Language of document :

ELT teatis

 

TV Danmark A/S-i ja Kanal 5 Denmark Ltd. 7. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-12/05)

(Kohtumenetluse keel: inglise)

TV Danmark A/S, asukoht Skovlunde (Taani) ja Kanal 5 Denmark Ltd., asukoht Hounslow (Ühendkuningriik), esitasid 7. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid D. Vandermeersch, T. Müller-Ibold, K. Nordlander ja H. Peytz. Kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta otsus riigiabi asjas N 313/2004 - Taani TV2/Danmark A/S-i kapitali suurendamine;

jätta hagejate õigusabi kulud, kohtukulud ja muud käesoleva hagi esitamisega kaasnenud kulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsus puudutab Taani valitsuse kapitalisüsti ja riigilt saadud laenu paigutamist TV2/Danmark A/S-i omakapitali, mida nimetatud valitsus pidas vajalikuks hoidmaks ära komisjoni 19. mai 20041 otsusega, milles tuvastati valitsuse poolne TV2 avaliku teenuse kulude ülemäärane hüvitamine ja millega kohustati tagastama ebaseaduslik riigiabi, tulenevat TV2 pankrotti. Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et valitsusepoolse TV2 kapitali suurendamisega võib kaasneda riigiabi, kuid kui see nii on, oleks see EÜ artikli 86 lõike 2 kohaselt kokkusobiv ühisturuga.

Hagejad väidavad, et seda otsust tehes rikkus komisjon EÜ artikli 86 lõiget 2, artikli 87 lõiget 1, artikli 88 lõiget 2 ja artiklit 253; EÜ asutamislepingule lisatud protokolli liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta; nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks2, ning komisjoni teadaannet riigiabi eeskirjade avalik-õiguslikule ringhäälingule kohaldamise kohta3.

Oma hagi toetuseks väidavad hagejad, et komisjon rikkus EÜ artikli 87 lõiget 1, artikli 88 lõiget 3 ja artikli 86 lõiget 2, kuna pärast seda, kui ta oli leidnud, et erainvestori pikaajalisele investeeringule kohaldatavale põhimõttele ei saa tugineda arvestades TV2 kavandatava erastamisega seotud ebakindlust, ei tuvastanud ta, kas tegemist on riigiabiga ega hinnanud selle suurust.

Teiseks väidavad hagejad, et komisjon rikkus EÜ artikli 86 lõiget 2, protokolli ja ringhäälingut puudutavat teadaannet, kuna ta tugines liiga laialt ja liiga ebamääraselt sõnastatud "üldist majandushuvi esindava teenuse" mõistele, mis moonutab konkurentsi ning mõjutab EÜ artikli 86 lõike 2 vastaselt kaubandust. Hagejad leiavad samuti, et komisjon ei tuvastanud, et tagastamisotsuse järgimine, ilma et sellega oleks kaasnenud kapitali suurendamine, oleks takistanud TV2'l avaliku teenuse osutamisega kaasnevate ülesannete täitmist.

Hagejad väidavad, et komisjon ei tuvastanud ka seda, et kapitali suurendamine ei oleks mõjutanud kaubanduse arengut sellises ulatuses, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.

Kolmandaks väidavad hagejad, et komisjon rikkus EÜ artikli 86 lõiget 2, protokolli ja ringhäälingut puudutavat teadaannet, kuna ta ei tuvastanud TV2 avaliku teenuse netokulusid, mida võidi hüvitada riigi poolt, ning tegi proportsionaalsuse tuvastamisel ilmse hindamisvea.

Neljandaks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsus rikub EÜ artikleid 87 ja 88 ning õigust võrdsele kohtlemisele, kuna see muudab vastupidiselt komisjoni riigiabi tagastamise põhimõtetele püsivaks ebaseaduslikust abist saadava eelise, ning sellest tuleneva konkurentsi moonutamise.

Viiendaks väidavad hagejad, et komisjon rikkus EÜ artikli 88 lõiget 2 ja menetluskorda puudutava määruse artikli 4 lõiget 4, kuna ta otsustas mitte alustada ametlikku uurimismenetlust, mis oleks andnud kolmandatele asjaomastele isikutele võimaluse nende ärakuulamiseks.

Viimaseks väidavad hagejad, et komisjon rikkus EÜ artiklit 253, kuna ta ei põhjendanud nõuetekohaselt vaidlustatud otsust.

____________

1 - Komisjoni 19. mai 2004 otsus asjas C 2/2003 - TV2/Denmark'i rahastamine riigi poolt

2 - EÜT L 83, lk 1.

3 - EÜT 2001, C 320, lk 5.