30. oktoobril 2007 esitatud hagi - Coto Moreno versus komisjon

(Kohtuasi F-127/07)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Juana Maria Coto Moreno (Gaborone, Botswana) (esindajad: advokaadid K. Lemmens, C. Doutrelepont)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada EPSO/AD/28/05 konkursi komisjoni 12. veebruari 2007. aasta otsus jätta hageja selle konkursi reservnimekirja kandmata ja mõista sellest tulenevalt hageja kasuks välja:

hüvitis tekitatud moraalse kahju eest summas 25 000 eurot;

hüvitis advokaaditasude eest, mis on hinnatud 8 000 eurole ja mida tõendab lisatud dokument;

teha esimese võimalusena otsus, et pädevad ametiasutused peavad võtma mistahes akti hüvitamaks õiglaselt tühistatud aktist tuleneva ebasoodsa olukorra, st kandma hageja reservnimekirja või

mõista reservnimekirja kandmata jätmise korral hageja kasuks teise võimalusena välja hüvitis tekitatud varalise kahju eest summas 384 000 eurot;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja osales EPSO/AD/28/28/05 konkursil. Konkursikomisjon otsustas jätta hageja selle konkursi reservnimekirja kandmata 12. veebruari 2007. aasta otsusega, mille tühistamist hageja taotleb.

Oma hagi toetuseks viitab hageja neljale väitele:

Esimene väide tugineb esimese võimalusena ilmsele hindamisveale nii iseseisvalt kui ka koostoimes põhjendamiskohustuse rikkumise ja/või patere legem quam ipse fecisti põhimõtte rikkumisega. Komisjon, kelle seisukoht on selles osas ebaselge, leidis, et hageja oli andnud "piisavaid" vastuseid, kuid et need olid sellele vaatamata puudulikud. Ometi ei olnud see hageja väitel ilmselt nii, seda enam, et ta oli vastanud järgides komisjoni kehtestatud eeskirju.

Teine väide tugineb samuti esimese võimalusena konkursiteadaande ja võrdsuse põhimõtte rikkumisele nii iseseisvalt kui ka koostoimes mõistlikkuse põhimõttega.

Kolmas väide tugineb samuti esimese võimalusena põhjendamiskohustuse rikkumisele, kuna hageja oli komisjonilt selgelt aru pärinud, miks vastus, mille ta oli andnud suulisel eksamil, oli loetud vääraks või vähemalt ebapiisavaks. Hagejale selles osas vastust ei antud vaatamata põhjendamiskohustusele.

Lõpetuseks viitab hageja teise võimalusena ilmsele hindamisveale nii iseseisvalt kui ka koostoimes võrdsuse põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõttega. Hagejale antud hinne on lisaks ebaproportsionaalne võrreldes tulemustega (hagejale pandi hindeks 25/50) ja sellega rikutakse võrdsuse põhimõtet, sest hagejat oleks tulnud kohelda nagu mistahes muud kandidaati, kes andis piisavaks loetud vastuseid, ja seda mitte ainult teadmiste, vaid ka teiste kriteeriumite osas.

____________