Language of document :

International Skating Unioni 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas International Skating Union versus Euroopa Komisjon (T-93/18)

(kohtuasi C-124/21 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: International Skating Union (esindaja: advokaat J.-F. Bellis)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Mark Jan Hendrik Tuitert, Niels Kerstholt, European Elite Athletes Association

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu otsus International Skating Union vs. komisjon (kohtuasi T-93/18) osas, milles apellandi hagi jäeti rahuldamata;

tühistada komisjoni 8. detsembri 2017. aasta otsus (juhtum AT.40208 – Rahvusvahelise Uisuliidu osalemisreeglid), ja

mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulud välja komisjonilt ja menetlusse astujatelt esimeses kohtuastmes.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et Üldkohus on rikkunud ELTL artiklit 263 ja ELTL artiklit 101 puudutavat Euroopa Kohtu praktikat, kuna ta leidis, et Rahvusvahelise Uisuliidu (edaspidi „ISU“) osalemisreeglid piiravad eesmärgi tõttu konkurentsi.

Esimene osa: Üldkohus ei analüüsinud ühtki apellandi argumenti, millega ta vaidles vastu komisjoni hinnangule nende asjaolude kohta, mis toetavad järeldust, et eesmärgi tõttu on piiratud konkurentsi, nagu on esile toodud komisjoni 8. detsembri 2017. aasta otsuses (juhtum AT.40208 – Rahvusvahelise Uisuliidu osalemisreeglid) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

Üldkohus leidis vääralt, et kõik apellandi argumendid, millega ta vaidleb vastu komisjoni hinnangule nende asjaolude kohta, mis toetavad vaidlustatud otsuse artiklis 1 tehtud järeldust, et ISU rikkus ELTL artiklit 101, kui ta „võttis vastu ja kohaldas“ kiiruisutamises osalemisreegleid, on kas tulemusetud või asjassepuutumatud, või jättis need lihtsalt tähelepanuta.

Teine osa: Üldkohus määratles uuesti arutlusel oleva konkurentsipiirangu, rikkudes kohustust mitte asendada oma põhjendust komisjoni põhjendusega, ja liigitas vaidlustatud otsuse punktis 8.5 komisjoni analüüsitud tegurid vääralt sellisteks, mis on eesmärgi tõttu piiratud konkurentsi tuvastamisel asjassepuutuvad, eirates ELTL artiklit 101 puudutavat Euroopa Kohtu praktikat.

Selle asemel, et vaadata läbi järeldust vaidlustatud otsuses tuvastatud rikkumise kohta, pani Üldkohus kokku uue eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu, mille ta tuletas esiteks ISU osalemisreeglite üldistavast lugemisest, mis ei olnud seotud ühegi analüüsiga selle kohta, kuidas neid praktikas kohaldati, ja teiseks teguritest, mida komisjon analüüsis vaidlustatud otsuse punktis 8.5 ja mis ei ole osa selles otsuses tuvastatud eesmärgil põhinevast rikkumisest (punkt 8.3).

Kolmas osa: Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kui ta analüüsis nelja tegurit, millele komisjon tugines järeldamaks, et ISU osalemisreeglid kujutavad endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut.

Osalemisreeglite sisu: reegleid jõustavate sanktsioonide tasemest ei saa tuletada reeglite väidetava piirava eesmärgi kohta ühtki järeldust. Sanktsioonidest tulenevad negatiivsed tagajärjed konkurentsile esinevad üksnes siis, kui võistluseks loa andmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Sanktsioonide kui selliste tase ei ava kuidagi reeglite sisu.

ISU osalemisreeglitega taotletavad eesmärgid: tunnustades, et ISU eelneva loa süsteemil on õiguspärane eesmärk, oleks Üldkohus pidanud tegema järelduse, et ISU osalemisreeglid ei saa piirata konkurentsi eesmärgi tõttu.

ISU osalemisreeglite õiguslik ja majanduslik kontekst: Üldkohus on tõlgendanud vääralt kohtuotsust Cartes Bancaires (C-67/13), kuna ta ei pidanud asjassepuutuvaks asjaolu, et kõik kolmandate isikute korraldatud iluuisutamisvõistlused olid saanud ISU heakskiidu põhjusel, et iluuisutamisturu ja asjaomase kiiruisutamisturu vahel puudus „vastastikune seos“.

ISU kavatsus piirata konkurentsi: asjaolu, et kavatsus ei ole vajalik tegur „eesmärgil põhinevas“ analüüsis, ei luba Üldkohtul lükata tulemusetuse tõttu tagasi apellandi argumendid, millega ta vaidleb vastu komisjoni hinnangule vaidlustatud otsuse punktides 175–178 kirjeldatud asjaolude kohta, millele komisjon tugines tuvastamaks, et ISU rikkus osalemisreeglite vastuvõtmise ja jõustamise kaudu ELTL artiklit 101.

Teine väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, kui jättis analüüsimata apellandi hagi neljanda väite selle kohta, et ISU otsus mitte heaks kiita 2014. aasta Dubai Icederby võistlust, ei kuulu ELTL artikli 101 kohaldamisalasse, kuna sellel otsusel oli õiguspärane eesmärk, mis oli kooskõlas ISU eetikakoodeksiga, mis keelab mis tahes vormis kihlveod.

Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna iseloomustas vääralt apellandi väidet sellisena, mis hõlmab kiiruisutamise usaldusväärsuse kaitsmise eesmärgi õiguspärasuse üldist arutelu. Selle väitega vaidles ta vastu komisjoni keeldumisele tunnustada ISU eetiliste murekohtade paikapidavust seoses kiiruisutamisvõistluste ja kohapealsete kihlvedude koostoimimise ideega, mida oli kavas Dubai võistlusel esmakordselt esitleda. Üldkohus jättis tähelepanuta apellandi esitatud tõendi, eelkõige aruande Korea Rahvusassambleega peetud kõneluste kohta, millega lükati selline idee tagasi, lähtudes kõrgest manipuleerimise riskist, kinnitades seega ISU eetiliste murekohtade paikapidavust. Dubai Icederby on ainus kolmandate isikute korraldatud uisutamisvõistlus, mida ISU eelneva loa süsteem heaks ei kiitnud.

____________