Language of document : ECLI:EU:F:2008:150

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

27. november 2008

Kohtuasi F‑35/07

Bettina Klug

versus

Euroopa Ravimiamet (EMEA)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Ebasoodne hindamisaruanne – Psühholoogiline ahistamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega B. Klug palub kohustada Euroopa Ravimiametit pikendama viieks aastaks 7. veebruari 2002. aasta töölepingut, mis jõustus 1. juulil 2002, mõista tema kasuks välja hüvitis 200 000 eurot kahju tekitamise eest, ning tühistada tema karjääriarengu aruanne ajavahemiku kohta 31. detsember 2004 kuni 31. detsember 2006 ja koostada uus aruanne, arvestades Esimese Astme Kohtu otsust.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja töölepingu lõppemise kuupäeva meenutav otsus, mida tuleb tõlgendada lepingu pikendamata jätmise otsusena

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Haldusorgani kaalutlusõigus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 47)

3.      Ametnikud – Haldusorgani abistamiskohustus – Ulatus – Administratsiooni kohustus uurida psühholoogilist ahistamist puudutavaid kaebusi ning teavitada kaebuse esitajat tema kaebuse tulemustest

(Personalieeskirjad, artikkel 24 ja artikli 90 lõige 1; muude teenistujate teenistuseeskirjad, artikkel 11)

1.      Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses isikut kahjustav meede on administratsiooni otsus, mis tuletab ajutisele teenistujale meelde tema töölepingu – mida saab pikendada – lõppemise kuupäeva, kuid mida asjaomane isik ei saa mõista nimetatud lepingu pikendamisest keeldumisena. Selline otsus, mille tagajärg on see, et ajutisel teenistujal ei säili ühenduse institutsiooniga töösuhe, on olemuselt akt, mis mõjutab otse ja kohe asjaomase teenistuja huve, muutes selgelt tema õiguslikku olukorda.

(vt punkt 43)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 23).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. juuni 2007, kohtuasi F‑38/06: Bianchi vs. ETF (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 92–94).

2.      Ajutise teenistuja tähtajalise töölepingu lõpetamine vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 47 ja lepingus ette nähtud etteteatamistähtajast kinni pidades, ning ajutise teenistuja lepingu ennetähtaegne lõpetamine puudutavad pädeva asutuse ulatuslikku kaalutlusõigust ning seega peab ühenduste kohtu kontroll – sõltumata põhjendamiskohustuse täitmise kontrollimisest – piirduma ilmse hindamisvea või võimu kuritarvitamise kontrollimisega. Seda enam kehtib see siis, kui tegemist ei ole mitte ennetähtaegse lõpetamise, vaid ajutise teenistuja tähtajalise lepingu pikendamata jätmisega, sest lepingu pikendamine on pelgalt võimalus ning see allub tingimusele, et pikendamine on kooskõlas teenistuse huvidega.

Sellega seoses on pädev asutus kohustatud võtma teenistuja olukorda puudutavat otsust tehes arvesse kõiki otsuse seisukohast määravat tähtsust omavaid asjaolusid, sh eelkõige asjaomase teenistuja huve. See tuleneb nimelt administratsiooni hoolitsemiskohustusest, mis väljendab personalieeskirjadega ja analoogia alusel teenistustingimustega ametiasutustele ja selle teenistujatele antud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu. Siiski ei saa asjaomase teenistuja isikliku huvi arvessevõtmine minna nii kaugele, et pädeval asutusel on keelatud jätta tähtajaline leping pikendamata, kui seda nõuavad teenistuse huvid, ja seda hoolimata asjaomase teenistuja vastuseisust.

Seetõttu peab ühenduste kohtu kontroll piirduma selle tuvastamisega, et ei oleks tehtud ilmselget viga teenistuse huvide hindamisel, mis võisid õigustada ajutise teenistuja töölepingu pikendamata jätmist, et ei esinenud võimu kuritarvitamist ning et ei rikutud hoolitsemiskohustust, mis ühenduse institutsioonil on siis, kui ta peab tegema otsuse tema teenistuja töölepingu pikendamise kohta.

(vt punktid 65–68 ja 79)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. veebruar 1981, kohtuasi 25/80: De Briey vs. komisjon (EKL 1981, lk 637, punkt 7); 29. juuni 1994, kohtuasi C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus (EKL 1994, lk I‑3009, punkt 38).

Esimese Astme Kohus: 28. jaanuar 1992, kohtuasi T‑45/90: Speybrouck vs. parlament (EKL 1992, lk II‑33, punktid 97 ja 98); 17. märts 1994, kohtuasi T‑51/91: Hoyer vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑103 ja II‑341, punkt 36); 18. aprill 1996, kohtuasi T‑13/95: Kyrpitsis vs. MSK (EKL AT 1996, lk I‑A‑167 ja II‑503, punkt 52); 14. juuli 1997, kohtuasi T‑123/95: B vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑245 ja II‑697, punkt 70); 12. detsember 2000, kohtuasi T‑223/99: Dejaiffe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2000, lk I‑A‑277 ja II‑1267, punktid 51 ja 53); 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑37 ja II‑239, punktid 50, 51 ja 64); 1. märts 2005, kohtuasi T‑258/03: Mausolf vs. Europol (EKL AT 2005, lk I‑A‑45 ja II‑189, punkt 49).

3.      Personalieeskirjade artiklis 24 ette nähtud abistamiskohustus, mida kohaldatakse ajutistele teenistujatele muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 11 sisalduva viite alusel, sisaldab eelkõige administratsiooni kohustust tõsiselt ning kiiresti ja konfidentsiaalsust säilitades uurida psühholoogilist ahistamist puudutavaid kaebusi ning teavitada kaebuse esitajat tema kaebuse tulemustest.

Selleks piisab, kui ametnik või teenistuja, kes palub institutsioonilt kaitset, esitab vastavalt samade personalieeskirjade artikli 90 lõikele 1 personalieeskirjade artikli 24 alusel taotluse, mis sisaldab esialgset informatsiooni rünnakute kohta, mis olid väidetavalt suunatud tema vastu. Nimetatud informatsiooni olemasolul on asjaomasel institutsioonil kohustus võtta tarvitusele sobivad abinõud, eelkõige algatada koostöös kaebuse esitajaga kaebuse aluseks oleva sündmuse asjaolude uurimine.

(vt punktid 73, 74 ja 76)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. juuni 1979, kohtuasi 18/78: V vs. komisjon (EKL 1979, lk 2093, punkt 15); 26. jaanuar 1989, kohtuasi 224/87: Koutchoumoff vs. komisjon (EKL 1989, lk 99, punktid 15 ja 16).

Esimese Astme Kohus: 21. aprill 1993, kohtuasi T‑5/92: Tallarico vs. parlament (EKL 1993, lk II‑477, punktid 30 ja 31).