Language of document : ECLI:EU:F:2011:124

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

20. juuli 2011

Kohtuasi F‑116/10

Sandro Gozi

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Abistamiskohustus – Personalieeskirjade artikkel 24 – Siseriiklikus kohtus toimunud kohtumenetluses kantud advokaadikulude hüvitamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega S. Gozi palub tühistada otsuse, millega komisjon keeldus talle hüvitamast 24 480 euro suurust summat, mis ta Itaalias toimunud kohtumenetluses kandis, ning mõista komisjonilt tema kasuks see summa välja.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Kohaldamisala

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

2.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Rakendamine – Tingimus – Asjaomase isiku eelnevalt esitletud taotlus – Erand

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

3.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Rakendamine – Tingimus – Asjaomase isiku eelnevalt esitletud taotlus – Taotluse vastuvõetavuse tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

4.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 24 esimene lõik)

5.      Ametnikud – Administratsiooni abistamiskohustus – Institutsiooni meetmete võtmisest keeldumise õiguspärasus

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

1.      Kuna personalieeskirjade artikli 24 eesmärk on anda ametnikele käesoleval hetkel ja tulevikus kindlus selleks, et neil oleks teenistuse üldistes huvides võimalik paremini täita oma ülesandeid, ei piirdu institutsioonidel lasuv abistamiskohus tegevteenistujatega, vaid puudutab kõiki ametnikke, sh isiklikel põhjustel võetud puhkusel olevaid ametnikke.

(vt punkt 12)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. juuni 1986, kohtuasi 229/84: Sommerlatte vs. komisjon (punkt 19).

Esimese Astme Kohus: 19. mai 1999, liidetud kohtuasjad T‑34/96 ja T‑163/96: Connolly vs. komisjon (punkt 130).

2.      Põhimõtteliselt on ametniku ülesanne esitada abitaotlus institutsioonile, kus ta töötab, ja ainult teatavatel erandlikel asjaoludel võib institutsioon olla kohustatud osutama kindlat abi ilma selle ametniku eelneva taotluseta, vaid omal algatusel.

(vt punkt 13)

Viide:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Sommerlatte vs. komisjon (punkt 20).

3.      Ametnik võib esitada abitaotluse isegi siis, kui ta mingeid muid selgitusi andmata piirdub viitega personalieeskirjade artiklis 24 sätestatud abistamiskohustusele või vastupidi, kui võttes arvesse tema sõnaselget taotlust, ta arvas end sellele tuginevat, kuigi ta sõnaselgelt seda artiklit ei maininud.

Kuna selle artikli teine lõik võimaldab ametnikel saada hüvitist kahju eest, mis on tekitatud laimavate tegude või rünnakutega, mille all nad kannatavad ametiseisundi ja kohustuste tõttu, siis asjaolu, et abitaotlus kujutab endast puhtalt advokaadikulude hüvitamise nõuet, ei mõjuta seda, kuidas nimetatud taotlust tuleb kvalifitseerida.

Kuigi ametnik võib põhimõtteliselt esitada abitaotluse institutsioonile, kus ta töötab, alates teda puudutava kriminaalmenetluse algusest, kuna personalieeskirjade artikli 24 eesmärk on eelkõige just tagada ametiseisundi või kohustuste tõttu kohtusse kaevatud ametnike kaitse, siis ainult asjaolu, et isik esitas taotluse alles teda käsitleva kohtumenetluse lõpus, ei ole see enam takistuseks sellele, et ta võiks esitada abitaotluse.

(vt punktid 14, 16 ja 17)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. jaanuar 1989, kohtuasi 224/87: Koutchoumoff vs. komisjon.

Esimese Astme Kohus: 26. oktoober 1993, kohtuasi T‑59/92: Caronna vs. komisjon (punkt 65).

4.      Personalieeskirjade artikli 24 esimesest lõigust tuleneva administratsiooni abistamiskohustuse kohaselt peab administratsioon teenistuskorda ja rahu häiriva vahejuhtumi korral vastavalt konkreetsetele asjaoludele sekkuma piisavalt jõuliselt ning reageerima kiirelt ja hoolikalt, et teha kindlaks faktilised asjaolud ning põhjusi teades teha sobivad järeldused.

Kuigi personalieeskirjade artikli 24 esimeses lõigus sätestatud abistamiskohustus on ametnikule oluline personalieeskirjadest tulenev tagatis, peab ametnik lisaks esitama andmeid, mis esmapilgul lubaks arvata, et see tegevus on ametniku vastu suunatud tema staatuse ja ametikohustuste tõttu ning on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt õigusvastane. Kui ametnikule selliseid nõudeid ei esitataks, siis oleks administratsioon kohe, kui üks tema ametnikest esitab kaebuse asjaolude tõttu, mis on väidetavalt seotud ametikohustuste täitmisega, kohustatud abistama ametnikku sõltumata asjaoludest, kaebuse tõsidusest ja eduvõimalusest.

(vt punktid 23 ja 24)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. oktoober 1988, kohtuasi 180/87: Hamill vs. komisjon; eespool viidatud kohtuasi Koutchoumoff vs. komisjon.

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2000, kohtuasi T‑67/99: K vs. komisjon (punktid 34–42).

Avaliku Teenistuse Kohus: 23. november 2010, kohtuasi F‑75/09: Wenig vs. komisjon (punkt 48).

5.      Seda, kas institutsiooni keeldumine võtta meetmeid personalieeskirjade artikli 24 alusel on õiguspärane, tuleb hinnata vastavalt asjaoludele, mis olid tema kasutuses otsuse tegemise hetkel.

(vt punkt 25)

Viide:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Koutchoumoff vs. komisjon.