22. mail 2015 esitatud hagi – Kiselev versus nõukogu

(kohtuasi T-262/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Dmitry Konstantinovich Kiselev (Korolev, Venemaa) (esindajad: barrister T. Otty ja barrister B. Kennelly ning solicitor J. Linneker)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 13. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/432, millega muudetakse

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene väide, et on tehtud ilmne hindamisviga, asudes seisukohale, et hageja vastab loetelusse kandmise kriteeriumile, mis on kehtestatud otsuse (muudetud kujul) artikli 1 lõikes 1 ja määruse (muudetud kujul) artikli 2 lõikes 1.

Hageja väidab, et tagamaks kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10, peab otsuses ja määruses esitatud loetelusse kandmise tingimust tõlgendama kooskõlas õigusega sõnavabadusele. Hageja seisukohal peab kriteeriumi puhul, et isik „toeta[b] aktiivselt” Venemaa valitsuse Ukrainaga seotud poliitikat, sellel isikul olema vastava poliitika üle suurem mõju kui ainult oma arvamuse esitamine ajakirjanduslikus kontekstis. Hageja on enda väitel ajakirjanik ja ainult meediakompanii direktor ning seega ei ole tal vajalikku mõjuvõimu või konkreetset mõju ning vastutust olukorra eest Ukrainas. Tegelikult ei ole hageja vastupidi nõukogu väitele kunagi toetanud „Vene vägede viimist Ukrainasse”.

Teine väide, et on rikutud sõnavabadust.

Hageja väitel karistavad piiravad meetmed hagejat poliitiliste vaadete eest, mida ta on väljendanud ajakirjaniku ja kommentaatorina. Need piiravad samuti tema võimalust kasutada oma õigust sõnavabadusele ning uudisteagentuuri Rossiya Segodnya, mida ta juhib, tegevust. Hageja sõnul ei saa piiravaid meetmeid õigustada asjaolu, et nõukogu on vastu hageja mõne reportaaži sisule. Lisaks puuduvad tõendid, et ta on kutsunud üles vägivalda kasutama või teinud midagi, mis võiks õigustada tema sõnavabaduse piiramist.Kolmas väide, et on rikutud hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.Hageja väidab, et talle ei ole kunagi esitatud „tõsiseltvõetavaid ja usutavaid tõendeid” või „konkreetseid tõendeid ja teavet” selle toetuseks, et tema vastu võetud piiravad meetmed on õigustatud. Hagejale edastati tema väitel nõukogu „tõendid” (osaliselt) alles päras

õnavabadusele. Hageja seisukohal peab kriteeriumi puhul, et isik „toeta[b] aktiivselt” Ve

itatud põhjendus ülemäära ebamäärane ega esita tegelikke ja konkreetseid põhjusi hageja suhtes piiravate meetmete võtmiseks.Viies, teise võimalusena esitatud väide, et nõukogu on tuginenud ebaseaduslikule meetmele (kuna loetelusse kandmise kriteerium võimaldab rikkuda hageja õigust sõnavabadusele).Hageja väidab, et kui vastupidi esim

esele väitele tuleb kriteeriumi tõlgendada nii, et see lubab loetelusse kanda juriidilisi isikuid, kes

on seotud ajakirjandusliku tegevusega, ainult seetõttu, et nad avaldavad oma poliitilist seisukohta, mille kohta nõukogu leiab, et see on vaield

av, puuduks loetelusse kandmise kriteeriumil kohane õiguslik alus ja/või see oleks ebaproportsionaalne otsuse ja määruse eesmärke silmas pidades.6.    Kuues väide, et on rikutud

EL-i/Venemaa partnerluse ja koostöö kokkulepet.Hageja väidab, et ei ole üritatud põhjendada partnerluse ja koostöö kokkuleppe artikli 52 rikkumisi seoses hageja (muu hulgas) rahaliste vahendite vaba liikumise piirangutega ning ei ole üritatud teha koostööd artikli 90 kohaselt koostöönõukoguga.

____________