õiguslikku üksust. Sellises olukorras on emaettevõtja ja tütarettevõtja sama majandusüksus ja moodustavad ühe ettevõtja. Seega võib komisjon trahve määrava otsuse emaettevõtjale adresseerida seetõttu, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja kujutavad endast ühte ettevõtjat EÜ artikli 81 tähenduses ning mitte seetõttu, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtja vahel on rikkumisele ässitav side või et emaettevõtja on lausa rikkumisest osa võtnud

Komisjon ei saa piirduda ainult selle tuvastamisega, et emaettevõtja on võimeline tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutama, vaid ta peab kontrollima, kas seda mõju ka tegelikult avaldati. Niisuguses spetsiifilises olukorras, kus emaettevõtja esindab 100% sellise tütarettevõtja kapitalist, kes on toime pannud ühenduse konkurentsiõiguse rikkumise, võib esiteks emaettevõtja selle tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutada ning teiseks kehtib lihtne eeldus, et emaettevõtja ka tegelikult mõjutab otsustavalt oma tütarettevõtja tegevust. Seega võib komisjon eeldada, et emaettevõtja mõjutab otsustavalt tütarettevõtja kaubandusstrateegiat, kui ta tõendab, et emaettevõtja esindab kogu tütarettevõtja kapitali. Komisjon saab sel juhul pidada emaettevõtjat tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks, v.a kui see emaettevõtja – kelle kohustus on see eeldus ümber lükata – esitab piisavalt tõendeid, et tema tütarettevõtja tegutseb turul sõltumatult. Eeldust, mis kehtib kogu kapitali esindamise korral, võib kohaldada mitte ainult juhul, kui näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel esineb otsene side, vaid ka juhul, kui see suhe on kaudne, toimides teise tütarettevõtja kaudu.

Komisjon võib aga otsustada, et ta ei tugine üksnes sellele eeldusele, vaid et seda tuleb põhjendada ning seetõttu tuleb ka tugineda faktilistele asjaoludele, mis tõendavad, et need emaettevõtjad ka tegelikult mõjutasid otsustavalt oma tütarettevõtjaid.

(vt punktid 125–130, 132, 141)

3.      Keskne asjaolu, millele komisjon tugineb, et tuvastada, et emaettevõtja ja tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse, on viimase turul tegutsemise sõltumatuse puudumine; selle sõltumatuse puudumise tõttu mõjutabki emaettevõtja tütarettevõtja tegevust otsustavalt.

Otsustav mõju, mida emaettevõtja peab avaldama, et talle saaks tema tütarettevõtja rikkumise süüks panna, ei pea puudutama tegevust, mida hõlmab tema kaubandusstrateegia kitsas tähenduses ja mis on selle rikkumisega otseselt seotud. Selleks et tuvastada, kas tütarettevõtja otsustab oma tegutsemise üle turul sõltumatult, tuleb arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tütarettevõtjat ja emaettevõtjat ühendavate majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis võivad igas asjas erineda ja mida seetõttu ei saa ammendavalt loetleda.

(vt punktid 135, 170 ja 171)

4.      Kui ettevõtja üle teostavad ühiskontrolli kaks või mitu ettevõtjat või isikut, on viimati nimetatud ettevõtjad või isikud juba oma positsiooni tõttu võimelised esimesena nimetatud ettevõtjat otsustavalt mõjutama. Sellest aga ei piisa, et omistada neile vastutus konkurentsiõiguse rikkumise eest, mille on toime pannud ühiskontrolli all olev ettevõtja, sest sellise rikkumise süükspanemine eeldab muu hulgas, et täidetud oleks tegeliku otsustava mõjutamise tingimus. Kui see tingimus on täidetud, võib erinevatele ettevõtjatele või isikutele, kes teostavad ühiskontrolli, tütarettevõtja rikkumise süüks panna. Kui selgub, et ühiskontrolli teostavatest ettevõtjatest või isikutest mõjutab tegelikult tütarettevõtja tegevust otsustavalt ainult üks neist, või kui seda õigustavad muud erilised asjaolud, võib komisjon tuvastada vaid selle ettevõtja või isiku solidaarvastutuse tütarettevõtja rikkumise eest.

(vt punkt 165)

5.      EÜ artiklis 253 nõutud põhjendus peab vastama asjassepuutuva õigusakti olemusele ning sellest peab selgelt ja üheselt nähtuma akti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ning pädeval kohtul järelevalvet teostada. Põhjenduse nõude hindamisel tuleb arvesse võtta juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning selgituste saamise huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjendus täpsustaks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduste vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades.

Kui EÜ artikli 81 kohaldamise otsus puudutab mitut adressaati ja tekitab probleemi rikkumise süükspanemise seisukohalt, peab see olema piisavalt põhjendatud iga adressaadi osas, eriti nende osas, kes vastavalt sellele otsusele vastutavad rikkumise tagajärgede eest.

(vt punktid 149 ja 150)

6.      Komisjon on kohustatud järgima võrdse kohtlemise põhimõtet, mis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.

Seega, kui komisjon kasutab mitme erineva ettevõtjaga seotud rikkumist puudutavas asjas tehtavas otsuses kohtupraktikas heakskiidetud meetodit, et kindlaks teha, kas rikkumine, mille peamiselt on toime pannud tütarettevõtjad, tuleb süüks panna ka emaettevõtjatele, tuleb tal kõigi ettevõtjate puhul lähtuda samadest kriteeriumidest, kui ei esine erilisi asjaolusid.

(vt punktid 156 ja 157)