ELT teatis

 

Wieland Werke AG, Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. ja Austria Buntmetall AG 18. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-11/05)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Wieland Werke AG, asukoht Ulm (Saksamaa), Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H., asukoht Amstetten (Austria), Austria Buntmetall AG, asukoht Enzesfeld (Austria), esitasid 18. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid R. Bechtold ja U. Soltéz.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 3. septembri 2004. aasta otsus, mida muudeti 20. oktoobril 2004 (asi COMP/E-1/38.069 - Copper plumbing tubes);

teise võimalusena vähendada hagejatelt nõutava trahvi suurust;

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et hagejad on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1, osaledes omavahel seotud kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevustes, mis hõlmasid hindade kindlaksmääramist ja turgude jagamist vasktorude sektoris ning määras hagejatele trahvi.

Hagejad vaidlevad komisjoni otsusele vastu ja väidavad, et kuna komisjon on tööstuslike torude asjas COMP/E 1/38.240 samu asjaolusid suremas osas juba hinnanud ja hagejatepoolse rikkumise tuvastanud, siis on komisjon trahvi uuesti määramisega käesolevas asjas rikkunud õiguse aluspõhimõtet ne bis in idem. Hagejad väidavad, et komisjon oleks rahatrahvi suuruse määramisel pidanud arvestama vähemalt eelnevalt määratud trahvi ja, et ühtses vasktorude asjas ei ole lubatud eraldi tööstuslike torude ja veetorude asjade eraldamine.

Hagejad leiavad veel, et trahv on ülemäärane ja selle määramisel ei ole arvestatud sellised siduvad menetluspõhimõtted nagu EÜ artiklist 253 tulenevat motiveerimiskohustust ning proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Hagejad põhjendavad oma väiteid muu hulgas järgmiselt:

-    rikkumise raskusastme hindamisel rajas komisjon oma järeldused sellele, et rikkumise viisi ja mõju kaubaturule ning kokkulepete ruumilist ulatust ei ole nõuetekohaselt ja piisavalt hinnatud,

-    asjaomaste äriühingute eristamisel oleks komisjon pidanud arvestama mitte ainult nende osaga kaubaturul, vaid ka nende äriühingute tegelikku suurust,

-    komisjon ei ole otsuses põhjendanud, millistele põhimõtetele ta asjaomase rahatrahvi määramisel tugines, ega ole ka puudustest teatades üheselt selgitanud, et hagejad on sooritanud eriti raske konkurentsireeglite rikkumise.

-    komisjon on trahvi suurendamisel kokkuleppe ajalise kestuse tõttu kohaldanud ebaõigesti rahatrahvi määramismenetluse suunised¹ ja lisaks ei ole hinnanud asjaolu, et käesolevas asjas tähtsust omavates küsimustes ettenähtud kaebeõiguse aegumistähtajad olid juba möödunud,

-    komisjon ei ole arvesse võtnud selliseid olulisi kergendavaid asjaolusid, nagu keeruline olukord kaubaturul, madalad müügikasumid vasktorude turusektoris ja kokkulepete viivitamatut lõpetamist peale komisjoni uurimist.

Muu hulgas rikkus komisjon võrdse kohtlemise põhimõtet, tehes ebaseaduslikult vahet kartellikokkuleppes osalenud äriühingute vahel, kohaldades teatud äriühingute suhtes boonusregulatsioonis (EÜT 96/C 207/04) märkimata koostöö tõttu rahatrahvi vähendamist.

Lõpuks väidavad hagejad, et rahatrahvi põhisumma määramisel rikub määruse (EÜ) nr 1/2003² artikli 23 lõige 2 õiguskindluse põhimõtet ja sellest tulenevalt olulist ühenduse õigust, andes komisjonile sisuliselt piiramatu kaalutlusõiguse.

____________

¹ - Määruse nr 17 esimene määrus asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta artikli 15(2) ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 65 lõike 65 alusel antud rahatrahvi määramismenetluse suunised (EÜT C 9, 14.1.1998, lk 3).

² - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2004 L 1, lk 1).