Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeitsgericht Verden (Saksamaa) 26. juunil 2017 – Torsten Hein versus Albert Holzkamm GmbH & Co.

(kohtuasi C-385/17)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeitsgericht Verden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Torsten Hein

Kostja: Albert Holzkamm GmbH & Co.

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 31 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta¹ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib kollektiivlepingutes sätestada, et puhkusetasu arvutamisel võetakse arvesse töötasu vähenemisi, mida on arvestusperioodil tehtud osalise tööajaga töötamise tõttu ja mille tagajärjel saab töötaja iga-aastase neljanädalase põhipuhkuse eest väiksemat puhkusetasu – või pärast töösuhte lõppemist väiksemat puhkusehüvitist – kui ta saaks juhul, kui puhkusetasu arvutamise aluseks võetaks keskmine vähendamisteta töötasu, mida töötaja oleks arvestusperioodil saanud? Kui vastus on jaatav, siis milline on maksimaalne protsendimäär – lähtudes töötaja keskmisest vähendamata töötasust – mille võrra võib puhkusetasu arvestusperioodil osalise tööajaga töötamise tõttu vastavalt siseriiklikele õigusnormidele kollektiivlepingu alusel vähendada, et kõnealuste siseriiklike õigusnormide puhul saaks veel lähtuda tõlgendusest, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega?

2.    Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas liidu õiguses sätestatud õiguskindluse üldpõhimõte ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte piiravad ajaliselt kõikide asjaosaliste võimalust tugineda tõlgendusele, mille Euroopa Kohus annab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 31 ja 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 7 lõikes 1 sisalduvatele sätetele käesolevas menetluses tehtava eelotsusega, kuna liikmesriigi kõrgema astme kohtupraktikas on varem otsustatud, et asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme ja üleriigilise kollektiivlepingu sätteid ei saa tõlgendada kooskõlas liidu õigusega? Kui Euroopa Kohus vastab sellele küsimusele eitavalt, siis kas liidu õigusega on kooskõlas, et liikmesriigi kohtud tagavad siseriikliku õiguse alusel tööandjatele, kellel on õiguspärane ootus riigi kõrgemate kohtute praktika kehtivuse suhtes, õiguspärase ootuse kaitse, või on õiguspärase ootuse kaitse tagamine Euroopa Liidu Kohtu pädevuses?

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).