Kohtuasi C‑192/18
Euroopa Komisjon
versus
Poola Vabariik
Euroopa Kohtu (suurkoda) 5. novembri 2019. aasta otsus
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Õigusriik – Tõhus kohtulik kaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades – Kohtunike ametist tagandamise keelu ja kohtunike sõltumatuse põhimõte – Poola üldkohtute kohtunike pensioniea alandamine – Võimalus jätkata kohtunikuametis pärast uude kehtestatud pensioniikka jõudmist, kui saadakse justiitsministri luba – ELTL artikkel 157 – Direktiiv 2006/54/EÜ – Artikli 5 punkt a ja artikli 9 lõike 1 punkt f – Soolise kuuluvuse tõttu diskrimineerimise keeld töötasu, töölevõtmise ja töötamise valdkonnas – Erineva pensioniea kehtestamine Poola üldkohtute ja Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikena ning Poola prokuratuuri prokuröridena töötavatele naistele ja meestele
1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Põhjendatuse kontrollimine Euroopa Kohtu poolt – Arvesse võetav olukord – Olukord põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpul
(ELTL artikkel 258)
(vt punkt 38)
2. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Võrdne tasustamine – Töötasu – Mõiste – Kohtunikele ja prokuröridele töösuhte tõttu makstava vanaduspensioni süsteem – Hõlmamine
(ELTL artikkel 157)
(vt punktid 52–60)
3. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv 2006/54 – Kohaldamisala – Kohtunikele ja prokuröridele töösuhte tõttu makstava vanaduspensioni süsteem – Hõlmamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54, põhjendus 14 ning artikkel 5, artikli 7 lõige 2 ja artikkel 9)
(vt punktid 64–66)
4. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Võrdne tasustamine – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Direktiiv 2006/54 – Üldkohtute ja kõrgeima kohtu kohtunike ja prokuratuuri prokuröride erinev pensioniiga naiste ja meeste puhul – Otsene sooline diskrimineerimine – Põhjendatus – Puudumine
(ELTL artikkel 157; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54, artikkel 3, artikli 5 punkt a ja artikli 9 lõike 1 punkt f)
(vt punktid 70, 71, 73, 75 ja 77 ning resolutsiooni punkt 1)
5. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Ulatus
(ELL artiklid 2 ja 19; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)
(vt punktid 91–96)
6. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kohtunike sõltumatuse põhimõte – Ulatus
(ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)
(vt punktid 98, 99 ja 101–108)
7. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtuniku ametist tagandamise keelu põhimõtte ja sõltumatuse põhimõtte järgimine – Liikmesriigi õigusnormid, millega antakse justiitsministrile kaalutlusõigus pikendada üldkohtute kohtunike ametiaega üle alandatud pensioniea – Rikkumine
(ELL artiklid 2 ja 19)
(vt punktid 111–113, 115–117, 119–123 ja 129 ning resolutsiooni punkt 2)
Kokkuvõte
2017. aasta juulis vastu võetud Poola õigusnormid kohtunike ja prokuröride pensioniea kohta on liidu õigusega vastuolus
5. novembri 2019. aasta otsuses komisjon vs. Poola (üldkohtute sõltumatus) (C‑192/18) rahuldas Euroopa Kohtu suurkoda liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, mille komisjon oli esitanud Poola Vabariigi vastu, ning tuvastas, et kuna Poola Vabariik esiteks kehtestas Poola kohtunikele ja prokuröridele erineva pensioniea naiste ja meeste puhul ning teiseks alandas üldkohtute kohtunike pensioniiga, andes samas justiitsministrile kaalutlusõiguse pikendada nende kohtunike ametiaega, siis on Poola Vabariik rikkunud liidu õigusest tulenevaid kohustusi.
Poola 12. juuli 2017. aasta seadusega alandati üldkohtute kohtunike ja prokuröride pensioniiga ning Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike ennetähtaegselt pensionile mineku iga 60. eluaastani naiste puhul ja 65. eluaastani meeste puhul, samas kui varem oli selleks vanuseks mõlema soo puhul 67 eluaastat. Lisaks anti selle seadusega justiitsministrile kaalutlusõigus pikendada üldkohtute kohtunike ametiaega üle uue kehtestatud pensioniea, mis oli soost sõltuvalt erinev. Kuna komisjon leidis, et need normid on liidu õigusega(1) vastuolus, esitas ta Euroopa Kohtule liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi.
Esiteks analüüsis Euroopa Kohus erinevusi, mis selle seadusega olid kehtestatud vanaduspensionile jäämise vanusele vastavalt naissoost ja meessoost kohtunikele ja prokuröridele. Sellega seoses märkis kohus kõigepealt, et nende kohtunike ja prokuröride vanaduspensioni suhtes kehtib ELTL artikkel 157, mille kohaselt iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise. Kõnealused pensionisüsteemid kuuluvad ka nende direktiivi 2006/54 sätete kohaldamisalasse, milles käsitletakse kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide puhul võrdset kohtlemist. Seejärel otsustas Euroopa Kohus, et sama seadusega kehtestati tingimused, mis on soolise kuuluvuse tõttu otseselt diskrimineerivad eelkõige seoses ajaga, alates millest asjaomane isik võib hakata tegelikult kasutama nendes pensionisüsteemides ettenähtud eeliseid. Lõpuks ei nõustunud Euroopa Kohus Poola Vabariigi argumendiga, et erinevused, mis on sel viisil ette nähtud naissoost ja meessoost kohtunike ja prokuröride puhul seoses vanaduspensionile jäämise vanusega, kujutavad endast positiivset diskrimineerimist. Nimelt ei ole need erinevused sobivad selleks, et heastada naisametnike karjäärialast halvemust, aidates neid nende tööelus ja lahendades probleemid, mis võivad neil esineda nende tööalase karjääri ajal. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et kõnealused õigusnormid on ELTL artikliga 157 ja direktiiviga 2006/54 vastuolus.
Teiseks analüüsis Euroopa Kohus meedet, millega justiitsministrile anti kaalutlusõigus pikendada üldkohtute kohtunike ametiaega üle uue, alandatud vanaduspensioniea. Lähtudes eelkõige 24. juuni 2019. aasta kohtuotsusest komisjon vs. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus)(2), võttis kohus kõigepealt seisukoha, kas ja millises ulatuses kuulub kohaldamisele ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik, millega on liikmesriikidele pandud kohustus näha tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks ette vajalik kaebeõigus liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Selles osas märkis Euroopa Kohus, et Poola üldkohtute ülesanne on lahendada liidu õigusega seotud küsimusi, mistõttu peavad nad vastama sellise kaitse nõuetele. Selleks aga, et tagada, et nendel kohtutel endil oleks võimalik vastavat kaitset pakkuda, on esmatähtis säilitada nende sõltumatus.
Sõltumatuse nõue tähendab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, et asjaomane organ täidab oma ülesandeid täiesti iseseisvalt ja erapooletult. Selle kohta tõdes Euroopa Kohus, et asjaolu, et niisugusel organil nagu justiitsminister on õigus lubada või mitte pikendada kohtuniku ametisoleku aega üle tavapärase pensioniea, ei ole iseenesest tõepoolest piisav, et järeldada, et sõltumatuse põhimõtet on kahjustatud. Siiski jõudis kohus järeldusele, et selle otsustuspädevusega seotud sisulised tingimused ja kord tekitavad käesoleval juhul põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas asjaomased kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas nad on neutraalsed. Nimelt esiteks on kriteeriumid, mille alusel minister peab oma otsuse tegema, liiga ebamäärased ja kontrollimatud, samuti ei pea otsus olema põhjendatud ja otsuse peale ei saa kohtule kaebust esitada. Teiseks kuulub selle perioodi kestus, mille jooksul jäävad kohtunikud ootama justiitsministri otsust, samuti justiitsministri hindamispädevusse.
Lisaks selgub samuti väljakujunenud kohtupraktikast, et kohtunike hädavajalik olek väljaspool igasugust välist sekkumist või survet nõuab, et on olemas teatud tagatised – nagu ametist tagandamise keeld –, mis kaitsevad neid isikuid, kelle ülesanne on õigust mõista. Ametist tagandamise keelu põhimõte nõuab nimelt, et kohtunikul oleks võimalik ametisse jääda, kuni ta ei ole jõudnud kohustuslikku pensioniikka või kuni ametiaja lõpuni, kui tema ametiaeg on kindlaksmääratud kestusega. Ilma et see oleks täiesti absoluutne, võib sellest põhimõttest erandeid teha üksnes tingimusel, et see on põhjendatav õiguspäraste ja ülekaalukate põhjustega, järgides samas proportsionaalsuse põhimõtet. Käesoleval juhul läheb aga selle põhimõttega vastuollu olukord, kus meede, millega alandati üldkohtute kohtunike tavapärast pensioniiga, kombineeritakse justiitsministri kaalutlusõigusega anda nendele kohtunikele luba ametikohal jätkamiseks üle uue kindlaksmääratud pensioniea ehk naiskohtunike puhul kümme aastat kauem ja meeskohtunike puhul viis aastat kauem. Nii võib meetmete niisugune kombineerimine õigussubjektidel tekitada põhjendatud kahtlusi, et uue süsteemi eesmärk võib tegelikkuses olla võimaldada justiitsministril vabaneda niipea, kui saabunud on uus kehtestatud tavapärane pensioniiga, osast kohtunikest, jättes neist teise osa ametisse. Pealegi, kuna ministri otsuse tegemiseks ei ole tähtaega ette nähtud ning asjaomane kohtunik jääb ametisse kuni vastava otsuse tegemiseni, võib justiitsminister võimaliku negatiivse otsuse teha pärast seda, kui huvitatud kohtunik on pärast uude pensioniikka jõudmist ametisse jäetud.