Language of document : ECLI:EU:T:2014:948

Kohtuasi T‑653/11

Aiman Jaber

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Osaline vastuvõetamatus – Põhjendatud huvi – Tõendamiskoormis – Tühistamise mõju muutumine ajas

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (seitsmes koda), 13. november 2014

1.      Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Isiku või üksuse jaoks piiravaid meetmeid kaasa toov õigusakt – Avaldatud ja adressaatidele teatavaks tehtud akt – Akti teatavaks tegemise kuupäev – Asjaomase isiku teavitamine Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kaudu –Vastuvõetavus – Tingimused – Asjaolu, et nõukogul ei ole võimalik teavitada

(ELTL artikli 263 kuues lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 102 lõiked 1 ja 2; nõukogu otsused 2011/273/ÜVJP, 2011/488/ÜVJP ja 2011/782/ÜVJP; nõukogu määrused nr 442/2011 ja nr 755/2011)

2.      Kohtumenetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Aegumine – Ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud

(ELTL artikli 263 kuues lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)

3.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Mõiste – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Hagi, mis võib hagejale kasu tuua – Põhjendatud huvi, mis peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni – Akt, mis kohtumenetluse käigus tühistab ja asendab vaidlustatud akti – Hageja põhjendatud huvi selgitamata jätmine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

(ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu otsused 2011/782/ÜVJP, 2012/739/ÜVJP ja 2013/185/ÜVJP)

4.      Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Kontrolli ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP; nõukogu määrused nr 36/2012 ja nr 363/2013)

5.      Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud seoses olukorraga Süürias – Oht kahjustada oluliselt ja pöördumatult vahendite külmutamise tõhusust, mida nõukogu võib tulevikus otsustada tühistatud aktist puudutatud isikute suhtes kohaldada – Tühistatud otsuste ja määruste mõju säilitamine kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni või apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseni

(ELTL artikli 264 teine lõik ja ELTL artikkel 266; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 esimene lõik ja artikli 60 teine lõik; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP; nõukogu määrused nr 36/2012 ja nr 363/2013)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 38–40 ja 46–50)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 48)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 53–56 ja 63–68)

4.      Nõukogu aktide puhul, millega kehtestatakse Süüria vastu piiravad meetmed, nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus eelkõige seda, et nende põhjenduste seaduslikkuse kontrollimise raames, millel rajaneb otsus kanda konkreetne isik sanktsioonidega hõlmatud isikute loetellu või säilitada tema nimi selles loetelus, tagab liidu kohus, et see otsus põhineks arvestataval faktilisel alusel. See hõlmab otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates väidetud asjaolude kontrollimist, et kohtulik kontroll ei oleks piiratud esitatud põhjuste abstraktse tõenäosuse hindamisega, vaid käsitleks küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida peetakse iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud. Liidu pädev asutus peab vaidlustamise korral nimelt tõendama puudutatud isiku vastu kasutatud põhjuste põhjendatust ning vastupidi – puudutatud isik ise ei pea tõendama nende põhjuste alusetust. Tähtis on see, et esitatud teave või tõendid toetaksid puudutatud isiku vastu kasutatud põhjendusi. Kui need andmed ei võimalda tuvastada konkreetse põhjuse põhjendatust, ei võta liidu kohus seda loetellu kande tegemise või asjassepuutuva kande säilitamise otsuse põhjendusena arvesse.

Kui nõukogu esitatud tõendusmaterjalid ei sisalda ühtegi tõendit, mis võiks põhjendada hageja vastu esitatud väiteid, võib sellest järeldada, et nõukogu ei ole täitnud põhiõiguste harta artiklist 47 tulenevat tõendamiskohustust.

(vt punktid 80, 81, 85 ja 86)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 88–94)