Language of document :

26. juunil 2018 esitatud hagi – LL-Carpenter versus komisjon

(kohtuasi T-531/18)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: LL-Carpenter s.r.o. (Praha, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaat J. Buřil)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 26. juuni 2018. aasta otsus C(2018) 4138 final asjas AT.40037 – Carpenter vs. Subaru, millega komisjon jättis nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (edaspidi „määrus 1/2003“) artikli 13 ja komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (edaspidi „määrus nr 773/2004“), artikli 7 lõike 2 alusel rahuldamata hageja kaebuse, mille viimane esitas 6. septembril 2012 määruse nr 1/2003 artikli 7 alusel, väites, et rikutud on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101, ja

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsuses on vääralt hinnatud õigusnorme ja ilmselgelt vääralt hinnatud asjaolusid.

Euroopa Komisjon on vääralt hinnanud asjaolusid, kui jõudis järeldusele, et hagejale (Tšehhi Vabariiki puudutavas osas) ette heidetavat konkurentsivastast tegutsemist käsitles Tsehhi Vabariigi konkurentsiamet, ning hinnanud juhtumi puhul vääralt õigusnorme, kui leidis, et tingimused määruse nr 1/2003 artikli 13 kohaldamiseks olid (Tšehhi Vabariiki puudutavas osas) täidetud.

Euroopa Komisjon ei analüüsinud põhjalikult kõiki hageja poolt talle teatatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning sel põhjusel hindas asjaolusid vääralt, kui jõudis järeldusele, et hageja kirjalikud märkused ei vii kaebusele teistsuguse hinnangu andmiseni ning et ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise tõenäosus näib olevat madal, ning andis juhtumile väära õigusliku hinnangu, kui leidis, et määruse nr 773/2004 artikli 7 lõike 2 kohaldamise tingimused olid täidetud.

Teine väide, et vaidlustatud otsusega on rikutud menetlusnorme, kuna Euroopa Komisjon ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud.

Euroopa Komisjon ei ole märkinud, millistest prioriteetidest ta lähtus, kui otsustas, et ta ei jätka juhtumi edasist uurimist, viidates pelgalt edasise uurimise eeldatavalt kõrgetele kuludele.

Euroopa Komisjon ei selgitanud, kuidas ta hindas tõendeid või mis põhjusel ei võtnud ta arvesse hageja poolt talle teatavaks tehtud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid või miks tema otsus jätta kaebus rahuldamata põhineb üksnes selle äriühingu kirjalikest märkustest võetud väidetel, kelle kohta kaebus esitati.

____________