Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 11. jaanuaril 2024 – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: CH
(kohtuasi C-15/24, Stachev1 )
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sofiyski rayonen sad
Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool
CH
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiivi 2013/48/EL,1 mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikutega ja konsulaarasutustega, artikli 12 lõikega 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimese lõiguga on kooskõlas, kui kohtult, kes kohase julgeolekumeetme määramise või täitmise üle otsustamiseks kontrollib, kas on olemas põhjendatud kahtlus, et kahtlustatav osales talle süüks pandava kuriteo toimepanekus, on riigisiseste õigusnormide ja riigisisese kohtupraktika järgi võetud võimalus hinnata, kas tõendite kogumisel on ajal, mil politseiasutused esitasid isikule kahtlustuse ja piirasid tema liikumisvabadust, rikutud kõnealusest direktiivist kahtlustatavale tulenevat õigust kaitsjale?
2. Kas kaitseõiguste tagamise ja õiglase kohtuliku arutamise nõue direktiivi 2013/48 artikli 12 lõike 2 tähenduses on täidetud, kui julgeolekumeetme kohasust kontrolliv kohus võtab oma sisemise veendumuse kujundamisel arvesse tõendeid, mille kogumisel on ajal, mil politseiasutused esitasid isikule kahtlustuse ja piirasid tema liikumisvabadust, rikutud kõnealusest direktiivist isikule tulenevat õigust kaitsjale?
3. Kas direktiivi 2013/48 rikkudes kogutud tõendite kõrvalejätmine kohtu poolt, kes hoolimata kõrgema kohtu vastupidistest juhistest kontrollib julgeolekumeetme kohasust, avaldab kahjulikku mõju õiglase kohtuliku arutamise nõuetele, mis on sätestatud viidatud direktiivi artikli 12 lõikes 2 koostoimes harta artikli 47 esimese ja teise lõiguga, ning seab kahtluse alla kohtu erapooletuse?
4. Kas direktiivi 2013/48 artikli 3 lõike 6 punktis b sätestatud võimalus teha erandjuhtudel kohtueelses etapis õigusest kaitsjale ajutine erand, kui uurimisasutuste viivitamatu tegutsemine on hädavajalik selleks, et vältida märkimisväärse kahju tekitamist kriminaalmenetlusele, on asjaomases liikmesriigis vahetu õigusmõjuga, kui viidatud sätet ei ole selle liikmesriigi riigisisesesse õigusesse üle võetud?
5. Kas direktiivi 2013/48 artikli 9 lõike 1 punktides a ja b koostoimes põhjendusega 39 sätestatud tagatised on olemas, kui kahtlustatav on õigusest kaitsjale küll kirjalikult loobunud, kuid ta on kirjaoskamatu ja teda ei ole loobumise võimalikest tagajärgedest teavitatud, ning hiljem väidab ta kohtus, et ajal, mil politseiasutus piiras tema liikumisvabadust, ei olnud selle dokumendi sisu, millele ta alla kirjutas, talle teada?
6. Kas tõsiasi, et kinnipidamisel on kahtlustatav loobunud direktiiviga 2013/48 ette nähtud õigusest kaitsjale, vabastab ametiasutused kohustusest teavitada teda vahetult enne iga edasise tema osavõtul toimuva uurimistoimingu tegemist tema õigusest kaitsjale ja sellest loobumise võimalikest tagajärgedest?
____________
1 Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.
1 ELT 2013, L 294, lk 1.