Language of document : ECLI:EU:T:2019:65

Kohtuasi T11/17

RK

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

 Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 7. veebruari 2019. aasta otsus

Avalik teenistus – Ametnikud – Personalieeskirjade artikkel 42c – Teenistuse huvides puhkusele saatmine – Võrdne kohtlemine – Vanusel põhineva diskrimineerimise keeld – Ilmne hindamisviga – Õigus olla ära kuulatud – Hoolitsemiskohustus – Vastutus

1.      Institutsioonide aktid – Direktiivid – Direktiiv 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Liidu institutsioonidele kohustuste otsene kehtestamine nende suhetes oma töötajatega – Välistamine – Tuginemise võimalikkus – Ulatus

(ELTL artikli 288 kolmas lõik; ametnike personalieeskirjad, artikkel 42c; nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 21)

(vt punktid 67–70)

2.      Ametnikud – Puhkus – Teenistuse huvides puhkusele saatmine – Pensionieale lähenevate ametnike erinev kohtlemine – Vanuse alusel diskrimineerimine – Kohtlemise kohasus ja proportsionaalsus – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 21 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1; ametnike personalieeskirjad, artiklid 36 ning 42c; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1023/2013)

(vt punktid 86–91, 93, 94, 103, 105, 111 ja 123)

3.      Ametnikud – Puhkus – Teenistuse huvides puhkusele saatmine – Mõiste „teenistuse huvid“ – Asjaomase ametniku isikuga seotud asjaolude arvessevõtmine – Suutlikkus omandada uusi oskusi ja kohaneda töökeskkonna muutumisega – Lubatavus

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 42 c)

(vt punktid 133–137)

4.      Ametnikud – Puhkus – Teenistuse huvides puhkusele saatmine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 42 c)

(vt punktid 140 ja 141)

5.      Ametnikud – Puhkus – Teenistuse huvides puhkusele saatmine – Kaitseõiguste tagamine – Kohustus asjaomane isik enne otsuse tegemist ära kuulata – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; ametnike personalieeskirjad, artikkel 42c)

(vt punktid 175–181)

6.      Ametnikud – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Ametniku huvide arvessevõtmine – Piirid – Teenistuste tõhustamine

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 24)

(vt punktid 189 ja 190)

7.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõuete arvessevõtmine – Kohtukulude osaline väljamõistmine võitnud poolelt

(Üldkohtu kodukord, artikli 134 lõige 1 ja artikkel 135)

(vt punktid 203, 206 ja 207)

Kokkuvõte

Kohtuotsuses RK vs. nõukogu (T‑11/17), mis tehti 7. veebruaril 2019, jättis Üldkohus rahuldamata ametniku nõude tühistada nõukogu otsus saata ta Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 42c alusel teenistuse huvides puhkusele. Hageja esitas eelkõige artikli 42c õigusvastasuse väite, tuginedes seaduse ees võrdsuse ja vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtetele. Ta seadis lisaks kahtluse alla nõukogu hinnangu, et esinevad „organisatsioonilised vajadused“ personalieeskirjade viidatud sätte tähenduses.

Üldkohus järeldas kõigepealt, et personalieeskirjade artikli 42c õiguspärasust tuleb hinnata Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikest 1 lähtudes, arvestades seejuures direktiivi 2000/78(1), mille sätted võivad kujutada endast inspiratsiooniallikat liidu avaliku teenistuse valdkonnas liidu seadusandja kohustuste kindlaksmääramiseks.

Üldkohus otsustas seejärel, et personalieeskirjade artikliga 42c kehtestatud vanuse alusel erinev kohtlemine on proportsionaalne ega ei riku põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1, sest see vastab harta artikli 52 lõikes 1 ette nähtud kriteeriumidele. Üldkohus leidis sellega seoses, et erialasse koolitusse tehtava investeeringu optimeerimine on õiguspärane eesmärk, mille saavutamiseks ei ole ebamõistlik, kui liidu seadusandja leiab, et on vaja näha ette teenistuse huvides puhkusele saatmine üksnes niisuguste ametnike suhtes, kelle vanus jääb vahemikku 55 kuni 66 eluaastat, ja kes kannatavad seetõttu, et neile kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 42c, oma karjääris ja majanduslikult võrreldes nooremate ametnikega, kes jäävad eespool viidatud vanusevahemikust väljapoole.

Mis puudutab seejärel ametnike personalieeskirjade artikli 42c kohaldamist, siis märkis Üldkohus, et see artikkel viitab sõnaselgelt „teenistuse huvidele“. Seega on ka selle artikliga ette nähtud „organisatsioonilis[ed] vajadus[ed] […], mis on seotud uute pädevuste omandamisega“, käsitatavad teenistuse huvide konkreetse aspektina. Kuna „organisatsioonilised vajadused“ on seotud „uute pädevuste omandamisega“ ja kujutavad endast üksnes teenistuse huvide konkreetset aspekti personalieeskirjade artikli 42c raames, ei ole selle artikliga vastuolus, kui institutsioon hindab asjaomaste ametnike suutlikkust omandada uusi oskusi ja kohaneda töökeskkonna muutumisega.

Üldkohtus nentis, et asjaomaste ametnike isikuga seotud asjaolu arvessevõtmine ei ole ka vastuolus personalieeskirjade artikli 42c ratio legis’ega. Nimelt kuna on tuvastatud, et kõnealuse sätte eesmärk on kulutõhususe seisukohast optimeerida erialase koolitusega seotud institutsioonide investeeringuid, on viidatud eesmärgiga kooskõlas see, et institutsioon võtab erialase koolitusega seotud investeeringute kulude kindlaksmääramiseks arvesse asjaomaste ametnike suutlikkust omandada uusi oskusi ja kohaneda töökeskkonna muutumisega. Kõnealune asjaomaste ametnike isikuga seotud asjaolu arvessevõtmine on samuti õigustatud sellega, et personalieeskirjade artikli 42c kohaldamine põhjustab neile ebasoodsaid tagajärgi ja et seda võidakse neile määrata vastu nende tahtmist.

Pealegi, kuna kõnealune hindamine peab silmas teenistuse huvidest lähtumist, peab see tingimata keskenduma ka asjaomaste ametnike tulevasele suutlikkusele omandada uusi oskusi ja kohaneda töökeskkonna muutumisega ning seega hõlmama prognoosi elementi. Vastupidisel juhul ei lähtuks kõnealune hindamine teenistuse huvidest.

Lõpuks märkis Üldkohus, et uute oskuste omandamisega seotud organisatsiooniliste vajaduste hindamisel on institutsioonidel laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille teostamise võib kahtluse alla seada üksnes ilmselge hindamisvea, sisulise ebatäpsuse või võimu kuritarvitamise korral.


1      Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).