ÜLDKOHTU MÄÄRUS (kaheksas koda)
6. mai 2019(*)
Tühistamishagi – Majandus‑ ja rahaliit – Pangandusliit – Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord – Maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva ettevõtja suhtes kohaldatav kriisilahendusmenetlus – Ema‑ ja tütarettevõtja – EKP avaldus maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta – Määrus (EL) nr 806/2014 – Ettevalmistavad aktid – Vaidlustamatud aktid – Vastuvõetamatus
Kohtuasjas T‑281/18,
ABLV Bank AS, asukoht Riia (Läti), esindajad: advokaadid O. Behrends, M. Kirchner ja L. Feddern
hageja,
versus
Euroopa Keskpank (EKP), esindajad: G. Marafioti ja E. Koupepidou, keda abistas advokaat J. Rodríguez Cárcamo,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada EKP 23. veebruari 2018. aasta otsused, milles ta avaldas, et hageja ja tema tütarettevõtja (ABLV Bank Luxembourg SA) on maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1), artikli 18 lõike 1 mõttes.
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja president A. M. Collins, kohtunikud R. Barents ja J. Passer (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Hageja ABLV Bank AS on Lätis asuv krediidiasutus ja kontserni ABLV emaettevõtja. ABLV Bank Luxembourg SA (edaspidi „ABLV Luxembourg“) on Luksemburgis asuv krediidiasutus, mis on kontserni ABLV üks tütarettevõtjatest, mille ainuaktsionär on hageja.
2 Kuna hagejat peetakse „oluliseks üksuseks“, kuulub ta nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1024/2013, millega antakse EKP‑le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63), kehtestatud ühtse järelevalvemehhanismi raames Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalve alla.
3 EKP edastas 22. veebruaril 2018 ühtsele kriisilahendusnõukogule (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) hageja ja ABLV Luxembourgi maksejõuetuse ja tõenäoliselt maksejõuetuseks jäämise kohta esialgse hinnangu, et selle üle kriisilahendusnõukoguga konsulteerida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1), artikli 18 lõike 1 teisele lõigule.
4 EKP tegi 23. veebruaril 2018 järelduse, et hageja ja ABLV Luxembourg on määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 tähenduses maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks. Hageja ja ABLV Luxembourgi kohta antud hinnangud edastati samal päeval kriisilahendusnõukogule. Tegemist on vastavalt esimese vaidlustatud aktiga ja teise vaidlustatud aktiga (edaspidi koos „vaidlustatud aktid“).
5 Hageja otsesed ja kaudsed aktsionärid esitasid nende aktide peale hagi, mis registreeriti numbriga T‑283/18.
6 Kriisilahendusnõukogu tegi 23. veebruaril 2018 kaks otsust (SRB/EES/2018/09 ja SRB/EES/2018/10) vastavalt hageja ja ABLV Luxembourgi kohta, milles ta nõustus määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punkti a tähenduses maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangutega, kuid leidis, et arvestades hageja ja ABLV Luxembourgi eripära ning nende finants‑ ja majandusolukorda, ei ole nende suhtes avaliku huvi seisukohast tarvis kriisilahenduse meedet võtta.
7 Samal päeval tehti need kriisilahendusnõukogu kaks otsust teatavaks nende adressaatidele, Läti ja Luksemburgi kriisilahendusasutustele, Finanšu un kapitāla tirgus komisijale (Läti finants‑ ja kapitaliturgude komisjon; edaspidi „FKTK“) ja Commission de surveillance du secteur financier’ile (CSSF, Luksemburgi finantssektori järelevalvekomisjon).
8 Hageja aktsionärid alustasid 26. veebruaril 2018 menetlust hageja likvideerimise lõpule viimiseks ning esitasid FKTK‑le taotluse vabatahtliku likvideerimise kava heakskiitmiseks.
9 EKP tegi FKTK ettepaneku alusel 11. juulil 2018 otsuse hageja tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta.
Menetlus ja poolte nõuded
10 Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 3. mail 2018 saabunud avaldusega käesoleva tühistamishagi.
11 Eraldi menetlusdokumendis, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 1. augustil 2018, esitas EKP vastuvõetamatuse vastuväite.
12 Hageja esitas 18. septembril 2018 oma märkused vastuvõetamatuse vastuväite kohta.
13 Hageja palub Üldkohtul:
– lükata vastuvõetamatuse vastuväide tagasi;
– tunnistada hagi vastuvõetavaks;
– tühistada vaidlustatud aktid;
– mõista kohtukulud välja EKP‑lt.
14 EKP palub Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
15 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõikele 1 võib kostja taotleda, et Üldkohus lahendaks vastuvõetamatuse küsimuse ilma sisulist vaidlust käsitlemata. Üldkohus võib kodukorra artikli 130 lõiget 6 kohaldades avada vastuvõetamatuse vastuväite lahendamiseks menetluse suulise osa.
16 Käesolevas asjas palus EKP lahendada vastuvõetamatuse küsimuse ning kuna Üldkohus leidis, et tal on kohtuasja toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet, otsustas ta küsimuse lahendada ilma menetlust jätkamata.
17 EKP esitab hagi vastuvõetamatuse kohta kaks väidet. Ta leiab esimeses vastuvõetamatuse vastuväites, et vaidlustatud aktid on ettevalmistavad meetmed, mis kujutavad endast faktilistele asjaoludele antavat õiguslikult mittesiduvat hinnangut, et need aktid ei ole edastatud asjasse puutuvale asutusele, vaid kriisilahendusnõukogule, ning et nende peale ei saa esitada tühistamishagi, vaid kriisilahendusnõukogu võtab nende alusel vastu kriisilahendusskeemi või otsuse, et kriisilahenduseks puudub avalik huvi. Hageja on ebaõigesti kvalifitseerinud hinnangud maksejõuetuse või tõenäoliseks maksejõuetuks jäämise kohta otsusteks, kuna EKP‑l puudub kriisilahendusskeemi vastuvõtmise raames otsustuspädevus. Maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnang on kriisilahendusskeemi vastuvõtmiseks vajalik tingimus. Kriisilahendusskeem ei ole aga maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangu vältimatu tagajärg.
18 Samuti märgib EKP, et määrus nr 806/2014 ei näe ette võimalust esitada maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangu peale tühistamishagi. Seevastu nimetatud määruse artikli 86 lõikes 2 on sõnaselgelt öeldud, et kriisilahendusnõukogu otsuste peale võib niisuguse hagi esitada.
19 Lisaks väidab EKP, et kuna hageja on vaidlustanud kriisilahendusnõukogu otsused tühistamishagis, mis registreeriti numbriga T‑280/18, siis saab maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangute väidetavaid õiguslikke puudusi käsitleda kriisilahendusnõukogu otsuste peale esitatud hagis ja see peaks tagama hagejale piisava kohtuliku kaitse. EKP märgib siinkohal, et ta kavatseb astuda kohtuasjas, mis registreeriti numbriga T‑280/18, kriisilahendusnõukogu nõuete toetuseks menetlusse, et kaitsta maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangute õiguspärasust.
20 Teises vastuvõetamatuse vastuväites leiab EKP, et maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangud ei puuduta hagejat otseselt, kuna esiteks ei mõjuta need otseselt tema õiguslikku olukorda ja teiseks jätavad need otsustusruumi ametiasutustele, kes nende otsuste rakendamise eest vastutavad.
21 Menetluse kohta Luksemburgi kohtutes märgib EKP eelkõige, et hagejal oli võimalik seal väita, et maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnang on õigusvastane ja taotleda sellega seoses kohtulikku kaitset, võttes arvesse võimalust paluda liikmesriigi kohtutel pöörduda eelotsuse küsimusega Euroopa Kohtu poole. Hageja ei esitanud tribunal d’arrondissement de Luxembourgis (Luksemburgi piirkondlik kohus) siiski ühtegi sedalaadi argumenti, vaid väitis, et maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnang ei ole sellele kohtule õiguslikult siduv, kuna tegemist on pelgalt faktilise hinnanguga.
22 Veel leiab EKP, et põhjendatud huvi, mida hageja oma hagis väidab, näitab, et hagi on põhjendamatu.
23 Vastuseks EKP esimesele vastuvõetamatuse vastuväitele esitab hageja mitu argumenti selle põhjenduseks, et vaidlustatud aktid muutsid tema õiguslikku olukorda. Esiteks kujutasid need aktid endast regulatiivsete kohustuste rikkumise kohta tehtud ametlikke järeldusi, mis peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Teiseks kujutasid vaidlustatud aktid endast mõlema panga kohta antud negatiivseid ametlikke hinnanguid, mis peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kolmandaks võidaks vaidlustatud aktidega kohaldada pankade suhtes kriisilahenduse meetmeid, mida nende kohaloluta ei või vastu võtta. Asjaomaste hinnangute siduvus kriisilahendusnõukogu jaoks, mida EKP näib hageja sõnul tunnistavat, tähendab, et kummalgi pangal ei ole võimalik vältida nende suhtes kriisilahenduse meetmete võtmist põhjusel, et nad ei ole maksejõuetud või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämas, ja seda isegi juhul, kui kriisilahendusnõukogu on samal seisukohal. Neljandaks viisid vaidlustatud aktid vastutuse ulatusliku ülekandmiseni kriisilahendusnõukogule, mis muutis kõnealuse institutsiooni õiguslikku olukorda. Viiendaks viisid vaidlustatud aktid pankade õigusliku seisundi muutmiseni, mis peab olema kohtulikult kontrollitav. Kuuendaks ja viimaseks viisid vaidlustatud aktid pankade sulgemiseni ja kahjustasid seega mõlema panga ja nende aktsionäride õigusi.
24 Lisaks väidab hageja, et avaldus maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta on funktsionaalselt võrdväärne tegevusloa kehtetuks tunnistamisega ja peab seega olema kohtulikult kontrollitav.
25 Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud aktide kui avalikult teatavaks tehtud avalduse sõnastus ei vasta EKP väitele, et maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnang on üksnes faktilistest asjaoludest teada andmine, kuivõrd selline hinnang tehti avalikult teatavaks kui äärmiselt tehniline ja juriidiline hinnang.
26 Hageja leiab, et vaidlustatud aktid on siduvad ja kujutavad endast lõplikke hinnanguid. Selle seisukoha põhistamiseks osutab hageja eelkõige ühele EKP veebilehel avaldatud vaidlustatud akti väljavõttele; selles väljavõttes on märgitud, et „[p]ärast maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamist informeeris EKP nõuetekohaselt kriisilahendusnõukogu, kes sedastas, et kriisilahenduse meedet ei ole vaja võtta, kuna nende pankade puhul puudub selleks avalik huvi“, ning „[j]ärelikult lõpetatakse nende pankade tegevus vastavalt Läti ja Luksemburgi seadustele“. Kõnealuste avaldustega lahendas EKP lõplikult maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise küsimuse.
27 Hageja on seisukohal, et kui lubada maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangu kohtulikku kontrolli üksnes kriisilahendusnõukogu otsuste raames, läheks see vastuollu õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, eelkõige juhtudel, mil EKP hinnangule ei järgne kriisilahendusnõukogu otsust. Lisaks peab iga liidu institutsioon oma vastuvõetud aktide eest vastutama.
28 Teise vastuvõetamatuse vastuväite kohta, mille EKP esitas, leiab hageja, et see põhineb vääral eeldusel.
29 Esmalt tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad füüsilised või juriidilised isikud ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel vaidlustada üksnes õiguslikult siduvaid tagajärgi tekitavaid akte, mis mõjutavad hageja huve, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9; 30. aprilli 2003. aasta kohtumäärus Schmitz‑Gotha Fahrzeugwerke vs. komisjon, T‑167/01, EU:T:2003:121, punkt 46, ja 31. jaanuari 2006. aasta kohtumäärus Schneider Electric vs. komisjon, T‑48/03, EU:T:2006:34, punkt 44).
30 Kui on tegemist aktidega, mille väljatöötamine toimub mitmes asutusesiseses menetlusetapis, kujutavad endast vaidlustatavaid akte põhimõtteliselt ainult sellised meetmed, mis fikseerivad menetluse tulemusena institutsiooni lõpliku seisukoha, kuid vaidlustatavateks aktideks ei ole vahemeetmed, mille eesmärk on lõppotsuse ettevalmistamine (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 10, ja 27. juuni 1995. aasta kohtuotsus Guérin automobiles vs. komisjon, T‑186/94, EU:T:1995:114, punkt 39) ja mille õigusvastasuse küsimuse saab tõstatada lõppotsuse peale esitatud hagis (31. jaanuari 2006. aasta kohtumäärus Schneider Electric vs. komisjon, T‑48/03, EU:T:2006:34, punkt 45).
31 Teisiti oleks asi siis, kui ettevalmistava menetluse raames antud aktid või otsused lõpetavad erimenetluse, mis erineb sellest menetlusest, mis peab võimaldama asutusel teha asjas sisulise otsuse (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 11, ja 9. juuni 2004. aasta kohtumäärus Camós Grau vs. komisjon, T‑96/03, EU:T:2004:172, punkt 30).
32 Lisaks ei saa vaheakti edasi kaevata juhul, kui on tõendatud, et selle akti õigusvastasusele võib viidata hagis, mis esitatakse selle lõppotsuse peale, mille koostamise etapp see akt on. Sel juhul tagab menetlust lõpetava otsuse peale esitatav hagi piisava kohtuliku kaitse (13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Deutsche Post ja Saksamaa vs. komisjon, C‑463/10 P ja C‑475/10 P, EU:C:2011:656, punkt 53; vt samuti selle kohta 11. novembri 1981. aasta kohtuotsus IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 12, ja 24. juuni 1986. aasta kohtuotsus AKZO Chemie ja AKZO Chemie UK vs. komisjon, 53/85, EU:C:1986:256, punkt 19).
33 Käesolevas asjas tuleb aktide sisust lähtudes kontrollida, kas vaidlustatud aktid kujutavad endast kriisilahendusnõukogule edastatavat teadet, mille alusel viimane võtab vastu kriisilahendusskeemi või otsuse, et kriisilahenduseks puudub avalik huvi, ent mis ei muuda hageja õiguslikku olukorda kui sellist.
34 Vaidlustatud aktid sisaldavad EKP antud hinnangut maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta. EKP‑l ei ole kriisilahendusskeemi vastuvõtmiseks ette nähtud korra raames mingit otsustusõigust. Nimelt, kuigi määruse nr 806/2014 põhjenduse 26 kohaselt peaksid EKP ja kriisilahendusnõukogu olema võimelised hindama, kas krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, on üksnes kriisilahendusnõukogu ülesanne hinnata kriisilahenduseks nõutavaid tingimusi ja võtta vastu kriisilahendusskeem, kui ta leiab, et kõik tingimused on täidetud. Lisaks tuleneb määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikest 1 sõnaselgelt, et kriisilahendusnõukogu ülesanne on hinnata, kas asjaomases sättes ette nähtud kolm tingimust on täidetud. EKP‑l on küll õigus edastada hinnang esimese tingimuse kohta, nimelt mis puudutab maksejõuetust ja tõenäoliselt maksejõuetuks jäämist, kuid täpsemalt on tegemist üksnes hinnanguga, mis ei ole kriisilahendusnõukogule siduv.
35 Vaidlus puudub selles, et hinnangud hageja ja ABLV Luxembourgi maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta andis EKP pärast kriisilahendusnõukoguga konsulteerimist.
36 Järelikult tuleb vaidlustatud akte käsitada ettevalmistavate meetmetena menetluses, mille tulemusena võib kriisilahendusnõukogu teha otsuse asjaomaste krediidiasutuste kriisilahenduse kohta, ja seega ei saa nende peale esitada tühistamishagi.
37 Peale selle tuleb tõdeda, et hageja esitas samuti hagi – mis registreeriti numbriga T‑280/18 – otsuste peale, mille kriisilahendusnõukogu võttis vastu pärast EKP poolt vaidlustatud aktide edastamist määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 alusel.
38 Järelikult, vastupidi hageja poolt väidetule ei ole vaidlustatud aktid ELTL artikli 263 mõttes vaidlustatavad aktid.
39 Hageja argumendid seda järeldust ei väära.
40 Esiteks, vastupidi sellele, mida hageja väidab, ei ole vaidlustatud aktid mingil juhul ametlikud otsused selle kohta, et tema ja tema tütarettevõtja on rikkunud regulatiivseid kohustusi, vaid need on EKP hinnangud nende krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuks jäämise kohta.
41 Teiseks, võttes arvesse eespool punktis 37 märgitud asjaolusid, on tulemusetu argument, mille kohaselt peab negatiivne ametlik hinnang alluma kohtulikule kontrollile.
42 Kolmandaks on ekslik seisukoht, et vaidlustatud aktidega kohaldatakse pankade suhtes kriisilahenduse meetmeid, mida nende kohaloluta ei või vastu võtta. Nimelt, nagu eespool punktis 34 meenutati, otsustab niisuguste meetmete võtmise üle ainuüksi kriisilahendusnõukogu.
43 Neljandaks on täiesti asjakohatu väide, et vaidlustatud aktid viisid vastutuse ulatusliku ülekandmiseni kriisilahendusnõukogule.
44 Viiendaks, mis puudutab väidetavat vajadust võimaldada kohtulikku kontrolli selle üle, et vaidlustatud aktidega pankade õiguslikku seisundit muudeti, siis tuleb esiteks märkida, et vaidlustatud aktidega pankade õiguslikku seisundit ei muudetud, ja teiseks, et arvestades eespool punktis 37 märgitud asjaolusid, on see argument igal juhul tulemusetu.
45 Vastuseks hageja kuuendale argumendile piisab lõpetuseks sellest, kui tõdeda, et vaidlustatud akte ei avaldatud, vaid EKP avaldas kaks teadaannet, mis ei ole mingil juhul vaidlustatud aktid. Seega on see argument tulemusetu.
46 Mis puudutab hageja väidet, et hinnang maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta on funktsionaalselt võrdväärne tegevusloa kehtetuks tunnistamisega, siis tuleb märkida, et ehkki on tõsi, et selline hinnang võib põhineda faktilisel hinnangul selle kohta, et tegevusloa säilitamise tingimused ei ole määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 4 punkti a kohaselt enam täidetud, ei ole need kaks akti mingil juhul võrdväärsed. Siinjuures piisab, kui tõdeda, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise tingimused, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338), artiklis 18, erinevad ilmselgelt maksejõuetuse ja tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangu aluseks olevatest kaalutlustest, mis on esitatud määruse nr 806/2014 artikli 18 lõikes 4.
47 Mis puudutab väidetavat erinevust EKP veebilehel avaldatud sõnastuse ja vaidlustatud aktide sõnastuse vahel, siis tuleb meenutada, et selleks, et teha kindlaks, kas akt kujutab endast otsust, tuleb akti sisust ja akti vastu võtnud institutsiooni tahtest lähtudes kontrollida, kas institutsioon kinnitas uuritava aktiga uurimise esialgse staadiumi lõppedes lõplikult oma seisukohta vaidlusaluse meetme suhtes (vt analoogia alusel 17. juuli 2008. aasta kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, C‑521/06 P, EU:C:2008:422, punkt 46). Eespool punktides 32–36 märgitud põhjustel ilmneb vaidlustatud aktide sisust, et käesolevas asjas ei ole mingil juhul tegemist otsustega, vaid ettevalmistavate meetmetega.
48 Seisukohaga, et maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangute puhul on tegemist pelgalt faktilise hinnanguga, mis ei tekita õiguslikke tagajärgi, on ka hageja ise nõustunud. Tribunal d’arrondissement de Luxembourgi (Luksemburgi piirkondlik kohus) 9. märtsi 2018. aasta kohtulahendis on sõnaselgelt öeldud, et „pooled on ühel nõul selles, et määruse raames antud EKP ja kriisilahendusnõukogu hinnangud ja seisukohad ei ole käesolevat nõuet läbivaatavale kohtule siduvad“.
49 Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb järeldada, et vaidlustatud aktid on ettevalmistavad aktid, mis ei muuda hageja õiguslikku olukorda. Nimelt kujutavad need aktid endast EKP faktilist hinnangut hageja ja tema tütarettevõtja maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta, mis ei ole mingil juhul siduv, vaid kriisilahendusnõukogu võtab selle alusel vastu kriisilahendusskeemid või otsused, et kriisilahenduseks puudub avalik huvi.
50 Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb hagi vastuvõetamatuse tõttu tervikuna läbi vaatamata jätta, ilma et oleks vaja analüüsida EKP teist vastuvõetamatuse vastuväidet.
Kohtukulud
51 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt EKP nõuetele hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
määrab:
1. Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta ABLV Bank AS‑i kohtukulud tema kanda ja mõista temalt välja Euroopa Keskpanga (EKP) kohtukulud.
Luxembourg, 6. mai 2019
Kohtusekretär | | Koja president |