Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 26. augustil 2021 – M.D. versus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság Budapesti és Pest Megyei Regionális Igazgatósága
(kohtuasi C-528/21)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Törvényszék
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: M.D.
Vastustaja: Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság Budapesti és Pest Megyei Regionális Igazgatósága
Eelotsuse küsimused
1. Kas direktiivi 2008/115/EÜ1 artikleid 5 ja 11 ning ELTL artiklit 20 koostoimes harta artiklitega 7, 20, 24 ja 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi selline praktika, millega laiendatakse õigusnormi muudatust ka korduvatele kohtumenetlustele, mis viiakse uuesti läbi varem algatatud menetlustes tehtud kohtumääruse alusel ning mille tagajärjel kohaldatakse kolmanda riigi kodanikule, kes on liidu kodaniku pereliige, palju ebasoodsamat menetluskorda, mis on sel määral ebasoodne, et ta kaotab niisuguse isiku, keda ei tohi tagasi saata isegi mitte avaliku korra, avaliku julgeoleku või riigi julgeoleku põhjustel, staatuse, mille ta oli omandanud selle hetkeni riigis elamise kestuse alusel; et seejärel jäetakse rahuldamata tema alalise elamisloa taotlus samade faktiliste asjaolude tõttu ja riigi julgeolekuga seotud põhjustel; et tema nimele väljastatud elamisluba tühistatakse ning kehtestatakse tema suhtes seejärel sisenemis- ja viibimiskeeld, ilma et üheski menetluses kaalutaks tema isiklikke ja perekondlikke asjaolusid – eelkõige selles kontekstis asjaolu, et tema ülalpidamisel on ka alaealine Ungari kodanik –, et nende otsuste tõttu katkeb perekonna ühtsus või et kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kes on liidu kodanikud, nende hulgas tema alaealine laps, on kohustatud liikmesriigist lahkuma?
2. Kas direktiivi 2008/115 artikleid 5 ja 11 ning ELTL artiklit 20 koostoimes harta artiklitega 7 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi selline praktika, mille kohaselt enne kolmanda riigi kodanikule sisenemis- ja viibimiskeelu kehtestamist, väites, et selle liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodaniku riigis elamine kujutab endast tõelist, vahetut ja tõsist ohtu selle riigi julgeolekule, ei uurita selle kolmanda riigi kodaniku isiklikke ja perekondlikke asjaolusid?
Kui vastus esimesele või teisele küsimusele on jaatav:
3. Kas ELTL artiklit 20 ja direktiivi 2008/115 artikleid 5 ja 13 koostoimes harta artiklitega 20 ja 47 ning direktiivi 2008/115 põhjendusega 22, mis sätestab kohustuse seada esikohale lapse parimad huvid, ning sama direktiivi põhjendusega 24, mis nõuab, et hartas sätestatud põhiõigused ja põhimõtted oleksid tagatud, nii et juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab Euroopa Liidu Kohtu otsuse põhjal, et liikmesriigi õigus ja sellel õigusel põhinev välismaalaste ameti praktika on liidu õigusega vastuolus, võib see kohus sisenemis- ja viibimiskeelu õigusliku aluse uurimisel arvesse võtta käesolevas asjas kaebaja omandatud õigusena asjaolu, et 2007. aasta I seaduse vaba liikumise ja elamise õigusega isikute riiki sisenemise ja riigis viibimise kohta (a szabad mozgás és tartózkodás jogával rendelkező személyek beutazásáról és tartózkodásáról szóló 2007. évi I. törvény) korra alusel oli kaebaja täitnud tingimused, mis olid nõutavad selle seaduse § 42 kohaldamiseks, see tähendab elanud Ungaris seaduslikult enam kui kümme aastat, või peab see kohus sisenemis- ja viibimiskeelu kehtestamise põhjendatuse kontrollimisel võtma arvesse perekondlikke ja isiklikke asjaolusid vahetult direktiivi 2008/115 artikli 5 alusel, kuna 2007. aasta II seaduses kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigis viibimise kohta (a harmadik országbeli állampolgárok beutazásáról és tartózkodásáról szóló 2007. évi II. törvény) sellekohased sätted puuduvad?
4. Kas liidu õigusega, eelkõige direktiivi 2008/115 artiklis 13 tagatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja harta artiklis 47 sätestatud erapooletule kohtulikule arutamisele on kooskõlas liikmesriigi selline praktika, mille alusel menetluses, mille on oma edasikaebeõigust teostades algatanud liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodanik, jätab välismaalaste amet täitmata lõpliku kohtuotsuse, millega on antud korraldus anda viivitamatu kohtulik kaitse selle ameti otsuse täitmise vastu, tuues põhjenduseks, et amet on juba sisestanud sisenemis- ja viibimiskeelu teate Schengeni infosüsteemi (SIS II), mille tagajärjel ei saa liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodanik teostada isiklikult edasikaebeõigust ega siseneda Ungarisse seni, kuni menetlus kestab, enne kui tema asjas tehakse lõplik otsus?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT 2008, L 348, lk 98)