8. septembril 2011 esitatud Euroopa Komisjoni apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 28. juuni 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-55/10: AS versus komisjon

(kohtuasi T-476/11 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Currall ja B. Eggers)

Teine menetluspool: AS (Brüssel, Belgia)

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 28. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas F-55/10: [AS] vs. komisjon;

langetada otsus kohtukulude osas.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

Esimene väide, et tunnistades põhjendatud huvi kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamiseks, rikuti õigusnormi. Komisjon märgib:

esimene osa: liidu õiguse rikkumine, eirates Üldkohtu 9. detsembri 2010. aasta otsust kohtuasjas T-526/08 P: komisjon vs. Strack, kuivõrd Avaliku Teenistuse Kohus tunnistas huvitatud isiku huvi nõuda selle otsuse tühistamist, millega lükati tagasi tema kandidatuur vaidlusalusele ametikohale, vaatamata asjaolule, et ta ei olnud nõudnud ametisse nimetamise otsuse tühistamist, kuna need kaks on omavahel lahutamatult seotud;

teine osa: faktide väär õiguslik kvalifitseerimine, tunnistades menetluse algatamise huvi abstraktselt, ilma kõiki näitajaid konkreetselt uurimata;

kolmas osa: vääralt ei võetud arvesse teatavat tervisekaardil sisalduvat informatsiooni, mis näitas, et hagejal ei olnud käesoleval juhul huvi menetlust algatada.

Teine väide, et esiteks kaebuse ja hagi vastavuse nõuet tõlgendades ja kohaldades rikuti liidu õigust, viidates Avaliku Teenistuse Kohtu 1. juuli 2010. aasta otsusele kohtuasjas F-45/07: Mandt vs. Parlament ja järeldades, et uus väide Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade rikkumise kohta oli vastuvõetav vaatamata sellele, et seda ei tõstatatud kaebuses ning et see oli "sisuliselt erinev" kaebuses esitatud ainsast väitest, et rikuti teadet vaba ametikoha kohta, ja teiseks, et rikuti nimetatud personalieeskirjade artikli 91 lõiget 2, järeldades, et "vaidluse alus" oli korrektselt määratletud kui "vaidlustatud akti sisemise seaduslikkuse vaidlustamine, või teise võimalusena selle välise seaduslikkuse vaidlustamine", mis muudab kohtueelse menetluse sisutuks ega täida selle eesmärki, milleks on huvitatud isiku ja ametisse nimetava asutuse kohtuvälisele kokkuleppele jõudmise soodustamine.

Kolmas väide, et rikuti personalieeskirjade artikli 7 lõiget 1 ning jäeti põhjendamata Avaliku Teenistuse kohtu antud tõlgendus nimetatud personalieeskirjade artikli 7 lõikele 1, mille kohaselt see säte annab igale ametnikule absoluutse õiguse juurdepääsuks kõikidele oma palgaastme ametikohtadele. Avaliku Teenistuse Kohus eiras seega personalieeskirjade artikli 7 lõike 1 ulatust ning ühtlasi ka VIII lisa artiklit 10 ja selgitusi, mida komisjon teenistuse huvisid silmas pidades andis.

4.    Neljas väide, et rikuti liidu õigust, määrates 3000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, samas kui personalieeskirjade artikli 7 rikkumisele tuginev argument oli mitte ainult vastuvõetamatu, vaid ka põhjendamatu.

____________