Kohtuasi T‑333/10
Animal Trading Company (ATC) BV jt
versus
Euroopa Komisjon
Lepinguväline vastutus – Loomatervishoiunõuded – Kaitsemeetmed kriisiolukorras – Kaitsemeetmed seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides – Looduses püütud metslindude importimise keeld – Üksikisikutele õigusi andvate normide piisavalt selge rikkumine – Kaalutlusõiguse piiride ilmselge ja tõsine eiramine – Direktiivid 91/496/EÜ ja 92/65/EÜ – Ettevaatuspõhimõte – Hoolsuskohustus – Proportsionaalsus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 16. september 2013
1. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumuleeruvad tingimused
(ELTL artikli 340 teine lõik)
2. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Institutsiooni märkimisväärselt piiratud, kui mitte olematu kaalutlusõigus akti vastuvõtmisel – Lepingutingimuste arvesse võtmise vajadus
(ELTL artikli 340 teine lõik)
3. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Ühendusesiseses kaubanduses elusloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad veterinaar ja zootehnilised kontrollid – Vangistuses elavate metslindude importimise keelamine tõsise ohu tõttu loomade või inimese tervisele – Hoolsuskohustuse ja põhjendamiskohustuse rikkumine
(EÜ artikkel 37; nõukogu direktiiv 91/496, artikli 18 lõige 1; komisjoni otsus nr K(2005) 760)
4. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine loomatervishoiunõuete valdkonnas – Ühendusesiseses kaubanduses elusloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad veterinaar ja zootehnilised kontrollid – Kaitsemeetmed tõsise ohu korral loomade või inimese tervisele – Ettevaatuspõhimõte – Komisjoni kaalutlusõigus
(EÜ artikli 3 punkt p, EÜ artikkel 6, EÜ artikli 152 lõige 1, EÜ artikli 153 lõiked 1 ja 2 ning EÜ artikli 174 lõiked 1 ja 2; nõukogu direktiiv 91/496, artikli 18 lõige 1)
5. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine loomatervishoiunõuete valdkonnas – Ühendusesiseses kaubanduses elusloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad veterinaar ja zootehnilised kontrollid – Direktiiv 91/496 – Kaitsemeetmed kõrge patogeensusega linnugripi vastu – Geograafiline kohaldamisala, mida laiendatakse vaatamata teaduslike tõendite puudumisele – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine
(Nõukogu direktiiv 91/496, artikli 18 lõige 1; komisjoni otsus nr K(2005) 760)
6. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine loomatervishoiunõuete valdkonnas – Ühendusesiseses kaubanduses elusloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad veterinaar ja zootehnilised kontrollid – Komisjoni poolt selliste õigusnormide vastu võtmine, mille mõjul keelatakse looduses püütud metslindude import – Direktiivi 92/65 artiklid 7 ja 18 – Sobiv õiguslik alus
(EÜ artiklid 37, 152 ja 174; nõukogu määrus nr 318/2007; nõukogu direktiiv 89/662, artikkel 17 ja nõukogu direktiiv 92/65, artikli 17 lõike 2 punkt b, artikli 3 punkt c, artikli 4 punkt a, artikli 18 lõige 1 ning artikkel 26)
7. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine loomatervishoiunõuete valdkonnas – Ühendusesiseses kaubanduses elusloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad veterinaar ja zootehnilised kontrollid – Komisjoni poolt selliste õigusnormide vastu võtmine, mille mõjul keelatakse looduses püütud metslindude import – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Komisjoni määrus nr 318/2007; nõukogu direktiiv 92/65, artikli 1 kolmas lõik)
8. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine loomatervishoiunõuete valdkonnas – Ühendusesiseses kaubanduses elusloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad veterinaar ja zootehnilised kontrollid – Määruse nr 318/2007, mis kehtestab looduses püütud metslindude impordi keelu – Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus – Piirangud, mida õigustab avalik huvi
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 16 ja 17; komisjoni määrus nr 318/2007)
9. Lepinguväline vastutus – Vastutus õiguspärase akti puhul – Tegevus, mis kuulub liidu normatiivse pädevuse piiridesse – Väljajätmine – Piirid
(ELTL artikli 340 teine lõik)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 61)
2. Kui liidu lepinguvälise vastutuse valdkonnas on asjaomasel institutsioonil vaid märkimisväärselt piiratud, kui mitte olematu kaalutlusõigus, võib liidu õiguse vähim rikkumine olla piisav, et tuvastada üksikisikutele õigusi andvate õigusnormide piisavalt selge rikkumise olemasolu. Siiski ei seosta miski automaatselt asjaomase institutsiooni kaalutlusõiguse puudumist ja rikkumise liidu õiguse piisavalt selge rikkumisena kvalifitseerimist. Kuigi tegemist on otsustava kriteeriumiga, ei ole asjaomase institutsiooni kaalutlusõiguse ulatuse kriteerium ainus kriteerium. Liidu vastutuse võib kaasa tuua vaid sellise rikkumise tuvastamine, mida tavapäraselt ettevaatlik ja hoolas haldusorgan ei oleks analoogilises olukorras toime pannud. Seega tuleb liidu kohtul pärast seda, kui ta on esmalt kindlaks teinud, kas institutsioonil on kaalutlusõigus, võtta arvesse lahendatava olukorra keerukust, probleeme õigusaktide kohaldamisel või tõlgendamisel, rikutud õigusnormi selgust ja täpsust ning tehtud vea tahtlikkust või vabandamatust.
(vt punktid 62 ja 63)
3. Otsuse 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides, vastuvõtmisest tuleneva liidu õiguse piisavalt selge rikkumisekriteeriumiga seoses peab kõnesolevate õigusnormide võimalik piisavalt selge rikkumine tuginema niisuguse laia kaalutlusõiguse piiride ilmselgele ja olulisele ületamisele, mis on liidu seadusandjal ühise põllumajanduspoliitika alase pädevuse teostamisel EÜ artikli 37 alusel. Nimelt tähendab selle kaalutlusõiguse teostamine seda, et liidu seadusandja peab ette nägema ja hindama keerukaid ja ebakindlaid ökoloogilisi, teaduslikke, tehnilisi ja majanduslikke arengusuundi.
Komisjon rikkus direktiivi 91/496, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted, artikli 18 lõikest 1 tulenevat kaalutlusõigust teostades otsuse 2005/760 vastuvõtmisega oma hoolsuskohutust, kuna põhjendused ja konkreetsed ning teaduslikele arvamustele tuginevad faktilised asjaolud puuduvad, mis oleks õigustanud selle otsuse üldist lähenemisviisi, eeskätt niisugune teaduslik uurimine, mis on võimalikult ulatuslik, ja seega üksikisikutele õigusi andvat õigusnormi, kui ta tegutses teisiti, kui hoolikas institutsioon oleks pidanud tegutsema samasugustel asjaoludel. Selle hoolsuskohustuse rikkumise näol on tegemist hoolsuskohustuse piisavalt selge rikkumisega, mis toob kaasa liidu lepinguvälise vastutuse otsuse 2005/760 õigusvastase vastuvõtmise eest.
(vt punktid 64, 84, 91 ja 93)
4. Ettevaatuspõhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mis kohustab asjaomaseid ametiasutusi võtma asjassepuutuvate õigusnormidega neile antud pädevuste rakendamise konkreetses raamistikus vajalikke meetmeid, et ennetada teatud võimalikke riske rahvatervisele, julgeolekule ja keskkonnale, pannes nende huvide kaitsega seotud nõuded tähtsamale kohale kui majanduslikud huvid, ilma et nad ootaksid ära, et täielikult oleks avaldunud nende riski tegelikkus ja tõsidus. Eeskätt juhul, kui väidetava ohu olemasolu või selle ohu ulatuse üle ei ole võimalik kindlalt otsustada, kuna teostatavate uuringute tulemused ei ole piisavad, lõplikud või täpsed, kuid ohu realiseerumise korral on tegelik kahju rahvatervisele tõenäoline, õigustab ettevaatuspõhimõte piiravate meetmete vastuvõtmist juhul, kui need on mittediskrimineerivad ja objektiivsed.
Kui komisjon kavandab kaitsemeetme vastuvõtmist, lähtudes direktiivi 91/496, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted, artikli 18 lõikes 1 kirjeldatud hüpoteesist, st olukorrast, kus puhkeb või levib zoonoos või muu haigus või nähtus, mis võib kujutada endast tõsist ohtu loomade või inimese tervisele, on tal ettevaatuspõhimõtte alusel ulatuslik kaalutlusõigus. Niisiis võib komisjon selle põhimõtte kohaselt võtta kaitsemeetmeid, et ära hoida nende haiguste levimist, kui seda õigustavad loomatervishoiu alased põhjused. Lisaks on liidu institutsioonidel ettevaatuspõhimõtte kohaldamisel ja eelkõige kaitsemeetmete võtmisel ulatuslik kaalutlusõigus ka selle kindlakstegemisel, milline on ühiskonna jaoks vastuvõetamatu ohutase.
(vt punktid 79–82)
5. Mis puudutab selle põhimõtte rakendamise tingimuste kohtulikku kontrolli, võttes arvesse liidu seadusandjale ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas antud ulatuslikku kaalutlusõigust, siis võib sellises valdkonnas võetud meetme õiguspärasust mõjutada vaid selle meetme ilmselge ebasobivus, võrreldes pädevate institutsioonide püstitatud eesmärgiga. Seega ei ole vaja kindlaks teha, kas liidu seadusandja võetud meetmed on ainsad või parimad võimalikud meetmed, vaid välja selgitada tuleb see, kas need on või ei ole taotletava eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ebasobivad.
Mis puudutab kaitsemeetmeid, mille komisjon võtab vastu direktiivi 91/496, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted, artikli 18 lõike 1 alusel, ja mis käsitleb metslindude impordi ajutist peatamist tervikuna, eesmärgiga kaitsta loomade ja inimeste tervist, siis on see meede ilmselgelt ebaproportsionaalne vähemalt geograafilises mõttes, kui puuduvad seda põhjendavad teaduslikud tõendid. Neil asjaoludel ei ole tuvastatud, et ei olnud võimalik võtta vähem piiravaid meetmeid ehk piirata importi väiksemast arvust riikidest ja et seetõttu oli see meede taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv.
(vt punktid 99, 102 ja 103)
6. Osas, milles see kehtestab looduses püütud metslindude täieliku ja erisusteta keelu, on määrusel (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse, piisav õiguslik alus, st direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I jaotises osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiunõudeid, artikli 17 lõike 2 punkt b ja lõige 3 ning artikli 18 lõike 1 esimene ja neljas lõik.
Nimelt lähtub loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks kehtestav kord, mis on sätestatud eeskätt direktiivis 92/65, esiteks põhimõttest, mille kohaselt on loomatervishoiu ja ennetustegevuse põhjustel kogu loomade import kolmandatest riikidest põhimõtteliselt keelatud ja seda lubatakse üksnes pärast eelnevate formaalsuste ja kontrolli tegemist välja antud loa alusel.
Teiseks tuleneb eelneva loa põhimõttest, et liitu võib importida ainult siis, kui peetakse kinni nõuetest, mis on kehtestatud direktiivis 92/65, seal hulgas artikli 17 lõikes 2. Selle sätte alusel on komisjonil õigus teatavaid kolmandaid riike sellest loetelust välja arvata või kustutada, mille tulemusel on kogu loomade import nendest riikidest automaatselt keelatud.
Kolmandaks tuleneb direktiivi 92/65 artikli 17 lõike 3 punktist c ja lõike 4 punkti a esimesest lõigust ning artikli 18 lõike 1 esimesest ja neljandast lõigust, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus võtta vastu loomatervishoiu eeskirjad loomade turuleviimiseks direktiivi põhjenduse 5 tähenduses.
Neljandaks, kuigi direktiiv 92/65 põhineb üksnes EÜ artiklil 37, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat, kuulub see direktiiv EÜ artikli 152 ja EÜ artikli 174 alusel ka liidu tervisekaitse- ja keskkonnakaitsepoliitikat rakendavate õigusaktide hulka ja et seega tuleb seda tõlgendada lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest, mille rakendamisel on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus, võttes eelkõige arvesse direktiivi 92/65 artikli 17 lõike 3 punkti c.
(vt punktid 139–144, 146 ja 147)
7. Mis puutub määrusega nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse, kehtestatud looduses püütud metslindude importimise keeldu, siis pelk asjaolu, et oht, mis on sama suur kui metslindudelt tulenev oht, võib olukorrast olenevalt õigustada seda, et ka muude lindude kategooriad arvatakse selle määruse kohaldamisalast välja, ei saanud iseenesest tekitada metslindude ebavõrdset kohtlemist, kuna võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisel peab arvestama seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt ei saa keegi enda huvides tugineda teise isiku kasuks toimepandud õigusvastasele teole. Samuti ei mõjuta lemmiklindude ja metslindude erinev kohtlemine, mis tuleneb korrast, mille kehtestab direktiiv 92/65, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I jaotises osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiunõudeid, ainult artikli 1 kolmandas lõigus nimetatud lemmiklindude suhtes, määruse nr 318/2007 õiguspärasust osas, milles määrus ei luba metslinde importida.
(vt punktid 172 ja 181)
8. Mis puutub määrusega nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse, kehtestatud looduses püütud metslindude importimise keeldu, siis on neil meetmetel avalikku huvi pakkuv eesmärk, st kaitsta inimeste ja loomade tervist lindude gripi levimise ohu eest, ja et need ei ole selles mõttes ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Seega ei saa neid meetmeid pidada ülisuureks ja talumatuks sekkumiseks, mis kahjustaks hagejate omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse olemust. Kuna nimetatud määruse kohaselt võib vangistuses kasvatatud linde endiselt importida, on nende lindude importimisega seotud majandustegevus jätkuvalt võimalik.
(vt punkt 190)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 195)