ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
6. september 2013(*)
Maagaasi siseturg – Direktiiv 2003/55/EÜ – Maagaasiettevõtjate kohustus seada sisse läbirääkimistel põhinev süsteem kolmandate isikute juurdepääsuks kavandatavale gaasihoidlale – Tšehhi ametiasutuste otsus anda hagejale ajutine erand Dambořices tulevaste maa-aluste gaasihoidlate rajamisel – Komisjoni otsus kohustada Tšehhi Vabariiki erandiotsuse tagasi võtma – Direktiivi 2003/55 ajaline kohaldamine
Kohtuasjas T‑465/11,
Globula a.s., asukoht Hodonín (Tšehhi Vabariik), esindajad: advokaadid M. Petite, D. Paemen, A. Tomtsis, D. Koláček ja P. Zákoucký,
hageja,
keda toetab
Tšehhi Vabariik, esindajad: M. Smolek, J. Očková ja T. Müller,
menetlusse astuja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: O. Beynet ja T. Scharf,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 27. juuni 2011. aasta otsus K (2011) 4509, mis puudutab Dambořicesse maa-aluse gaasihoidla kavandamisele antud erandit kolmandate isikute juurdepääsu puudutavatest siseturu reeglitest,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: esimees I. Pelikánová (ettekandja), kohtunikud K. Jürimäe ja M. van der Woude,
kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,
arvestades kirjalikus menetluses ja 23. aprilli 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 14. aprillil 2009 esitas Globula a.s Tšehhi kaubandus- ja tööstusministeeriumile (edaspidi „ministeerium”) taotluse, et saada ehitusluba maa-aluse gaasihoidla rajamiseks (edaspidi „gaasihoidla”) Dambořicesse (Tšehhi vabariik). Selle taotluse raames taotles ta gaasihoidla kogu uue mahutavuse osas ajutist erandit kohustusele sisse seada läbirääkimistel põhinev kolmandate isikute juurdepääs nimetatud hoidlale.
2 26. oktoobri 2010. aasta otsusega andis ministeerium gaasihoidla rajamiseks ehitusloa ja hagejale ajutise erandi kohustusest sisse seada läbirääkimistel põhinev kolmandate isikute juurdepääs 90%‑le hoidla mahutavusest 15 aastaks alates kasutusloa jõustumisest.
3 Ministeeriumi 11. veebruari 2011. aasta kirjaga, mis saabus Euroopa Komisjoni 18. veebruaril 2011, teatati komisjonile 26. oktoobri 2010. aasta otsusest.
4 15. aprilli 2011. aasta kirjaga nõudis komisjon ministeeriumilt lisateavet, viidates, et juhul kui ta nõuab ministeeriumilt 26. oktoobri 2010. aasta otsuse muutmist või tühistamist, siis ta teeb seda enne 18. juunit 2011. Ministeerium vastas komisjoni määratud tähtajale vastavalt 29. aprillil 2011.
5 13. mai 2011. aasta kirjaga nõudis komisjon ministeeriumilt täiendavat lisateavet, viidates uuesti, et juhul kui ta nõuab ministeeriumilt 26. oktoobri 2010. aasta otsuse muutmist või tühistamist, siis ta teeb seda enne 18. juunit 2011. Ministeerium vastas komisjoni määratud tähtajale vastavalt 20. mail 2011.
6 23. juuni. 2011. aasta kirjaga, millele oli alla kirjutanud energeetikaküsimuste eest vastutav komisjoni liige, andis komisjon ministeeriumile teada, et komisjon teeb ametliku otsuse enne 29. juunit 2011.
7 27. juunil 2011 võttis komisjon vastu otsuse K (2011) 4509 seoses Dambořicesse maa-aluse gaasihoidla kavandamisele antud erandiga kolmandate isikute juurdepääsu puudutavatest siseturu reeglitest (edaspidi „vaidlustatud otsus”), mille kohaselt ta kohustas Tšehhi Vabariiki tühistama 26. oktoobri 2010. aasta otsuse. Vaidlustatud otsus tehti Tšehhi Vabariigile teatavaks 28. juunil 2011.
Menetlus ja poolte nõuded
8 Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 26. augustil 2011 saabunud hagiavaldusega käesoleva hagi.
9 Tšehhi Vabariik esitas Üldkohtu kantseleisse 1. detsembril 2011 saabunud dokumendiga taotluse astuda käesolevas asjas menetlusse hageja nõuete toetuseks. Üldkohtu neljanda koja esimees rahuldas 11. jaanuari 2012. aasta määrusega selle menetlusse astumise avalduse. Menetlusse astuja esitas omapoolsed seisukohad ning pooled esitasid selle kohta ettenähtud tähtaegade jooksul omapoolsed märkused.
10 Ettekandja‑kohtuniku ettekande alusel otsustas Üldkohus (neljas koda) avada suulise menetluse.
11 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 23. aprilli 2013. aasta kohtuistungil.
12 Hageja, keda toetab Tšehhi Vabariik, palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsuse;
– mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
13 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
14 Hageja esitab vaidlustatud otsuse tühistamise nõude toetuseks kolm väidet. Esimene väide põhineb kohalduvate õigusnormide määratlemise vigadel, teine õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisel ning kolmas ilmselgel hindamisveal asjaolude hindamisel.
15 Esimene hageja esitatud väide koosneb kahest osast, mis käsitlevad vigu kohalduvate menetlusõiguse normide ja materiaalõiguse määratlemisel.
16 Hageja, keda toetab Tšehhi Vabariik, väidab sisuliselt, et komisjon oleks pidanud kohaldama menetlust ja sisulisi kriteeriume, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55 maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, lk 57; ELT eriväljaanne 12/02, lk 230, edaspidi „teine direktiiv”) artiklis 20 ja mitte neid, mille sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, lk 94, edaspidi „kolmas direktiiv”), artiklis 36. Nimelt tehti 26. oktoobri 2010. aasta otsus komisjonile teatavaks küll 18. veebruaril 2011, kuid kolmas gaasidirektiiv asendas teise gaasidirektiivi alles 3. märtsil 2011.
17 Komisjon vaidleb vastu nii nende argumentide vastuvõetavusele kui põhjendatusele.
Esimese väite vastuvõetavus
18 Komisjon vaidleb vastu esimese väite vastuvõetavusele. Komisjon leiab, et oletades, et ta oleks kohaldanud teise gaasidirektiivi artiklis 22 ette nähtud menetlust, oleks ta ikkagi esitanud Tšehhi Vabariigile 26. oktoobri 2010. aasta otsuse tühistamiseks mitteametliku nõude ehk akti, mis ei ole vaidlustatav. Seega ei annaks käesolev hagi hagejale selles osas mingit eelist ja seega puudub tal sellega seoses menetlushuvi. Igal juhul võib komisjon vastupidi hageja väidetule vajaduse korral pärast vaidlustatud otsuse Üldkohtupoolset võimalikku tühistamist teha uue otsuse, lähtudes teisest gaasidirektiivist.
19 Hageja vaidleb nendele põhjendustele vastu.
20 Sellega seoses tuleb märkida, et tõepoolest, vastupidi kolmanda direktiivi artiklis 36 ette nähtud menetlusele, mis võimaldab komisjonil kohe teha asjaomase liikmesriigi suhtes siduva otsuse, nõuab teise gaasidirektiivi artiklis 22 ette nähtud menetlus komisjonilt liikmesriigi suhtes mittesiduva nõude – mis ei ole vaidlustatav akt – esitamist, et muuta või tühistada otsus teha erand nimetatud direktiivi sätetest.
21 Siiski, eesmärk, mida hageja soovib saavutada oma esimese väitega kohalduvate menetlusõiguse normide osas, ei ole, et temale adresseeritaks mittevaidlustatav akt vaidlustatava akti asemel, vaid tema väitel õigusvastase siduva otsuse tühistamine, mis annaks talle ilmselgelt eelise.
22 Lisaks sellele tuleb tagasi lükata komisjoni väide, mille kohaselt ta saaks pärast seda, kui Üldkohus on vaidlustatud otsuse tühistanud, teha uue otsuse teise gaasidirektiivi põhjal. Nimelt tuleb esiteks märkida, et teise gaasidirektiivi kontekstis, nagu on välja toodud ka käesoleva otsuse punktis 20, eeldab siduva otsuse tegemine eelnevalt asjaomase liikmesriigi suhtes mittesiduva nõude esitamist. Kuna sellise mittesiduva nõude sisu võib olla liikmesriigi ja komisjoni vaheliste läbirääkimiste objektiks, ei ole selles staadiumis kindel, et komisjon oleks lõpuks teinud siduva otsuse ega see, milline oleks olnud selle sisu. Teiseks väidab hageja samuti, et teise gaasidirektiivi artikli 22 lõikes 4 sätestatud tähtaeg möödus 18. mail 2011 ja seega ei saanud komisjon 26. oktoobri 2010. aasta otsust vaidlustada.
23 Sellest tulenevalt ja ilma, et see mõjutaks hageja esitatud väidete põhjendatust, on hagejal esimese väite osas menetlushuvi, mistõttu tuleb komisjoni esitatud vastuvõetamatuse väide tagasi lükata.
Esimese väite põhjendatus
24 Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohaldatakse üldiselt menetlusnorme nende jõustumise hetkel kõikide pooleliolevate vaidluste suhtes, samas kui materiaalõigusnorme tõlgendatakse tavaliselt nii, et need ei ole kohaldatavad enne nende jõustumist tekkinud olukorra suhtes (Euroopa Kohtu 6. juuli 1993. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑121/91 ja C‑122/91: CT Control (Rotterdam) ja JCT Benelux vs. komisjon, EKL 1993, lk I‑3873, punkt 22, ja 14. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑251/00: Ilumitrónica, EKL 2002, lk I‑10433, punkt 29; Üldkohtu 12. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑25/04: González y Díez vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑3121, punkt 58).
25 Siiski on lubatud üks erand sellest põhimõttest juhuks, kui õigusakt sisaldab nii menetlus- kui ka materiaalõigusnorme, mis moodustavad jagamatu terviku, mille erinevaid sätteid ei saa nende ajalise mõju seisukohalt kaaluda teistest eraldi. Sellistel asjaoludel ei saa tunnustada kõnealuste normide kogumi tagasiulatuvat mõju, välja arvatud juhul, kui piisavalt selge teave viib sellise järelduseni (vt selle kohta Euroopa Kohtu 12. novembri 1981. aasta otsus liidetud kohtuasjades 212/80–217/80: Meridionale Industria Salum jt, EKL 1981, lk 2735, punktid 11 ja 12).
26 Käesoleval juhul asendab kolmas gaasidirektiiv vastavalt selle artiklile 53 teise gaasidirektiivi alates 3. märtsist 2011 ja alates sellest kuupäevast tõlgendatakse viiteid teisele gaasidirektiivile viidetena kolmandale gaasidirektiivile vastavalt viimati nimetatud direktiivi II lisa vastavustabelile. Tulenevalt sellest tabelist vastab kolmanda gaasidirektiivi artikkel 36 teise gaasidirektiivi artiklile 22.
27 Sellega seoses tuleb rõhutada, et nii teise gaasidirektiivi artikkel 22 kui ka kolmanda gaasidirektiivi artikkel 36 sisaldavad nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme, ja eriti, et norme, mis reguleerivad riiklike ametiasutuste poolt erandiotsuse vastuvõtmist, on oluliselt muudetud.
28 Lisaks, käsitledes alustuseks neid viimati nimetatud norme, annavad kolmanda gaasidirektiivi artikli 36 lõiked 4 ja 5 esiteks – juhul, kui kõnealune infrastruktuur asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil – teatava pädevuse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, lk 1). Nimelt võib ACER võtta riiklike ametiasutuste asemel vastu otsuseid, kui viimased ei jõua kokkuleppele.
29 Teiseks tõi kolmanda gaasidirektiivi artikli 36 lõike 6 kolmas lõik sisse riikliku ametiasutuse kohustuse enne erandi tegemist teha otsus kõnealuse infrastruktuuri võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjade ja mehhanismide kohta, millega kohustatakse kõnealuse infrastruktuuri operaatoreid kutsuma üles selle potentsiaalseid kasutajaid teatama oma huvist võimsust omandada (turutest), ja nõuda, et uus loodud võimsus vastaks teatud tingimustele.
30 Järgmiseks, mis puudutab menetlust Euroopa Liidu tasemel, siis põhilised muudatused puudutavad esiteks asjaolu, et komisjon ei ole enam kohustatud esimese sammuna kutsuma asjaomast liikmesriiki üles oma otsust tühistama või muutma, vaid võib nüüd teha kohe siduva otsuse. Teiseks ei ole komisjoni siduv otsus allutatud enam nii-öelda komiteemenetlusele. Kolmandaks muudeti tähtaegasid, mille jooksul komisjon võib asja menetleda. Samal ajal, kui tulenevalt teisest gaasidirektiivist võis esialgset kahekuulist tähtaega pikendada täiendavalt ühe kuu võrra, kui komisjon soovib lisateavet, võib seda esialgset tähtaega kolmanda gaasidirektiivi kohaselt pikendada täiendavalt kahe kuu võrra ja hakata seda arvutama alates lisateabe saamisest.
31 Sellega seoses tuleb tõdeda, et kolmanda gaasidirektiivi artikliga 36 tehtud menetluslikke muudatusi ei saa nende ajalise mõju seisukohalt kaaluda eraldi materiaalõigust puudutavatest muudatustest.
32 Esiteks on selle artikliga reguleeritud vabastuse andmise kord ühtne, kuigi see toimub osaliselt siseriiklikul ja osaliselt Euroopa Liidu tasemel. Seega ei saa muudatusi, mis puudutavad siseriiklikku etappi, käsitleda eraldi muudatustest, mis puudutavad etappi Euroopa Liidu tasemel.
33 Teiseks on menetlusse sisse viidud muudatused otsuse tegemise pädevuse jaotuses erinevate osalejate vahel laiaulatuslikud ja mõjutavad oluliselt menetluse tulemust.
34 Sellega seoses tuleb esiteks rõhutada rolli, mis on nüüd ACER‑l kui uuel osalejal menetluses, mida riiklikud ametiasutused peavad järgima. Juhul kui riiklike ametiasutuste vahel püsivad lahkarvamused seoses erandi andmise võimalusega või uute loodud võimsuste juhtimise kriteeriumidega, saab kolmanda direktiivi sätete kohaselt üksnes ACER otsus, mille ta peab tegema, oluliselt erineda asjaomaste riiklike ametiasutuste teise gaasidirektiivi alusel tehtud üksikotsustest. Lisaks tuleb rõhutada ACER olulist nõuandvat rolli riiklike ametiasutuste suhtes. Isegi kui käesolev asi ei puuduta mitme liikmesriigi territooriumil asuvat infrastruktuuri, ei saa see käesolevas asjas selge asjaolu mõjutada lahutamatute menetlus- ja materiaalõiguse normide hindamist, mis on käesolevast juhtumist eraldiseisev.
35 Teiseks, mis puudutab komisjoni järgitavat menetlust, siis on tema pädevust kolmanda gaasidirektiivi artikli 36 lõigete 8 ja 9 uue redaktsiooniga oluliselt laiendatud. Nimelt, nagu on märgitud ka eespool punktis 20, võib komisjon nüüd liikmesriigile esitada kohe siduva nõude, olemata kohustatud tegema mittesiduvat otsust ega läbi viima nii-öelda komiteemenetlust. Nagu on välja toodud ka eespool punktis 22, võib asjaolu, et võimalik läbirääkimiste etapp on menetlusest eemaldatud, mõjutada oluliselt komisjoni lõpliku otsuse sisu.
36 Eeltoodut arvestades tuleb sellest järeldada, et kolmanda gaasidirektiivi artikliga 36 sisse viidud muudatused moodustavad menetlus- ja materiaalõiguse normideks jagamatu terviku selliselt, et kooskõlas eespool punktis 25 mainitud kohtupraktikaga ei saa tunnustada nende sätete terviku tagasiulatuvat mõju, välja arvatud juhul, kui piisavalt selge teave viib sellise järelduseni.
37 Samas käesoleval juhul sellist teavet ei ole. Eelkõige, kui kolmas gaasidirektiiv näeb artiklitega 53 ja 54 ette konkreetse kuupäeva, millest alates selles sisalduvaid norme tuleb hakata kohaldama, siis vastupidi, ta ei sisalda norme juba käimasolevate menetluste käsitlemise kohta, et õigustada erandit eespool punktis 25 nimetatud kohtupraktikas kujunenud printsiibist.
38 Seega, vastupidi komisjoni väidetule tuli antud juhul kohaldada nii materiaalõiguse kui ka menetluse osas just teise gaasidirektiivi norme.
39 Seega tuleb nõustuda hageja esimese väitega ja tühistada vaidlustatud otsus, ilma et peaks hindama teisi hageja tõstatatud väiteid.
Kohtukulud
40 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, tuleb komisjoni kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista hageja kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja komisjonilt.
41 Kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud. Jätta Tšehhi Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 27. juuni 2011. aasta otsus K (2011) 4509, mis puudutab Dambořicesse maa-aluse gaasihoidla kavandamisele antud erandit kolmandate isikute juurdepääsu puudutavatest siseturu reeglitest.
2. Mõista Globula a.s. kohtukulud välja komisjonilt ja jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
3. Jätta Tšehhi Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.
Pelikánová | Jürimäe | van der Woude |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 6. septembril 2013 Luxembourgis.
Allkirjad