ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

20. september 2013

Kohtuasi T‑113/13 P

Kris Van Neyghem

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2007. aasta edutamine – Otsus jätta apellant palgaastmele AST 7 edutamata – Hagi rahuldamata jätmine esimeses kohtuastmes – Põhjendamiskohustus – ELTL artikkel 266 – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. detsembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑77/11: Van Neyghem vs. nõukogu selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Kris Van Neyghemi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu käesoleva astme kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Edutamata jäetud kandidaadi kaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik, artikkel 45 ja artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnike hagid – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Ulatus – Nii kohtuotsuse põhjenduse kui ka resolutsiooni arvessevõtmine – Edutamata jätmise otsuse tühistamine – Uus teenete võrdlev hindamine – Sobiv täitmise viis

(ELTL artikkel 266, personalieeskirjad, artikkel 45)

3.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Asjaolud, mida võib arvesse võtta

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2, artikli 139 lõige 2, artikkel 144)

5.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtu kontroll faktiliste asjaolude ja tõendite hindamise üle – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 17)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. aprill 1978, kohtuasi 101/77: Ganzini vs. komisjon (EKL 1987, lk 915, punkt 10); 7. veebruar 1990, kohtuasi C‑343/87: Culin vs. komisjon (EKL 1990, lk I‑225).

2.      Tühistava kohtuotsuse täitmiseks ja selle täielikuks elluviimiseks peab tühistatud akti andnud institutsioon järgima mitte ainult kohtuotsuse resolutsiooni, vaid ka põhjendusi, mille alusel ja millest lähtudes otsus tehti, kuna need on hädavajalikud resolutsiooni täpseks mõistmiseks. Põhjendused näitavad nimelt ühelt poolt ära selle, milline konkreetne säte tunnistati õigusvastaseks, ja teiselt poolt resolutsioonis tuvastatud õigusnormi rikkumise täpsed põhjused, ning et asjaomane institutsioon peab neid arvestama tühistatud akti asendamisel. Sellise akti asendamise menetlust võib seega jätkata täpselt sellest ajahetkest, mil õigusvastasus aset leidis.

Seega viies läbi uue teenete võrdleva hindamise, arvestades personalieeskirjade artiklis 45 viidatud kolme kriteeriumi, selleks et täita kohtuotsust, millega tühistati ametniku edutamata jätmise otsus rikkumiste tõttu edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel, järgis asjaomane institutsioon mitte ainult ELTL artikli 266 sätteid, vaid ka edutamismenetlusele omaseid eeskirju, mis on kindlaks määratud personalieeskirjade artiklis 45.

(vt punktid 21 ja 22)

Viide:

Euroopa Kohus: 13. juuli 2000, kohtuasi C‑8/99 P: Gómez de Enterría y Sanchez vs. parlament (EKL 2000, lk I‑6031, punktid 19 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika).

3.      Personalieeskirjade artikkel 45 sätestab, et teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik eelkõige arvesse aruandeid ametnike, nende kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamise kohta, mille põhjaliku valdamise kohta nad on esitanud tõendid, ja vajaduse korral nende poolt võetavate vastutuste määra kohta.

Sellega seoses on administratsioonil teatatav kaalutlusruum otsustamaks, kui suurt tähtsust ta igale personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud kolmele kriteeriumile omistab, kuivõrd nimetatud säte ei välista kaalumise võimalust.

Ametisse nimetav asutus peab seega teenete võrdleval hindamisel kindlaks tegema, millise tähtsuse ta igale kriteeriumile omistab, mis tähendab, et selleks ta analüüsib personalieeskirjade artiklis 45 ette nähtud kolme kriteeriumi, mida tuleb hinnata ühiselt ja mida ei saa osadeks jagada.

(vt punkt 23)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 16. mai 2013, kohtuasi T‑281/11 P: Canga Fano vs. nõukogu (punkt 123).

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 27)

Viited:

Üldkohus: 28. juuni 2011, kohtuasi T‑454/09 P: van Arum vs. parlament (punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 31)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. september 1997, kohtuasi C‑59/96 P: van Arum vs. parlament (EKL 1997, lk I‑4809, punkt 31).

Üldkohus: 7. detsember 2011, kohtuasi T‑274/11 P: Mioni vs. komisjon (punkt 18).