EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)
11. aprill 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Kaupade klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Alamrubriigid 8528 51 00 ja 8528 59 40 – Vedelkristallekraaniga lamemonitorid, mis on võimelised taasesitama automaatsest andmetöötlussüsteemist lähtuvaid signaale – Infotehnoloogiatoodetega kauplemise leping
Kohtuasjas C‑288/18,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaade kõrgeim kohus) 20. aprilli 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. aprillil 2018, menetluses
X BV
versus
Staatssecretaris van Financiën,
EUROOPA KOHUS (kümnes koda),
koosseisus: koja president C. Lycourgos (ettekandja), kohtunikud M. Ilešič ja I. Jarukaitis,
kohtujurist: E. Sharpston,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– X BV, esindaja: advocaat M. Chin-Oldenziel,
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja P. Huurnink,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja P. Vanden Heede,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012 (ELT 2012, L 304, lk 1) muudetud redaktsioonis) sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) alamrubriike 8528 51 00 ja 8528 59 40.
2 Taotlus on esitatud äriühingu X BV ja Staatssecretaris van Financiëni (rahanduse riigisekretär, Madalmaad) vahelises kohtuvaidluses viie suureformaadilise vedelkristallekraaniga infomonitori (edaspidi „vaidlusalused monitorid“) tariifse klassifitseerimise üle.
Õiguslik raamistik
Kombineeritud nomenklatuur
3 Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile (edaspidi „HS“), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (edaspidi „WCO“), ja mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rahvusvahelise konventsiooniga. Konventsioon kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KNiga on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.
4 Põhikohtuasjas kohaldatav KNi versioon tuleneb rakendusmäärusest nr 927/2012.
5 KNi esimese osa, mis sisaldab eelsätteid, I jao „Üldreeglid“ A osa „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid“ näeb ette:
„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.
1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
[…]
6. Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“
6 KNi teises osas „Tollimaksude loend“ asub XVI jaotis, millesse kuulub grupp 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud“.
7 KNi grupp 85 sisaldab muu hulgas järgmisi rubriike ja alamrubriike:
„8528 | Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid |
| – elektronkiiretoruga monitorid |
| […] |
| – muud monitorid |
8528 51 00 | – – üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatavat tüüpi |
8528 59 | – – muud: |
8528 59 10 | – – – monokromaatilise pildiga |
| – – – värvipildiga: |
8528 59 40 | – – – – LCD- ehk vedelkristallekraaniga |
8528 59 80 | – – – – muud“ |
HSi selgitavad märkused
8 WCO töötab HSi selgitavad märkused välja Tollikoostöö Nõukogu asutamise konventsiooni sätete alusel.
9 HSi selgitavate märkuste 2012. aastal vastu võetud redaktsioonis oli rubriigi 8528 osas muu hulgas kirjas:
„[…]
Monitorid, projektorid ja telerid kasutavad piltide kuvamiseks erinevaid tehnoloogiaid, näiteks elektronkiiretoru (CRT) (kineskoop), LCD (vedelkristallkuvar), DMD (mikropeegelprojektor), OLED (orgaanilised valgusdioodid) ja plasma.
Monitorid ja projektorid võivad olla suutelised vastu võtma mitmekesist valikut signaale erinevatest allikatest. Kui neil siiski on sisse ehitatud teletuuner, loetakse neid televisiooni vastuvõtuaparatuuriks.“
„A. Monitorid, üksnes või peamiselt rubriigi 84.71 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatavat tüüpi
Sellesse rühma kuuluvad elektronkiiretoruga (kineskoobiga) ja mitteelektronkiiretoruga (nt lameekraaniga) monitorid, mis võimaldavad töödeldud andmete graafilist esitamist. Need monitorid on teist tüüpi monitoridest (vt allpool punkt B) ja teleritest eristatavad. Siia kuuluvad eelkõige:
1) Need monitorid, mis on võimelised signaali vastu võtma üksnes automaatse andmetöötlusseadme keskseadmelt ega ole seetõttu võimelised taasesitama värvipilti liitvideosignaalist, mille lainekuju vastab leviedastuse signaalile (NTSC, SECAM, PAL, D‑MAC jne). Neil on andmetöötlussüsteemile omased ühendused (nt RS‑232C liides, DIN või SUB‑D konnektorid) ja neil puudub audio-vooluahel. Neid juhivad spetsiaalsed adapterid (nt monokroom- või kuvaadapterid), mis on integreeritud automaatse andmetöötlusseadme keskseadmesse.
2) Elektronkiiretoruga monitorid (CRT), mille puhul pildipunkti samm keskmise eraldusvõime korral algab 0,41 mm-st ja väheneb eraldusvõime suurenedes.
3) Need elektronkiiretoruga monitorid, mis väikesi, ent ometi teatavaid pilte näitavad, kasutavad väiksemaid täpi (piksli) suurusi ja suuremaid ühitusstandardeid kui need, mida kohaldatakse allpool punktis B kirjeldatud monitoride ja telerite puhul. (Kiirte ühitus on elektronkahuri võime ergutada üksikut laotuspunkti elektronkiiretoru pinnal ilma külgnevaid laotuspunkte häirimata).
4) Elektronkiiretoruga monitorid (CRT), mille videosagedus (ribalaius), s.o pildi moodustamiseks vajalike täppide ülekandmist sekundis näitav mõõt, on tavaliselt 15 MHz või suurem, samas kui allpool punktis B kirjeldatud monitoride puhul on ribalaius tavaliselt 6 MHz. Nende monitoride horisontaalne laotussagedus erineb vastavalt erinevatele kuvamismoodustele, üldiselt alates 15 kHz kuni 155 kHz ja üle selle. Paljud seadmed on võimelised mitmekordistama horisontaalseid laotussagedusi. Allpool punktis B kirjeldatud monitoride horisontaalne laotussagedus on kindlaks määratud, tavaliselt 15,6 või 15,7 kHz sõltuvalt kasutatavast televisioonistandardist. Lisaks sellele ei tööta automaatsete andmetöötlusseadmete monitorid kooskõlas riigisisese või rahvusvahelise ülekandesageduse standardiga avalike ülekandesüsteemide puhul või sisetelevisiooni sagedusstandardiga.
Selle rühma monitoridele on iseloomulik madal elektromagnetiline autoemissioon ja neile on sageli sisse ehitatud kalde- ja pöördereguleerimismehhanismid, mittehelkivad pinnad, virvenduseta ekraan ning muud ergonoomilised konstruktsioonilised iseärasused, et hõlbustada pikka aega lähedalt monitori vaatamist.
B. Muud monitorid, v.a üksnes või peamiselt rubriigi 84.71 automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi
Sellesse rühma kuuluvad monitorid, mis on koaksiaalkaablite abil vahetult ühendatud videokaamera või videomagnetofoniga, nii et kõik raadiosageduslülitused on eemaldatud. Neid kasutatakse televisioonijaamade või sisetelevisiooni (lennujaamad, raudteejaamad, vabrikud, haiglad jne) juhtpaneelides. Need aparaadid koosnevad peamiselt seadmetest, mis suudavad tekitada valguspunkti ja kuvada see ekraanil sünkroonselt valgussignaaliga. Neis on üks või mitut videovõimendit, mille abil saab muuta punkti intensiivsust. Peale selle võivad neil olla eraldi sisendid punase (R), rohelise (G) ja sinise (B) jaoks või need võivad olla kodeeritud vastavalt konkreetsele standardile (NTSC, SECAM, PAL, D-MAC jne). Kodeeritud signaali vastuvõtuks peab monitor olema varustatud dekoodriga, mis võimaldab eraldada R, G ja B signaale. Kõige levinum vahend kujutise taasesitamisel on elektronkiiretoru (kineskoop) vahetuks vaatamiseks või projektor, millel on kuni kolm projektsioonikatoodkiiretoru; muud monitorid saavutavad sama eesmärgi muude vahenditega (näiteks vedelkristallkuvar, valguskiirte murdumine (difraktsiooniga) õlikilel). Need võivad olla kineskoopmonitori või lameekraani, (nt vedelkristall (LCD)-, valgusdiood (LED)-, plasmakuvapaneel) kujul.
[…]“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
10 Põhikohtuasi puudutab vaidlusaluste monitoride tariifset klassifitseerimist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel on nende monitoride diagonaalid 46–70 tolli ja kaal 19,3–81,7 kg. Monitoridel on mitmed sisendid, mis võimaldavad luua ühenduse muu hulgas automaatse andmetöötlusseadme, heli- ja videosalvestus- ja taasesitusseadme või DVD-mängijaga, kuid nad ei sisalda televisiooni vastuvõtuseadet. Neid müüakse koos kaugjuhtimispuldi ja mitmesuguste kaablitega.
11 Ka võivad kõnealused monitorid eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul taasesitada liitvideosignaalist lähtuvat värvipilti, sõltumata automaatsest andmetöötlussüsteemist. Oma suuruse, kaalu ja funktsioonide tõttu ei sobi monitorid kasutamiseks kirjutuslaual või muul laual. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib lisaks, et neid ei müüda tarbijatele, vaid pakutakse äriklientidele muu hulgas kasutamiseks koos automaatse andmetöötlussüsteemiga, et kuvada avalikes hoonetes nagu lennujaamad ja raudteejaamad reisiteavet või suurtes büroohoonetes üldist teavet.
12 Madalmaade toll (edaspidi „toll“) väljastas 24. aprillil ja 26. aprillil 2013 siduva tariifiinformatsiooni ja klassifitseeris vaidlusalused monitorid KNi alamrubriiki 8528 59 40 kui „muud monitorid, värvipildiga, LCD- ehk vedelkristallekraaniga“.
13 Põhikohtuasja kaebaja esitas siduva tariifiinformatsiooni peale vaide, väites, et vaidlusalused monitorid tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 51 00, kuna tegemist on monitoridega, mis on üksnes või peamiselt KNi rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatavat tüüpi. Toll leidis, et vaie on põhjendamatu, ning jättis siduva tariifiinformatsiooni muutmata.
14 Põhikohtuasja kaebaja vaidlustas tolli otsuse Gerechtshof Amsterdamis (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad), kes leidis, et vaidlusalused monitorid tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 59 40. Nimetatud kohus lähtus selle otsuse tegemisel sisuliselt asjaolust, et erinevalt Euroopa Kohtu 19. veebruari 2009. aasta kohtuotsuse Kamino International Logistics (C‑376/07, EU:C:2009:105) punktis 60 esitatud nõudest ei ole vaidlusalused monitorid konstrueeritud lähedalt vaadates töötamiseks ning see on tunnus, mis viitab sellele, et monitori kasutaja ja automaatse andmetöötlusseadme kasutaja vahel puudub vastastikune seotus, mistõttu ei ole tegemist üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutamisega.
15 Pärast Gerechtshof Amsterdami (Amsterdami apellatsioonikohus) otsust esitas põhikohtuasja kaebaja kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile (Madalmaade kõrgeim kohus), väites, et vaidlusalused monitorid tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 51 00, kuna nad on oma omaduste ja tunnuste poolest eriti sobivad selleks, et kuvada automaatsest andmetöötlusseadmest pärinevat teavet suurtes avalikes ruumides. Sellist klassifikatsiooni kinnitavad tema sõnul kohustused, mis on sätestatud 13. detsembri 1996. aasta infotehnoloogiatoodetega kauplemise lepingus (edaspidi „ITA“), mis on heaks kiidetud nõukogu 24. märtsi 1997. aasta otsusega 97/359/EÜ infotehnoloogiatoodete tollimaksude kaotamise kohta (EÜT 1997, L 155, lk 1, ELT eriväljaanne 11/26, lk 3).
16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et enne HSi muutmist aastal 2007 tuli monitorid, mis on üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutatavat tüüpi, klassifitseerida KNi alamrubriiki 8471 60 90 kui „väljundseadmed arvutitele“. Nii enne 2007. aastat kehtinud selgitavatest märkustest kui ka nendest selgitavatest märkusest, mis võeti vastu pärast HSi muutmist aastal 2007, nähtub, et muudatuse eesmärk oli klassifitseerida varem KNi alamrubriiki 8471 60 90 kuulunud monitorid HSi rubriigi 8528 eraldi alamrubriiki ning jätkata nende monitoride eristamist muud tüüpi videomonitoridest ja televisiooni vastuvõtuseadmetest. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et KNi alamrubriiki 8471 60 90 käsitlev Euroopa Kohtu praktika on KNi alamrubriigi 8528 51 00 tõlgendamisel endiselt oluline.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et KNi alamrubriigi 8528 51 00 sõnastuse kohaselt ei välista monitori sobivus kuvada muudest allikatest kui automaatne andmetöötlusseade (arvuti) pärinevaid kujutisi tingimata monitori klassifitseerimist nimetatud alamrubriiki.
18 Kriteeriumi kohta, mis puudutab monitori sobivust lähedalt vaadates töötamiseks, ja küsimuse kohta, kas see kriteerium eeldab, et automaatse andmetöötlussüsteemi kasutaja ja monitori kasutaja vahel esineb vastastikune seotus selles mõttes, et automaatse andmetöötlussüsteemi kasutajal on võimalik andmete töötlemisel või sisestamisel ka monitorilt andmeid lugeda, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et monitorid ei ole loodud abivahenditeks andmete sisestamisel ja töötlemisel automaatses andmetöötlussüsteemis. Niisiis ei ole käesoleval juhul see kriteerium täidetud, kui KNi rubriiki 8528 51 00 klassifitseerimisel kehtib nõue, et arvutimonitor on konstrueeritud kasutamiseks automaatses andmetöötlussüsteemis.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib lisaks tähelepanu sellele, et HSi selgitavatest märkustest rubriigi 8528 kohta ei saa tuletada, et HSi alamrubriiki 8528 51 kuuluvad vaid selliseid monitorid, mis on konstrueeritud ja toodetud lähedalt vaadates töötamiseks või selleks, et isik, kes andmeid automaatses andmetöötlusseadmes töötleb või automaatsesse andmetöötlusseadmesse sisestab, saaks monitori lähedalt vaadates kasutada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole sellised piirangud ilmselged ning need tähendaksid, et monitore, millel on vaid üks sisend ühenduse loomiseks automaatse andmetöötlusseadmega, kuid mis ei sobi lähedalt vaadates töötamiseks, ei saaks sellesse alamrubriiki klassifitseerida. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on tehnilised kriteeriumid, mis on välja töötatud Euroopa Kohtu 19. veebruari 2009. aasta kohtuotsuses Kamino International Logistics (C‑376/07, EU:C:2009:105) ja 17. juuli 2014. aasta kohtuotsuses Panasonic Italia jt (C‑472/12, EU:C:2014:2082), asjakohased üksnes elektronkiiretoruga monitoride puhul ning seega ei saa neid vaidlusalustele monitoridele kohaldada.
20 Täiendava argumendina, mis kinnitab vaidlusaluste monitoride klassifitseerimist KNi alamrubriiki 8528 51 00, toob eelotsusetaotluse esitanud kohus välja ITA‑st tulenevad kohustused. Selle lepingu kohaldamisalaga hõlmatud lamekuvarid on tooted, mis tuleb tollimaksust vabastada, olenemata sellest, millisesse HSi rubriiki need kuuluvad. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus on teadlik, et ITA sätted ei anna isikutele õigusi, millele nad saavad kohtus vahetult tugineda, leiab ta siiski, et KNi alamrubriike tuleb tõlgendada kooskõlas selle lepinguga.
21 Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et mitmes WTO aruandes on tuvastatud, et 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega (EÜT 1994, L 336, lk 11) on vastuolus, kui liidu õiguse kohaselt maksustatakse tollimaksuga teatavaid lamekuvareid, mis on võimelised vastu võtma ja taasesitama automaatsest andmetöötlusseadmest ja muust allikast pärinevaid videosignaale.
22 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et kuna Euroopa Liit on kohustatud sellest järeldusest kinni pidama, siis muutis Euroopa Liidu Nõukogu 26. septembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 953/2013, millega muudetakse määruse nr 2658/87 I lisa (ELT 2013, L 263, lk 4), KNi rubriigi 8528 alamrubriike. Alates nimetatud määruse jõustumisest on „lamekuvarid […] vedelkristallekraaniga“ tollimaksust vabastatud.
23 Eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetab ka komisjoni 4. veebruari 2014. aasta rakendusmäärust (EL) nr 112/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2014, L 38, lk 18), komisjoni 4. veebruari 2014. aasta rakendusmäärust (EL) nr 114/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2014, L 38, lk 22) ja komisjoni 8. augusti 2014. aasta rakendusmäärust (EL) nr 877/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2014, L 240, lk 15), mis ei ole küll põhikohtuasjas ajaliselt kohaldatavad, kuid näitavad, et komisjon on teatavate vedelkristallekraaniga (edaspidi „LCD“) lamekuvarite klassifitseerimisel lähtunud sellest, et arvesse tuleb võtta tervet rida omadusi ja tunnuseid ning mitte üksnes nende sobivust lähedalt vaadates töötamiseks.
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb niisiis selles, kas vaidlusaluste monitoride klassifitseerimine KNi alamrubriiki 8528 51 00 on välistatud juba seetõttu, et nad ei ole konstrueeritud lähedalt vaadates töötamiseks.
25 Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [KNi] (1. jaanuarist 2007 kuni 25. oktoobrini 2013 kehtinud redaktsiooni) alamrubriike 8528 51 00 ja 8528 59 40 tuleb tõlgendada nii, et [LCD‑ekraaniga] lamemonitorid, mis on konstrueeritud ja toodetud automaatsest andmetöötlusseadmest lähtuva teabe ja muust allikast lähtuva liitvideosignaali taasesitamiseks, tuleb olenemata konkreetse monitori objektiivsetest tunnustest ja omadustest klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 59 40, kui oma suuruse, kaalu ja funktsioonide tõttu ei sobi need lähedalt vaadates töötamiseks? Kas seejuures on oluline, kas monitori kasutaja (lugeja) ning andmeid automaatses andmetöötlusseadmes töötlev ja/või neid sinna sisestav isik on üks ja sama isik?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
26 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et otsustamaks, kas LCD-ekraaniga lamemonitorid, mis on konstrueeritud ja toodetud nii automaatsest andmetöötlusseadmest lähtuva teabe kui ka muust allikast lähtuva liitvideosignaali taasesitamiseks, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 51 00 või selle nomenklatuuri alamrubriiki 8528 59 40, on määrav küsimus, kas need monitorid sobivad lähedalt vaadates töötamiseks, ilma et oleks vaja arvesse võtta nende monitoride teisi objektiivseid omadusi ja tunnuseid, ning kas selle otsuse tegemise juures on oluline, kas monitori kasutaja ja andmeid automaatses andmetöötlusseadmes töötlev ja/või automaatsesse andmetöötlusseadmesse sisestav isik on üks ja sama isik.
27 Siinkohal tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli huvides kauba tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks olema üldiselt kauba objektiivsed tunnused ja omadused selliselt, nagu need on määratletud KNi rubriigi ja jaotise või grupi märkuste sõnastuses (22. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Kubota (UK) ja EP Barrus, C‑545/16, EU:C:2018:101, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et HSi selgitavad märkused, mille on välja töötanud WCO, aitavad oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent need ei ole siiski õiguslikult siduvad (13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Vision Research Europe, C‑372/17, EU:C:2018:708, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Kuna KNi selgitavate märkuste eesmärk on lihtsustada tariifsel klassifitseerimisel KNi tõlgendamist, siis tuleb neid tõlgendada viisil, mis aitab saavutada KNi alamrubriikide kasuliku mõju. Nimetatud märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KNi sätetega ega tohi muuta nende ulatust (5. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Vario Tek, C‑178/14, ei avaldata, EU:C:2015:152, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 KNi asjakohaste sätete sõnastuse kohta tuleb märkida, et KNi rubriik 8528 hõlmab muu hulgas monitore ja projektoreid, millel sarnaselt vaidlusaluste monitoridega puudub televisiooni vastuvõtuseade. KNi alamrubriigi 8528 51 00 sõnastus sisaldab väljendit „monitorid […] üksnes või peamiselt [KNi] rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatavat tüüpi“. KNi alamrubriigi 8528 59 40 sõnastuse kohaselt on sellega hõlmatud „muud [monitorid] värvipildiga […] LCD- ehk vedelkristallekraaniga“.
31 Siinkohal tuleb sedastada, et kuigi KNi alamrubriigis 8528 59 40 on sõnaselgelt nimetatud LCD-monitore, on selle sõnastus siiski suhteliselt üldine ning määratleb sinna kuuluvaid monitore eelkõige „muude“ monitoridena kui need, mis kuuluvad alamrubriiki 8528 51 00. Sellest järeldub, et KNi alamrubriik 8528 59 40 on KNi alamrubriigi 8528 51 00 suhtes teisejärguline, nii et LCD-ekraaniga monitorid saab klassifitseerida esimesena nimetatud alamrubriiki vaid siis, kui neid ei saa klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 51 00.
32 Viimasena nimetatud alamrubriigi kohta tuleb märkida, et kuna seal on kasutatud üldist nimetust „monitorid“, siis võib see üldjuhul hõlmata LCD-ekraaniga lamemonitore, nagu vaidlusalused monitorid.
33 Kuna vaidlusaluste monitoride objektiivsete omaduste põhjal, nimelt asjaolu tõttu, et need võivad muu hulgas taasesitada muudest seadmetest kui automaatsest andmetöötlusseadmest lähtuvat värvipilti, ei saa nende puhul olla tegemist üksnes rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatavat tüüpi monitoridega, siis on põhikohtuasjas määravaks küsimuseks, kas selliseid monitore nagu vaidlusalused monitorid saab pidada monitorideks, mida kasutatakse peamiselt sellises süsteemis, ning klassifitseerida niisiis KNi alamrubriiki 8528 51 00.
34 Euroopa Kohus on sedastanud, et otsustamaks, kas monitori saab sellesse alamrubriiki klassifitseerida, tuleb asjaomase monitori kõiki objektiivseid omadusi ja tunnuseid arvesse võttes hinnata nii seda, mil määral see võib erinevaid funktsioone täita, kui ka seda, millisel tasemel see neid funktsioone täidab (vt selle kohta 19. veebruari 2009. aasta kohtuotsus Kamino International Logistics, C‑376/07, EU:C:2009:105, punkt 57). Seega tuleb võrrelda ühelt poolt monitori sobivust kasutamiseks automaatses andmetöötlussüsteemis ja selle sooritusvõimet nimetatud valdkonnas ning teiselt poolt monitori sobivust kasutamiseks muude ülesannete jaoks ning selle sooritusvõimet nende ülesannete täitmisel, et otsustada, milline on monitori põhifunktsioon, mis määrab monitori klassifikatsiooni.
35 Omaduste kohta, millest sõltub, kas monitor sobib kasutamiseks peamiselt automaatses andmetöötlussüsteemis, leiab kasulikke viiteid HSi rubriigi 8528 selgitavatest märkustest, mille punktis A on nimetatud üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatavat tüüpi monitore.
36 Kõigepealt tuleb sedastada, et vastavalt punkti A esimesele lõigule kuuluvad sellesse rühma elektronkiiretoruga või ilma selleta (nt lameekraaniga) monitorid, mis võimaldavad esitada töödeldud andmeid graafiliselt, sealhulgas punkti A alapunktides 1–4 nimetatud monitorid. Seal kasutatud sõna „eelkõige“ näitab seega, et punkti A alapunktides 1–4 toodud loetelu monitoridest, mida kasutatakse üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides, nagu ka nende tehnilistest tunnustest, mille põhjal monitorid võimaldavad tõhusalt taasesitada automaatsetest andmetöötlussüsteemidest lähtuvaid andmeid, on üksnes näitlik.
37 See ei kehti seevastu punkti A viimases lõigus esitatud tunnuste kohta, mida sõna „eelkõige“ ei puuduta. Nimetatud lõik algab nimelt sõnadega „[s]elle rühma monitoridele“, mis näitab, et see käib kõigi HSi rubriigi 8528 selgitavate märkuste punktis A käsitletud monitoride kohta, see tähendab monitoride kohta, mida kasutatakse üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides.
38 Kõnealuse viimase lõigu kohaselt iseloomustab aga selle rubriigi monitore madal elektromagnetiline autoemissioon ja neile on sageli sisse ehitatud kalde- ja pöördereguleerimismehhanismid, mittehelkivad pinnad, virvenduseta ekraan ning muud ergonoomilised konstruktsioonilised iseärasused, et hõlbustada pikka aega lähedalt monitori vaatamist.
39 Sellest lõigu kohaselt on asjaolu, et monitorid on loodud lähedalt vaadates töötamiseks, KNi alamrubriiki 8528 51 00 klassifitseerimiseks vajalik tunnus, kui asi puudutab monitore, mis on konstrueeritud üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutamiseks.
40 Kõnealuseid selgitavaid märkusi ei saa siiski tõlgendada nii, et tegemist on imperatiivse nõudega, kuna sellisel juhul muutuks KNi alamrubriikide ulatus. Sellise nõude tulemusel ei saaks nimelt KNi alamrubriiki 8528 51 00 klassifitseerida monitore, mille pistmikud võimaldavad luua ühenduse vaid ühe automaatse andmetöötlusseadmega, kuid mis ei sobi lähedalt vaadates töötamiseks, kuigi nad on ilmselgelt konstrueeritud üksnes automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutamiseks.
41 Seega tuleb nentida, et asjaolu, et monitor on konstrueeritud lähedalt vaadates töötamiseks, on küll eriti tähtis aspekt, mida tuleb arvesse võtta, kui on vaja kindlaks teha, kas seda monitori saab klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 51 00, kuid see asjaolu üksi ei saa olla määrava tähtsusega. Monitori klassifitseerimise aluseks on siiski kõik selle objektiivsed omadused ja tunnused.
42 Lisaks võib lähedalt vaadates töötamise võimalus kui kriteerium küll tähendada, et monitori lugeja on tavaliselt samane andmeid automaatses andmetöötlusseadmes töötleva ja/või neid sinna sisestava isikuga, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kuid selline samasus ei ole kõnealuse monitori klassifitseerimisel määrav. Kasutaja isik ei ole nimelt kõnealuse monitori objektiivne omadus ega tunnus.
43 Mis puudutab ITA asjakohasust tariifsel klassifitseerimisel, siis tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kuigi ITA sätted ei ole sellised sätted, mille alusel võiks isikutel tekkida õigusi, millele nad saavad kohtus liidu õiguse alusel vahetult toetuda, tuleb siis, kui kõnealune valdkond on liidu õigusega reguleeritud, liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingute esimuse tõttu liidu teisese õiguse tekstide suhtes neid tekste tõlgendada, niivõrd kui see on võimalik, kooskõlas nende lepingutega (14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sprengen/Pakweg Douane, C‑97/15, EU:C:2016:556, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Seda silmas pidades tuleb aga nentida, et ITA hõlmab küll HSi rubriiki 8471 kuuluvate monitoride tollimakse, kuid ei puuduta ega muuda tehnilisi tunnuseid ega objektiivseid omadusi, mille alusel kaupa muu hulgas KNi alamrubriikidesse 8528 51 00 ja 8528 59 40 klassifitseeritakse. Selles lepingus on üksnes sätestatud teatava kauba tollimaksuvabastus. Kohustus vabastada ITA‑ga hõlmatud kaup imporditollimaksust ei saa seega muuta kõnealuste alamrubriikide ulatust, nagu Madalmaade valitsus õigesti märgib.
45 Mis puudutab lõpuks rakendusmääruste nr 112/2014, nr 114/2014 ja nr 877/2014, millega teatavad LCD‑ekraaniga lamemonitorid klassifitseeritakse KNi alamrubriiki 8525 59 31, asjakohasust, siis piisab, kui märkida, et nimetatud määrused jõustusid alles pärast seda, kui põhikohtuasja aluseks olnud siduv tariifiinformatsioon oli väljastatud. Järelikult ei ole need määrused käesoleval juhul ajaliselt kohaldatavad ega saa seega mõjutada põhikohtuasja lahendamist.
46 Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb esitatud küsimusele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et otsustamaks, kas LCD‑ekraaniga lamemonitorid, mis on konstrueeritud ja toodetud nii automaatsest andmetöötlusseadmest lähtuva teabe kui ka muust allikast lähtuva liitvideosignaali taasesitamiseks, tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 8528 51 00 või selle nomenklatuuri alamrubriiki 8528 59 40, on vaja kõiki nende objektiivseid tunnuseid ja omadusi analüüsides hinnata nii seda, mil määral need võivad erinevaid funktsioone täita, kui ka seda, millisel tasemel need neid funktsioone täidavad, et otsustada, kas monitoride põhifunktsioon seisneb selles, et neid kasutatakse automaatses andmetöötlussüsteemis. Seejuures on eriti oluline küsimus, kas need monitorid on konstrueeritud lähedalt vaadates töötamiseks. See, kas monitori kasutaja ja andmeid automaatses andmetöötlusseadmes töötlev ja/või neid sinna sisestav isik on üks ja sama isik, ei ole kõnealuse otsuse tegemisel oluline.
Kohtukulud
47 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012 muudetud redaktsioonis) sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et otsustamaks, kas LCD‑ekraaniga lamemonitorid, mis on konstrueeritud ja toodetud nii automaatsest andmetöötlusseadmest lähtuva teabe kui ka muust allikast lähtuva liitvideosignaali taasesitamiseks, tuleb klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 8528 51 00 või selle nomenklatuuri alamrubriiki 8528 59 40, on vaja kõiki nende objektiivseid tunnuseid ja omadusi analüüsides hinnata nii seda, mil määral need võivad erinevaid funktsioone täita, kui ka seda, millisel tasemel need neid funktsioone täidavad, et otsustada, kas monitoride põhifunktsioon seisneb selles, et neid kasutatakse automaatses andmetöötlussüsteemis. Seejuures on eriti oluline küsimus, kas need monitorid on konstrueeritud lähedalt vaadates töötamiseks. See, kas monitori kasutaja ja andmeid automaatses andmetöötlusseadmes töötlev ja/või neid sinna sisestav isik on üks ja sama isik, ei ole kõnealuse otsuse tegemisel oluline.
Allkirjad