7. veebruaril 2007 esitatud hagi - LIPOR versus komisjon
(Kohtuasi T-26/07)
Kohtumenetluse keel: portugali
Pooled
Hageja: LIPOR - Servico Intermunicipalizado de Gestão de Resíduos do Grande Porto (Gondomar, Portugal) (esindajad: advokaadid P. Pinheiro, M. Gorjão-Henriques ja F. Quintela)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada osaliselt komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta otsuse K(06)5008, mis on adresseeritud Portugali riigile, artikkel 1 selles osas, milles leitakse, et komisjoni 7. detsembri 1993. aasta otsuse nr K(93)3347/3, 21. detsembri 1994. aasta otsuse nr K(94)3721 lõplik/3 ja 17. detsembri 1996. aasta otsuse nr K(96)3923 lõplik - mis on kokku võetud 28. juuli 1998. aasta otsuses nr K(98)2283/f - alusel Ühtekuuluvusfondi poolt antud kogu abi tuleb vähendada 1 551 591 euroni; ning tühistada ka otsus, millega seda liikmesriiki kohustatakse seda summat tagasi maksma;
tühistada proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu vaidlustatud otsuse artikkel 1 selles osas, milles määratakse 100% finantskorrektsioon seoses hageja poolt IDAD-iga sõlmitud lepingutega ja milles kohustatakse nimetatud liikmesriiki maksma tagasi 458 683 eurot;
mõista käesoleva menetluse kulud ja hagejal tekkinud kohtukulud välja komisjonilt;
teise võimalusena tühistada osaliselt vaidlustatud otsuse artikkel 1 proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu, sest viidatakse lepingutele, mille hageja sõlmis Hidroprojecto'ga;
samuti teise võimalusena ja juhul, kui leitakse, et Lipor ei ole täielikult järginud direktiivi 92/50/EMÜ nõudeid, tuvastada, et komisjon on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kehtestades 100% finantskorrektsiooni seoses Hidroprojectoga sõlmitud lepingutega.
Väited ja peamised argumendid
Hagi toetuseks märgib hageja, et on rikutud õigusnormi ja tehtud ilmsed kaalutlusvead, et põhjendus on ebapiisav ja ekslik ja et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.
Mis puudutab 1989. aastal Hidroprojectoga sõlmitud lepingut, siis väidab hageja, et komisjon on teinud kaalutlusvea lepingu D osa väärtuse hindamisel.
Mis puudutab samade isikute vahel 1997. aastal sõlmitud lepinguid, siis kinnitab hageja, et komisjon on teinud kaalutlusvigu, kuna komisjon ei saanud aru, et nimetatud lepingud olid osalt 1989. aasta lepingu konkretiseerimine ja osalt selle lepingu järjestikused pikendamised, mis olid tingitud projekti arengust. Ta heidab komisjonile ette ka seda, et viimane leidis, et need lepingud oleks tulnud sõlmida avatud menetluses. Hageja leiab, et isegi kui leitakse, et need lepingud on sõltumatud 1989. aasta lepingust ja need ületavad direktiivis 92/50 määratud künnise selliste lepingute kohta, mis tuleb sõlmida selles direktiivis sätestatud nõuete kohaselt, kehtis neile siiski direktiivi artiklis 11 märgitud erand.
Mis puudutab samuti samade isikute vahel 28. märtsil ja 28. aprillil 1995 sõlmitud lepinguid, siis väidab hageja, et komisjon on teinud kaalutlusvea, kui ta luges need üheks ainsaks lepinguks ja 1989. aasta lepingu pikendamiseks ja järeldas, et leping oleks tulnud sõlmida avatud menetlusega. Hageja arvates on tegu erinevatel kuupäevadel sõlmitud lepingutega. Üks neist sõlmiti piiratud menetluses, teine aga ei ületanud künnist, mis on direktiivis ette nähtud menetluste jaoks sätestatud. Igal juhul sõlmiti mõlemad Portugali õiguse alusel ajal, kui direktiivi 92/50 ei olnud veel siseriiklikku õigusesse üle võetud.
Mis puudutab lõpuks IDAD-iga 1999. aastal sõlmitud lepinguid, siis tunnistab hageja, et komisjon võib küll neid tervikuna arvestada, et määrata kindlaks igaühe väärtust ja võimalikku allutamist avatud menetlust reguleerivatele normidele, ent hageja selgitab siiski eraldi lepingute sõlmimise põhjuse ja väidab, et IDAD on avalik organ ja sellisena tellija direktiivi 92/50 tähenduses. Hageja leiab, et komisjon oleks pidanud neid põhjuseid arvesse võtma ja 100% finantskorrektsiooni ümber hindama. Hageja sõnul rikub see finantskorrektsioon proportsionaalsuse põhimõtet.
____________