Kohtuasi T‑53/13

(avaldamine väljavõtetena)

Vans, Inc.

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Lainelist joont kujutava ühenduse kujutismärgi taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime puudumine – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3 – Määruse nr 207/2009 artikkel 76 – Määruse nr 207/2009 artikli 75 lõige 1

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 6. november 2014

Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Uue kaubamärgi registreerimine – Tõendite pealiskaudne kontrollimine või teatavate tõendite arvesse võtmata jätmine ühtlustamisameti poolt – Määruse nr 207/2009 artikli 76 rikkumise puudumine

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 76 lõige 1)

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kontrollijad ja apellatsioonikojad peavad määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 alusel kontrollima fakte omal algatusel. Sellest tulenevalt võivad ühtlustamisameti pädevad organid oma otsused põhistada faktiliste asjaoludega, millele taotluse esitaja ei ole tuginenud. Peale selle rikub ühtlustamisamet määruse nr 207/2009 artiklit 76, kui keeldub võtmast arvesse argumente või tõendeid, mille pooled on talle õigeaegselt esitanud.

Tõendite pealiskaudne kontrollimine apellatsioonikoja poolt ei saa kujutada endast määruse nr 207/2009 artiklis 76 sisalduva menetlusõigusliku sätte rikkumist. Vastavalt olukorrale on võimalik, et poole esitatud tõendile väära hinnangu andmisega rikutakse vastaval juhul kohaldatavat materiaalõiguslikku normi.

Ainuüksi asjaolu, et apellatsioonikoda ei käsitlenud kõiki ühe menetluspoole argumente ja tõendeid või ei ole vastanud igale tema argumendile ja tõendile, ei võimalda järeldada, et apellatsioonikoda keeldus neid arvesse võtmast.

Ainuüksi asjaolu, et apellatsioonikoda võis jätta teatava dokumendi sisu tähele panemata, ei kujuta endast määruse nr 207/2009 artiklis 76 sätestatud menetlusnormi rikkumist. Taotleja esitatud tõendite ebaõige hindamine on see, mis võib vastavalt olukorrale tähendada materiaalõigusliku normi rikkumist. Sellise apellatsioonikoja ebaõige hinnangu võimalikke tagajärgi tuleb uurida tema tehtud otsuse põhjendatuse kontrollimise raames.

(vt punktid 12, 17 ja 20–22)