ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)
16. september 2013
Kohtuasi T‑618/11 P
Carlo De Nicola
versus
Euroopa Investeerimispank (EIP)
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – EIP töötajad – Hindamine – Edutamine – 2008. aasta hindamine ja edutamine – Vaidluste läbivaatamise komitee otsus – Kontrolli ulatus – Hindamisaruanne – Õigusvastasuse väide – Mõistlik aeg – Tühistamisnõue – Kahju hüvitamise nõue – Pooleliolevad kohtuasjad
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 28. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑13/10: De Nicola vs. EIP selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.
Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 28. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑13/10: De Nicola vs. EIP osas, milles sellega jäetakse rahuldamata Carlo de Nicola nõuded Euroopa Investeerimispanga (EIP) vaidluste läbivaatamise komitee otsuse tühistamiseks. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Jätta rahuldamata C. De Nicola esitatud hagi Avaliku Teenistuse Kohtule kohtuasjas F‑13/10. Jätta C. De Nicola kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool EIP poolt nii Avaliku Teenistuse Kohtus kui käesolevas kohtuastmes kantud kohtukuludest. Jätta pool EIP poolt Avaliku Teenistuse Kohtus ja käesolevas kohtuastmes kantud kohtukuludest tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hagi, mis on esitatud hindamise valdkonna vaidluste läbivaatamise komitee otsuse peale – Kohtulik kontroll – Ulatus
(Personalieeskirjad, artikkel 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 22)
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtu kontroll faktiliste asjaolude ja tõendite hindamise üle – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58 ja I lisa artikkel 11)
3. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Avaliku Teenistuse Kohtus esitatud väidete ja argumentide üksikasjalik kokkuvõte
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)
4. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Mõistliku aja nõude järgimine – Haldusmenetlus – Kohtumenetlus – Hindamiskriteeriumid
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 1; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)
5. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu kontroll selle üle, kas Avaliku Teenistuse Kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude õiguslik kvalifikatsioon on õige – Lubatavus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58 ja I lisa artikkel 11)
6. Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Mittetähtaegselt esitatud tühistamishagi – Sama tulemust taotlev kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetamatus
7. Kohtumenetlus – Poolelioleva kohtuasja vastuväide – Poolte, eseme ja väidete samasus kahes hagis – Hiljem esitatud hagi vastuvõetamatus
8. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu kontroll Avaliku Teenistuse Kohtu keeldumise üle võtta menetlust korraldavaid meetmeid või teha menetlustoiminguid – Ulatus
(ELTL artikli 256 lõige 2; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)
1. Isegi kui leida, et Euroopa Investeerimispanga vaidluste läbivaatamise komitee otsuse vastu esitatud nõuete eesmärk on pöörduda liidu kohtusse seoses hindamisaruandega, mille peale esitati halduskaebus, siis see asjaolu iseenesest ei õigusta seda, et kohus piirdub selle aruande peale esitatud nõuete analüüsimisega ehk loobub täielikult vaidluste lahendamise komitee otsuse põhjendatuse kontrollist, kuna sellel komiteel on täielik kontrollipädevus, mis annab talle õiguse asendada selles aruandes sisalduvad hinnangud enda hinnangutega ja mille puhul on tegemist pädevusega, millele Avaliku Teenistuse Kohus omalt poolt tugineda ei saa. Nimelt juhul kui vaidluste läbivaatamise komitee loobub ekslikult sellest täielikust kontrollist, siis võrdub see sellega, et asjaomase isiku jaoks kaob investeerimispanga sise-eeskirjadega ette nähtud üks kontrollietapp ning see on seega isikut kahjustav, mistõttu peab olema võimalik alluda esimese astme kohtu kontrollile.
Pealegi, võttes arvesse vaidluste läbivaatamise komitee täielikku kontrollipädevust, mis seetõttu on ulatuslikum kui kohtul, seoses vaidlusaluses hindamisaruandes sisalduvate hinnangute ja antud hinnetega, on vältimatu, et esimese astme kohus kontrollib, muidugi oma piiratud kontrolli raames, kas ja millises ulatuses see komitee on täitnud oma täieliku kontrolli kohustust vastavalt kohaldatavatele normidele. Just nimelt selle täieliku kontrolli tõttu ei kattu vaidluste läbivaatamise komitee otsuse õiguslikud tagajärjed tingimata tema kontrollile alluva hindamisaruande õiguslike tagajärgedega ning võivad seetõttu teistmoodi isikut kahjustada; kohtu ülesanne on hinnata selle õiguspärasust, kui tema poole pöördutakse.
(vt punktid 42 ja 43)
Viited:
Euroopa Liidu Üldkohus: 23. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad T‑7/98, T‑208/98 ja T‑109/99: De Nicola s. EIP (EKL AT 2001, lk I‑A‑49 ja II‑185, punkt 132); 22. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad T‑178/00 ja T‑341/00: Pflugradt vs. EKP (EKL 2002, lk II‑4035, punkt 69); 27.aprill 2012, kohtuasi T‑37/10 P: De Nicola vs. EIP (punktid 46, 49, 52–54).
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 52)
Viited:
Euroopa Kohus: 2. oktoober 2001, kohtuasi C‑449/99 P: EIP vs. Hautem (EKL 2001, lk I‑6733, punkt 44); 5. juuni 2003, kohtuasi C‑121/01 P: O’Hannrachain vs. parlament (EKL 2003, lk I‑5539, punkt 35); 27. aprill 2006, kohtuasi C‑230/05 P: L vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 45).
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 57)
Viide:
Euroopa Liidu Üldkohus: 12. märts 2008, kohtuasi T‑100/04: Giannini vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑2‑9 ja II‑A‑2‑37, punktid 61 ja 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
4. Kui menetluse kestust ei ole liidu õigusnormiga sätestatud, siis tuleb seda, kas aeg, mis institutsioonil kulus vaidlusaluse akti võtmiseks, on „mõistlik”, hinnata kõigi asjale omaste asjaolude alusel, võttes eelkõige arvesse vaidluse tähtsust huvitatud isiku jaoks, asja keerukust ning poolte käitumist. Seda, kas tegemist on mõistliku ajaga, ei tule seega kindlaks teha lähtuvalt täpsest, abstraktselt määratletud ajalisest piirist, vaid tuleb hinnata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt. Pealegi tuleb järjepidevuse nõuet arvestades mõistet „mõistlik aeg” samamoodi kohaldada ka siis, kui tegemist on hagi või taotlusega, mille esitamise tähtaega ei ole liidu õigusnormidega ette nähtud. Mõlemal juhul peab liidu kohus võtma arvesse juhtumile omaseid asjaolusid.
(vt punkt 74)
Viide:
Euroopa Liidu Üldkohus: 28. veebruar 2013, kohtuasi C‑334/12 RX-II: Arango Jaramillo jt vs. EIP (uuesti läbivaatamine) (punktid 25–46).
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 77)
Viide:
Euroopa Liidu Üldkohus: 18. juuli 2011, kohtuasi T‑450/10 P: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 31).
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 96)
7. Hiljem esitatud hagi, millel on juba menetluses oleva hagiga samad pooled, sama ese, mis põhineb samadel väidetel ja milles taotletakse sama õigusakti tühistamist, tuleb pooleliolevast kohtuasjast tingituna vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, ilma et oleks vaja, et see erand oleks ette nähtud sõnaselge õigusnormiga. Sellega seoses ei anna tulemust hageja poolt erinevate kohtuastmete eristamine ja eristamine tulenevalt vastavate vaidlusaluste menetluste ajalisest kattumisest, kuna vaidluse eseme sisu jäi kõikidest astmetes ja menetlustes samaks.
(vt punkt 98)
Viited:
Euroopa Kohus: 24. november 2005, liidetud kohtuasjad C‑138/03, C‑324/03 ja C‑431/03: Itaalia vs. komisjon (EKL 2005, lk I‑10043, punkt 64); 9. juuni 2011, liidetud kohtuasjad C‑465/09 P‑C‑470/09 P: Diputación Foral de Vizcaya vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 58).
8. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 106)
Viited:
Euroopa Kohus: 24. september 2009, liidetud kohtuasjad C‑125/07 P, C‑133/07 P, C‑135/07 P ja C‑137/07 P: Erste Group Bank jt vs. komisjon (EKL 2009, lk I‑8681, punkt 319); 10. juuni 2010, kohtuasi C‑498/09 P: Thomson Sales Europe vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 138).