21. detsembril 2011 esitatud hagi - Itaalia versus komisjon

(kohtuasi T-661/11)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato G. Aiello)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta otsus K (2011) 7105 niivõrd, kui selle kohaselt ei kata ühenduse rahastamine teatavaid kulutusi, mis on tehtud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames ja mis tuleb seega katta Itaalia Vabariigi eelarvest.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas vaidlustatud otsusega, mis on tehtud pärast komisjoni kahte järelpärimist piimandusaastate 2003/2003, 2004/2005, 2005/2006 ja 2006/2007 kohta, on sellega seoses ette nähtud üldine finantskorrektsioon summas 85 625 455 eurot, mis tuleb maksta Itaalia Vabariigil.

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited:

a)    21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006² artikli 11 ning 23. detsembril 1997 vastu võetud akti nr VI/5330/97 pealkirjaga "Juhised EAGGF-i tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames finantskorrektsioonide tegemiseks" rikkumine ja/või ebaõige kohaldamine ning EÜ artikli 230 rikkumine võimu kuritarvitamise tõttu.

Sellega seoses kinnitab hageja, et käesoleval juhul on kindlasummalise korrektsiooni kohaldamine vaieldav, sest kontrollide abil suudeti - kuigi mõnel juhul hilinenult - teha kindlaks "osalise näitamise juhud", määrata eksitavate aruannete esitajatele sanktsioonid, kogudes nii vajadusel tasumisele kuuluva lisasumma ning takistades majandusliku kahju tekkimist ühenduse eelarves vahendite alalaekumise tõttu.

b)    30. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 595/2004 artikli 21 ja artikli 22 lõike 1 punkti b rikkumine ja /või ebaõige kohaldamine.

Sellega seoses väidab hageja, et kohaldatavate õigusnormidega on kokkuostjate kontrollimise puhul kehtestatud seos mitte kokkuostjate arvuga vaid piima kogusega, mida tuleb kontrollida ja mis peab moodustama vähemalt 40% enne asjaomase ajavahemiku korrektsiooni tegemist aruandes deklareeritud piima kogusest. Nimelt on ilmne, et EAGGF-i rahastuskorra riskielement on tihedalt seotud iga liikmesriigi toodetud piima üldkogusega. Lisasumma tasumata jätmisest ühenduse eelarvele tuleneda võiva kahju ohtu tuleb hinnata just sellest kogusest lähtudes.

c)    Eespool viidatud 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 11 ning 23. detsembril 1997 vastu võetud akti nr VI/5330/97 pealkirjaga "Juhised EAGGF-i tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames finantskorrektsioonide tegemiseks" rikkumine ja/või ebaõige kohaldamine ning proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine ja EÜ artikli 230 rikkumine võimu kuritarvitamise tõttu.

Hagejast liikmesriigi puhul kasutas komisjon finantskorrektsiooni protsenti, et hinnata kvoodi võimalikku ületamist ja sellest tulenevat lisasummat, liites selle riikliku toodangu kvooti ületavale kogusele ning jagades selle summa üksikute eelarveaastal kontrollitavate regioonide vahel. Niisuguse lähenemisega muutub kindlasummalise korrektsiooni kontseptsioon meelevaldseks, tuues kaasa proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise.

d)    Lõpuks viitab hageja ühtlasi EÜ artikli 253 rikkumisele ja/või ebaõigele kohaldamisele puuduvate või puudulike põhjenduste tõttu.

____________

¹ - Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, lk 90).

² - Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 595/2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad (ELT L 94, lk 22).