AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
29. september 2011
Kohtuasi F‑70/05
Harald Mische
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametisse nimetamine – Isik, kes on edukalt läbinud konkursi, mis avaldati enne, kuid viidi lõpule pärast uute personalieeskirjade jõustumist – Palgaastmele määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega H. Mische palub kõigepealt tühistada komisjoni 11. novembri 2004. aasta otsus määrata ta palgaastme A*6 järku 2, seejärel taastada kõik tema õigused, mis tulenevad nõuetekohasest palgaastmele määramisest, ning lõpuks kahju hüvitamise nõue.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikli 5 lõige 5, XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
2. Ametnikud – Ametniku seisund – Saamise tingimused
(Personalieeskirjad, artikkel 3)
3. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 2 lõige 1 ja artikli 12 lõige 3; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 1 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
5. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 1 lõige 2 ja artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
6. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 5 lõige 4; nõukogu määrus nr 723/2004)
7. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)
1. Võrdse kohtlemise põhimõte ei saa piirata seadusandja vabadust teha igal ajal selliseid muudatusi personalieeskirjade normidesse, mida ta peab teenistuse huvidega kooskõlas olevaks, kui puuduvad omandatud õigused, isegi kui muudetud sätted on ametnikele varasematest ebasoodsamad, sest vastasel korral takistataks mis tahes seadusandlikku arengut.
Seega ei saa õigustatult väita, et seadusandja oleks personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 pidanud võtma arvesse konkursiteate avaldamist selleks, et määrata kindlaks palgaastmele määramise normid selliste isikute ametisse nimetamisel, kes läbisid edukalt konkursi, mis avaldati enne 1. maid 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, kuid kes kanti reservnimekirja ja võeti tööle pärast seda kuupäeva, põhjendusel et see avaldamine iseenesest tekitab kandidaatidele karjääri suhtes omandatud õigusi.
Osas, milles personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 määratleb palgaastmele määramise uued kriteeriumid, mida kohaldatakse enne 1. maid 2004 avaldatud konkursi edukalt läbinud isikutele, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja tööle võetud pärast seda kuupäeva, on see säte kooskõlas põhimõttega, et üldkohaldatavate sätete ja iseäranis personalieeskirjade sätete muutmise korral kohaldatakse kohe uut normi tulevikus tekkivatele tagajärgedele õiguslikes olukordades, mis on tekkinud varasema normi alusel, kuid mis ei ole täielikult välja kujunenud. Õigust võib pidada omandatuks ainult siis, kui selle aluseks olnud asjaolu ilmnes enne õigusnormide muutmist. Konkursi edukalt läbinud isiku palgaastme määramisel tuleb meenutada, et seda ei saa lugeda omandatuks senikaua, kui asjaomase isiku suhtes ei ole tehtud nõuetekohast ametisse nimetamise otsust.
Samamoodi võib seadusandja võrdse kohtlemise põhimõtet rikkumata jätta kehtima ametisse nimetava asutuse otsustatud töölevõtmise kuupäeva, mis on seadusandja tahtest sõltumata objektiivne asjaolu, kui kriteeriumi, mille järgi kohaldatakse vastavalt olukorrale endiste personalieeskirjadega või personalieeskirjade reformiga kehtestatud palgaastmele määramise norme. Sama järeldus kehtib võrdsuse põhimõtet väljendava personalieeskirjade artikli 5 lõike 5 kohta.
(vt punktid 63, 64, 67, 127 ja 128)
Viited:
Euroopa Kohus: 17. detsember 1981, kohtuasi 178/80: Bellardi-Ricci jt vs. komisjon (punkt 19); 6. oktoober 1982, kohtuasi 9/81: Williams vs. kontrollikoda (punkt 21); 4. märts 2010, kohtuasi C‑496/08 P: Angé Serrano jt vs. parlament (punkt 84).
Esimese Astme Kohus: 5. november 2003, kohtuasi T‑240/01: Cougnon vs. Euroopa Kohus (punkt 70); 29. november 2006, kohtuasi T‑135/05: Campoli vs. komisjon (punkt 105); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑93/03: Konidaris vs. komisjon (punkt 110), ja kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 51, 53, 61, 81, 86, 113 ja 124).
Avaliku Teenistuse Kohus: 19. juuni 2007, kohtuasi F‑54/06: Davis jt vs. nõukogu (punkt 81).
2. Personalieeskirjade artiklist 3 nähtub, et ametniku ametisse nimetamise aluseks on tingimata administratsiooni ühepoolne akt ja alles pärast seda, kui tema kohta on selline otsus tehtud, võib konkursi edukalt läbinud isik nõuda oma õigusi ametnikuna ja järelikult nõuda personalieeskirjade sätete kohaldamist.
Seega isikutel, kes on konkursi edukalt läbinud ja kantud sobivate kandidaatide loeteludesse, puudub igasugune omandatud õigus ametisse nimetamisele, kuna nende õigust konkreetsele palgaastmele määramisele ei saa seni, kuni nende kohta ei ole tehtud nõuetekohast ametisse nimetamise otsust, seda enam lugeda omandatuks.
(vt punktid 65 ja 66)
Viited:
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 53–55).
Avaliku Teenistuse Kohus: 8. juuli 2010, kohtuasi F‑67/06: Lesniak vs. komisjon (punkt 106); 28. oktoober 2010, kohtuasi F‑85/05: Sørensen vs. komisjon (punkt 92).
3. Põhimõttest, mille kohaselt tuleb akti õiguspärasust hinnata nende faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis olid olemas akti vastuvõtmise ajal, nähtub, et palgaastme määramine konkursi edukalt läbinud sellise isiku puhul, kes kanti reservnimekirja ja võeti tööle pärast sellise määruse nr 723/2004 jõustumist, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, saab õiguspäraselt kindlaks määrata ainult sel kuupäeval jõus olnud kriteeriume kohaldades. Need uued kriteeriumid aga määrati üleminekuperioodil alates 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006 kindlaks personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikega 3.
Selles osas ei saa ametnik väita, et personalieeskirjade reformile eelnenud palgaastmed säilisid üleminekuperioodil personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 1 ette nähtud uue nimetusega. Koostoimes muude teenistujate teenistustingimustega oli selle sätte ainus eesmärk samal ajavahemikul ümber nimetada nende isikute palgaastmed, kes olid 30. aprillil 2004 ametnikud või ajutised teenistujad ning kelle palgaaste jäi pärast seda kuupäeva samaks, samas kui selle eesmärk ei olnud endiste palgaastmete säilitamine uue nimetusega nende suhtes, kes sellises olukorras ei olnud.
(vt punktid 70 ja 71)
4. Konkursi edukalt läbinud isik, kes võeti tööle pärast 1. maid 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, ei saa väita, et teda on diskrimineeritud võrreldes nende isikutega, kes on edukalt läbinud tema konkursiga sarnased konkursid ja kes võeti tööle enne seda kuupäeva, kuna viimati nimetatud isikuid ei saa pidada temaga samas õiguslikus olukorras olevateks isikuteks.
Selles osas ei mõjuta asjaomase isiku töölevõtmise otsuse õiguspärasust asjaolu, et institutsioon oleks võinud diskrimineerimiskeelu põhimõtet rikkudes lükata edasi ühe konkursi toimumist selleks, et eelisjärjekorras võtta tööle teised konkursid edukalt läbinud kandidaadid. Isegi kui eeldada, et konkursse ja töölevõtmisi võidi menetleda eelisjärjekorras, tuleb ametnike võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisel arvestada legaalsuse põhimõttega, mille kohaselt ei saa keegi oma nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides toime pandud õigusvastasele teole.
(vt punktid 72 ja 73)
Viide:
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 154 ja 155).
5. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 1 lõikest 2 ja artikli 12 lõikest 3 koostoimes nähtub, et viimases sättes sisalduv väljend „tööle võetud” on täpse sisuga ning seda tuleb mõista kui viidet ametnikele, kes on ametnikuna teenistusse asunud ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006 ja seda ametikohal, millele need ametnikud said asuda seetõttu, et nad olid enne 1. maid 2006 kantud endiste personalieeskirjade kehtivuse ajal avaldatud konkursi tulemusel koostatud sobivate kandidaatide loetellu.
Sellest tuleneb, et uue ametniku palgaastme määramisel ei võta personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 arvesse asjaolu, et asjaomane isik oli varem ajutine teenistuja või abiteenistuja. Personalieeskirjade konkreetset aspekti puudutava konkreetse sätte puudumisel ei ole ajutistel teenistujatel või abiteenistujatel, kes on edukalt läbinud avalikud konkursid, selles suhtes omandatud õigust erikohtlemisele ning neid samastatakse seega sellised konkursid edukalt läbinud väljastpoolt tulnud kandidaatidega.
Seega ei saa diskrimineerivaks pidada ametnikule personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 alusel sellest palgaastmest madalama palgaastme määramist, mis tal oli ametisse nimetamata teenistujana, isegi kui ta määratakse samale ametikohale, millel ta töötas kuni 1. maini 2004, ja kui ta täidab samu ametiülesandeid või isegi tähtsamaid kui varem.
(vt punktid 75, 76, 78 ja 80)
6. Asjaolu, et seadusandja on personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikega 4 taganud, et sellise konkursi edukalt läbinud isikud, mille eesmärk või tulemus on võimalus kõrgemasse kategooriasse üle minna, saaks katseajal olevate ametnikena erandkorras määrata palgaastmele, mis neil oli varasemas kategoorias, ei too kaasa meelevaldset või ilmselgelt sobimatut erinevat kohtlemist nende ajutiste teenistujate suhtes, kes on avaliku konkursi tulemusena tööle võetud ametnikena kategoorias, kuhu nad kuulusid. Viimati nimetatud ajutised teenistujad ei ole samasuguses olukorras nende isikutega, kes on edukalt läbinud konkursi, mille eesmärk või tulemus on võimalus kõrgemasse kategooriasse üle minna ja seega oluliselt oma karjääri edendada.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 lai tõlgendus, mille kohaselt ei arvestata seda, et ajutise teenistuja lepingu ja katseajal olevaks ametnikuks nimetamise vahele jäi tööperiood abiteenistujana, rikub sama konkursi edukalt läbinud isikute võrdset kohtlemist, kes on võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras ning keda tuleb erinevat kohtlemist õigustavate objektiivsete asjaolude puudumisel kohelda samamoodi, eriti palgaastme ja ‑järgu määramisel, ilma et kahjustataks liidu seadusandja vabadust teha igal ajal personalieeskirjades muudatusi, mida ta peab teenistuse huvidele vastavaks.
(vt punkt 85)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Lesniak vs. komisjon (punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Sørensen vs. komisjon (punktid 53 ja 54).
7. Ametnik ei saa tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, et vaidlustada uue sätte õiguspärasus, eriti valdkonnas, kus seadusandjal on lai kaalutlusruum. Lisaks ei saa selle põhimõtte rikkumisele tugineda administratsiooni poolt antud konkreetsete tagatiste puudumisel ning need tagatised peavad olema kooskõlas kohaldatavate normidega.
Endine abiteenistuja, kes nimetati kutseajal olevaks ametnikuks pärast 1. maid 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, pärast seda, kui ta osales enne seda kuupäeva avaldatud konkursil, ei saa juhul, kui konkursiteates puudub viide personalieeskirjade reformile, tugineda institutsiooni tagatistele, mis võinuks tal tekitada õiguspäraseid ootusi, et ametnike palgaastmele määramisel kohaldatakse endiste personalieeskirjade kriteeriume. Nimelt on õiguspärase ootuse tekkimiseks vaja sõnaselget lubadust, viite puudumisest ei piisa.
(vt punktid 133, 134, 136 ja 137)
Viited:
Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 91).
Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2002, kohtuasi T‑381/00: Wasmeier vs. komisjon (punkt 106); 4. mai 2005, kohtuasi T‑398/03: Castets vs. komisjon (punkt 34); 23. veebruar 2006, kohtuasi T‑282/02: Cementbouw Handel & Industrie vs. komisjon (punkt 77); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 95); 4. veebruar 2009, kohtuasi T‑145/06: Omya vs. komisjon (punkt 117).