Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
LAILA MEDINA
esitatud 28. septembril 2023(1)
Liidetud kohtuasjad C‑309/22 ja C‑310/22
Pesticide Action Network Europe (PAN Europe)
versus
College voor de toelating van gewasbeschermingsmiddelen en biociden,
menetluses osalesid:
Adama Registrations BV (Adama),
BASF Nederland BV
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad))
Eelotsusetaotlused – Õigusaktide ühtlustamine – Määrus (EÜ) nr 1107/2009 – Taimekaitsevahendite turulelaskmine – Hindamine loa andmise eesmärgil – Kriteeriumid – Endokriinsüsteemi häireid põhjustavad omadused – Määrus (EL) 2018/605 – Üleminekukord – Kriteeriumide kohaldamine pooleliolevatele menetlustele – Olemasolevad teaduslikud ja tehnilised teadmised – Ettevaatuspõhimõte
1. Käesolevates eelotsusetaotlustes, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad), palutakse tõlgendada määruse (EL) 2018/605(2) artiklit 2, määruse (EÜ) nr 1107/2009(3) artikli 4 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 29 lõike 1 punkti e ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47.
2. Nagu Euroopa Keskkonnaamet (EEA) on märkinud, „väheneb [taimekaitsevahenditega (pestitsiididega)] saastamise tõttu Euroopas eluslooduse mitmekesisus. See põhjustab putukapopulatsioonide märkimisväärset kahanemist, ohustades nende olulist rolli toiduainete valmimises“ ning „inimeste kokkupuuted keemiliste pestitsiididega on seotud krooniliste haigustega, nagu vähktõbi, südamehaigused, hingamisteede ja neuroloogilised haigused“.(4) Käesolevad kohtuasjad on olulised, kuna need tõstatavad küsimuse, kas liikmesriigid peaksid saama taimekaitsevahendite jaoks loa andmisel arvesse võtta kõige värskemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi taimekaitsevahendite mõju kohta meie elule.
3. Sellega seoses on Euroopa Liit võtnud ELi rohelise kokkuleppe (eelkõige strateegia „Talust taldrikule“) raames eesmärgiks vähendada 2030. aastaks keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist 50% võrra, et tagada „tagada õiglane, tervislik ja keskkonnasõbralik toidusüsteem“. Selles aspektis tuleb märkida, et 2018. aastal oli kogu Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi hinnangul lubatud ja turustatud koguni 500 erinevat taimekaitsevahendit (pestitsiidi).(5) See on kontekst, milles püüan käsitleda käesolevates eelotsusetaotlustes esitatud küsimusi.
4. Esimese kaebuse põhikohtuasjas (kohtuasi C‑309/22) esitas Pesticide Action Network Europe (PAN Europe) College voor de toelating van gewasbeschermingsmiddelen en biocideni (taimekaitsevahendite ja biotsiidide müügilubade andmise nõukogu, Madalmaad; edaspidi „CTB“) vastu seoses sellega, et viimane jättis rahuldamata PAN Europe’i vaide CTB otsuse peale anda luba toimeainet fludioksoniil sisaldava taimekaitsevahendi Pitcher laskmiseks Madalmaade turule.
5. Teise kaebuse põhikohtuasjas (kohtuasi C‑310/22) esitas PAN Europe CTB vastu seoses sellega, et viimane lükkas tagasi PAN Europe’i vaide CTB otsuse peale, millega anti luba toimeainet difenokonasool sisaldava taimekaitsevahendi Dagonis turulelaskmiseks Madalmaades.
6. Käesolevate kohtuasjade taust on see, et mõlemas taimekaitsevahendis (Pitcher ja Dagonis) sisalduvatel toimeainetel on väidetavalt endokriinsüsteemi häireid põhjustavad omadused. Endokriinsüsteemi häireid põhjustavad kemikaalid on praegu palju arutelu ja muret tekitav teema. Kogutud on suur hulk tõendeid selle kohta, et mõned ained (nii looduslikud kui ka inimtekkelised) mõjutavad hormoonide toimet organismis ja põhjustavad häireid. Siiski esineb veel märkimisväärseid lahtisi küsimusi, eelkõige seetõttu, et endokriinsüsteemi häireid põhjustavate kemikaalide täpset mõju on inimeste või muude organismide haiguste puhul raske hinnata. Need keemilised ained, mis esinevad paljudes igapäevaelus kasutatavates toodetes, on sarnase keemilise struktuuriga kui organismis looduslikult tekkivad hormoonid ning hormonaalsüsteemiga kokku puutudes võivad nad häirida selle nõuetekohast toimimist.(6)
7. Eeltoodut arvestades palutakse Euroopa Kohtul võtta seisukoht taimekaitsevahendite lubade andmisega tegelevate asutuste pädevuse jaotuse kohta määruse nr 1107/2009 alusel, eelkõige küsimuses, kas ja kuidas tuleb loa andmise menetluses arvesse võtta kõige värskemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi.
8. Lõpuks märgin, et käesolevad kohtuasjad on seotud kohtuasjaga C‑308/22, PAN Europe (Closer), milles taotleb eelotsust seesama liikmesriigi kohus. Esitan täna ettepaneku ka selles kohtuasjas ning neid kahte ettepanekut tuleks lugeda koos.
I. Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte ning eelotsuse küsimused
A. Kohtuasi C‑309/22 (Pitcher)
9. Taimekaitsevahend Pitcher on professionaalseks kasutamiseks mõeldud fungitsiid,(7) mis on ette nähtud teatavate lillesibulate ja -mugulate immutamiseks ning teatavate mitmeaastaste ja lillekasvatuse kultuuride töötlemiseks. See koosneb toimeainete fludioksoniili ja folpeedi segust ning seitsmest abiainest.
10. Eelotsusetaotluse esitamise ajal oli toimeaine fludioksoniil heakskiidu kehtivust Euroopa Liidus pikendatud kuni 31. oktoobrini 2022.(8) Samuti oli toimeaine folpeet heakskiidu kehtivust Euroopa Liidus pikendatud kuni 31. juulini 2022.(9)
11. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei olnud põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajaks nende toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste kohta veel otsust tehtud.
12. Taimekaitsevahendile „[antakse] luba ainult juhul, kui [muu hulgas] selles sisalduvad toimeained […] on heaks kiidetud“.(10)
13. 15. septembril 2015 esitas Adama Registrations B.V. (Adama) Madalmaades taotluse Pitcherile esimese müügiloa saamiseks.
14. CTB andis 4. oktoobri 2019. aasta otsusega Pitcherile Madalmaades müügiloa kuni 31. juulini 2021.
15. CTB jättis Pan Europe’i vaide selle otsuse peale 2. septembri 2020. aasta otsusega rahuldamata.
16. Seetõttu esitas Pan Europe selle otsuse peale kaebuse College van Beroep voor het bedrijfslevenile (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.
17. PAN Europe väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et CTB tegi Pitcherile Madalmaades müügiloa andmisel vea, kuna ta ei hinnanud Pitcheri endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, kuigi toimeainel fludioksoniil on sellised omadused. PAN Europe’i sõnul peab CTB loa andmise üle otsustamisel hindama taimekaitsevahendi endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, võttes arvesse selle taotluse kohta otsuse tegemise aja teaduslike ja tehniliste teadmiste taset.
18. Asudes seisukohale, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on vaja tõlgendada määruse 2018/605 artiklit 2 ning määruse nr 1107/2009 artikli 4 lõiget 3 ja artikli 29 lõike 1 punkti e, otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas määruse 2018/605 artikkel 2, pidades silmas ka määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e koostoimes selle artikli 4 lõikega 3, toob kaasa olukorra, kus pädev ametiasutus peab kohaldama endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramisel uusi kriteeriume ka loataotluste hindamis- ja otsustusmenetlustes, milles ei olnud 10. novembri 2018. aasta seisuga veel otsust tehtud?
2. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, on pädeval ametiasutusel määruse 2018/605 põhjendust 8 arvestades kohustus peatada loataotluste hindamis- ja otsustusmenetlused kuni Euroopa Komisjoni seisukohani selle määruse toime kohta igale pooleliolevale menetlusele vastavalt määrusele nr 1107/2009?
3. Kas juhul, kui vastus teisele küsimusele on eitav, võib pädev ametiasutus piirduda hindamisega ainult taotluse esitamise ajal teadaolevate andmete alusel, isegi kui seejuures silmas peetavad teaduslikud ja tehnilised teadmised ei ole vaidlustatava otsuse tegemise ajal enam ajakohased?“
B. Kohtuasi C‑310/22 (Dagonis)
19. Taimekaitsevahend Dagonis on fungitsiid, mille eesmärk on muu hulgas võidelda jahukaste ja lehtede helelaiksuse vastu. See sisaldab toimeaineid difenokonasool ja fluksapüroksaad.
20. Difenokonasool kanti direktiivi 91/414/EMÜ(11) I lisasse direktiiviga 2008/69/EÜ(12) alates 1. jaanuarist 2009. Pärast määruse nr 1107/2009 jõustumist muudeti difenokonasooli lisamine määrusega (EL) nr 540/2011(13) toimeaine heakskiiduks määruse nr 1107/2009 alusel. Difenokonasooli heakskiidu kehtivusaega pikendati mitu korda, muu hulgas määrusega 2021/1449, mis pikendas seda kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2022.
21. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et määrusega (EL) 2015/408(14) määrati toimeaine difenokonasool asendamisele kuuluvaks aineks.
22. Toimeaine fluksapüroksaad kiideti toimeainena heaks määrusega (EL) nr 589/2012(15) alates 1. jaanuarist 2013 kehtivusajaga kuni 31. detsembrini 2022.
23. BASF Nederland BV (edaspidi „BASF“) taotles mitmes liikmesriigis Dagonisele luba. Madalmaades esitati loataotlus 22. jaanuaril 2016.
24. Kesktsoonis (kuhu Madalmaad kuuluvad) hindas Dagonist puudutavat luba Ühendkuningriik kui referentliikmesriik.
25. CTB andis 3. mai 2019. aasta otsusega Dagonisele müügiloa Madalmaades kuni 31. detsembrini 2020 kartulite, maasikate ning mitmesuguste köögiviljade, maitsetaimede ja lillede töötlemiseks.
26. Pan Europe esitas selle otsuse peale CTB-le vaide.
27. 13. novembri 2019. aasta otsusega tunnistas CTB vaide osaliselt põhjendatuks ja osaliselt põhjendamatuks ning jättis 3. mai 2019. aasta otsuse jõusse, muutes selle põhjendusi.
28. Pan Europe esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse 13. novembri 2019. aasta otsuse tühistamiseks.
29. PAN Europe väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et CTB otsuses Dagonisele loa andmise kohta ei ole arvesse võetud tema endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, kuigi BASFi esitatud toimikust ja kuuest PAN Europe’i esitatud uuringust nähtuvalt on teada, et toimeainel difenokonasool on sellised omadused.
30. Leides, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on vaja tõlgendada liidu õigust, otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas määruse nr 1107/2009 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust koostoimes selle määruse II lisa punktiga 3.6.5 tuleneb, et endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi, mis toimeainel võivad olla, taimekaitsevahendi loataotluse hindamisel liikmesriigi tasandil enam ei hinnata?
2. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tähendab see, et endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi käsitlevad teaduslikud ja tehnilised teadmised, mis on näiteks määruse nr 283/2013 ja määruse 2018/605 aluseks, jäetakse taimekaitsevahendi loa hindamisel arvesse võtmata? Kuidas on see seotud määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punktis e sätestatud nõudega, mille kohaselt tuleb hindamisel silmas pidada olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi?
3. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis millisel kujul on sellisel valitsusvälisel organisatsioonil nagu [PAN Europe] õigus tõhusale õiguskaitsevahendile harta artikli 47 tähenduses, et kohtulikult vaidlustada toimeaine heakskiitmine?
4. Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tähendab see, et loataotluse hindamisel on määrava tähtsusega kõnealused endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi käsitlevad teaduslikud ja tehnilised teadmised, mis on asjaomasel ajal olemas?“
II. Menetlus Euroopa Kohtus
31. PAN Europe, BASF, Kreeka, Madalmaade, ja Tšehhi valitsus ning komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. Kohtuistungit ei peetud.
III. Hinnang
32. Euroopa Kohtu palvel keskendun käesolevas ettepanekus kummaski liidetud kohtuasjas ainult esimesele eelotsuse küsimusele.
A. Sissejuhatus
33. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib kohtuasjas C‑309/22, et põhikohtuasja lahendamiseks tuleb kõigepealt vastata sissejuhatavale küsimusele selle kohta, kas taimekaitsevahendi loataotluse läbivaatamisel liikmesriigi tasandil tuleb hinnata endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ta on juba esitanud selle küsimuse Euroopa Kohtule kohtuasjas C‑310/22.
34. Kui vastus sellele sissejuhatavale küsimusele on jaatav, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse 2018/605 artikkel 2 nõuab, et pädev asutus peab seoses loataotlustega, mis olid 10. novembri 2018. aasta (selle määruse kohaldamise alguskuupäev) seisuga veel menetluses, ühtlasi kohaldama hindamis- ja otsustusprotsessis endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramiseks uusi kriteeriume, võttes seejuures arvesse ka määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e koostoimes artikli 4 lõikega 3. Nimelt esitati Pitcheri loataotlus enne nimetatud kuupäeva (15. septembril 2015) ja CTB võttis selle kohta vastu otsuse pärast seda kuupäeva (4. oktoobril 2019). Seetõttu muutus määrus 2018/605 kohaldatavaks ajal, mil see taotlus oli veel menetluses.
35. Leian, et eeltoodud „sissejuhatavat“ küsimust kohtuasjas C‑309/22 – mis vastab esimesele küsimusele kohtuasjas C‑310/22 – ja esimest küsimust kohtuasjas C‑309/22 tuleb analüüsida koos.
36. Seejuures ei pea Euroopa Kohus käesoleva kohtuasja lahendamiseks tõlgendama määruse 2018/605 artiklit 2, millele viidatakse kohtuasja C‑309/22 esimeses küsimuses.(16)
37. Esiteks on selles sättes täpsustatud, et „[m]ääruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkte 3.6.5 ja 3.8.2, mida on muudetud […] määrusega [2018/605], kohaldatakse alates [10. novembrist] 2018, välja arvatud menetluste puhul, millega seoses on komitees asjaomase määruse eelnõu üle hääletatud hiljemalt [10. novembriks] 2018“. Üldtunnustatud põhimõtte kohaselt kohaldatakse õigusnormi muutvaid seadusi varasema seaduse alusel tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.(17) Kuna määruse 2018/605 artikli 2 viimases sättes ette nähtud erandi tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud ja neid ei kohaldata Pitcherile loa andmise menetluse suhtes (mis ei näe ette sellist hääletust), tuleb arvesse võtta uusi kriteeriume.
38. Teiseks on eespool nimetatud määruse nr 1107/2009 II lisa ese „Menetlus ja kriteeriumid toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide heakskiitmiseks vastavalt II peatükile“ (see tähendab, et II lisa ja II peatükk käsitlevad eelkõige toimeainete heakskiitmist, mitte taimekaitsevahenditele loa andmist, mida käsitletakse selle määruse III peatükis). Seega on selle erandi eesmärk toimeaine heakskiitmise raames endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omadustega toimeainete tuvastamine. See ei ole mõeldud selleks, et võtta arvesse ohtu, et taimekaitsevahendil võib olla kahjulik mõju, kuna see sisaldab teatavat toimeainet; samuti ei puuduta see sellise ohu hindamist seoses otsuse tegemisega sellise toote turulelaskmise kohta.
39. Seega tuleb selleks, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, vastata kohtuasjades C‑309/22 ja C‑310/22 esitatud esimesele küsimusele koos ja mõista neid selliselt, et sisuliselt soovitakse teada, kas määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e koostoimes artikli 4 lõike 1 teise lõiguga ja lõikega 3 ning sama määruse II lisa punktiga 3.6.5 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus peab taimekaitsevahendi loataotlustega seotud hindamis- ja otsustusprotsessis hindama endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi ning sealjuures kohaldama uusi kriteeriume endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks.
40. BASF, Madalmaade ja Kreeka valitsus ning komisjon väidavad sisuliselt, et endokriinsüsteemi häireid põhjustavat mõju, mis toimeainel võib olla, ei tule riigisisesel tasandil seda toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi loataotluse läbivaatamisel hinnata. Mis tahes muu lähenemisviis eiraks määruses nr 1107/2009 ette nähtud korda, mille kohaselt toimeainete olemuslikke omadusi hinnatakse liidu tasandil ja taimekaitsevahendite lube liikmesriikide tasandil, ning selle määrusega kehtestatud pädevuse jaotust. Lisaks nägi liidu seadusandja ette kohustusliku erikorra, mis reguleerib toimeaine heakskiidu pikendamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse tagajärgi ja mõju sellel toimeainel põhinevate taimekaitsevahendite lubadele.
41. Seevastu eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab (ja teda toetavad ka PAN Europe ja Tšehhi valitsus), et kui taimekaitsevahendi loataotluse üle otsustava pädeva asutuse käsutuses on olemasolevad ja asjakohased teaduslikud ja tehnilised teadmised, millest ilmneb, et on oht, et selles tootes sisalduval toimeainel on kahjulik mõju, ei saa see liikmesriigi pädev asutus jääda passiivseks, vaid on kohustatud hindama sellise mõju ohtu ja tegema selle hindamise põhjal asjakohased järeldused.
42. On tõsi, et määruses nr 1107/2009 tehakse vahet toimeainete heakskiitmisel liidu tasandil komisjoni vastu võetud määrustega ja heakskiidetud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turulelaskmise lubadel, mille on andnud liikmesriigid.
43. Seega on vaja uurida, kas liikmesriigi pädevad asutused peaksid taimekaitsevahendi turulelaskmise loa taotluse hindamisel hindama selles tootes sisalduva heakskiidetud toimeaine endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi. Kui selline hindamine ei ole välistatud, tekib küsimus, kas need asutused peaksid selle hindamise läbi viima nende teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel, mis olid olemas asjaomase toimeaine heakskiitmise ajal, või lähtuma teadmistest, mis olid kättesaadavad taimekaitsevahendi loataotluse hindamise ajal.
44. Kõigepealt tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on.(18)
B. Määruse nr 1107/2009 asjakohaste sätete sõnastus
45. Määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punktis a on sätestatud, et „[i]lma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, antakse taimekaitsevahendile luba ainult juhul, kui see lähtuvalt lõikes 6 osutatud ühtsetest põhimõtetest vastab järgmistele nõuetele: […] selles sisalduvad toimeained, taimekaitseained ja sünergistid on heaks kiidetud“ (kohtujuristi kursiiv).
46. Sama artikli 29 lõike 1 punktis e on aga sätestatud, et taimekaitsevahendi jaoks antakse luba üksnes juhul, kui see „olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades vastab […] artikli 4 lõikes 3 sätestatud nõuetele“.
47. Mis puudutab selle sätte sõnastust, siis on Euroopa Kohus kohtuotsuses Blaise(19) juba kinnitanud, et „[m]is puudutab taimekaitsevahendile loa andmise menetlust, siis nõutakse ka selle toote koostisosade teadaolevate kumulatiivsete ja koostoimeliste mõjude arvessevõtmist, kuna määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e kohaselt esineb taimekaitsevahendile loa saamise nõuete hulgas ka nõue, et olemasolevatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest lähtudes vastaks see kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 3 ette nähtud tingimustele“.
48. Määruse nr 1107/2009 artikli 4 „Toimeainete heakskiitmise kriteeriumid“ lõikes 3 on ette nähtud, et hea taimekaitsetava kohaselt kasutatav taimekaitsevahend peab realistlikke kasutustingimusi arvestades vastama muu hulgas punktis b sätestatud nõudele, et „sellel ei ole kohest või hilisemat kahjulikku mõju […] inimeste […] tervisele […], võttes arvesse teadaolevaid kumulatiivseid ja koostoimelisi mõjusid, kui on olemas [EFSA] poolt aktsepteeritud teaduslikud meetodid selliste mõjude hindamiseks […]“. Väljend „ei ole kahjulikku mõju inimeste tervisele“ näitab selgelt, et liidu seadusandja on sellega seoses valinud „ohu puudumise“ nõude.
49. Sellega seoses märgin, et „olemasolevate“ või „uute“ teaduslike ja tehniliste teadmiste arvessevõtmise tähtsus puudutab kogu määrust nr 1107/2009, kuna seda on rõhutatud paljude sätete sõnastuses: artikli 4 (Toimeainete heakskiitmise kriteeriumid) lõikes 1, artikli 6 (Tingimused ja piirangud) punktis f, artikli 11 (Esialgne hindamisaruanne) lõikes 2, artikli 12 (EFSA järeldus) lõikes 2, artikli 21 (Heakskiidu läbivaatamine) lõikes 1, artikli 29 (Turule lubamise nõuded) lõike 1 punktis e, artikli 36 (Loataotluse läbivaatamine) lõikes 1, artikli 44 (Loa tagasivõtmine või muutmine) lõike 3 punktis d, artikli 78 (Muudatused ja rakendusmeetmed) lõikes 1 ja IV lisas (Artikli 50 kohane võrdlev hindamine).
50. Kohtuotsuses Blaise (punkt 94) rõhutas Euroopa Kohus, et „pädevad ametiasutused [on] kohustatud võtma eeskätt arvesse kõige usaldusväärsemaid olemasolevaid teaduslikke andmeid ja kõige värskemaid rahvusvaheliste uuringute tulemusi“ (kohtujuristi kursiiv).
51. Määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e kohaselt koostoimes artikli 4 lõike 3 punktiga b on loa saamiseks vaja, et: 1) taimekaitsevahendil puuduks kahjulik mõju eelkõige inimeste ja loomade tervisele (viide artikli 4 lõikele 3 artikli 29 lõike 1 punktis e kinnitab inimeste ja loomade tervise kaitse tähtsust); mis omakorda tähendab, et 2) see luba peab põhinema olemasolevatel teaduslikel ja tehnilistel teadmistel. Sellega seoses tähendab artikli 29 lõike 1 punktis e kasutatud väljend „olemasolevad teaduslikud ja tehnilised teadmised“, et need teadmised peavad olema „kõige värskemad“ või „uusimad“, mis on põhjendatud uue teadusliku ja tehnilise (samuti tehnoloogilise) arengu kiire tempoga.
52. Käsitlen nüüd määruse nr 1107/2009 eesmärke ja seejärel selle määruse konteksti.
C. Määruse nr 1107/2009 eesmärgid ja ettevaatuspõhimõtte tähtsus
53. Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus võtta seisukoht määruse nr 1107/2009 eesmärgi ja selle aluseks oleva ettevaatuspõhimõtte kohta.(20) Refereerin järgnevalt seda kohtupraktikat.
54. Esiteks on määruse nr 1107/2009 eesmärk eelkõige tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse, nagu on täpsustatud nimetatud määruse artikli 1 lõigetes 3 ja 4 ning nagu ilmneb selle põhjendusest 8.(21)
55. Sellega seoses on Euroopa Kohus märkinud, et „need sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel, mis on ELTL artikli 191 lõike 2 esimese lõigu kohaselt üks kaitstuse kõrge taseme poliitika alustest, mida liit keskkonna valdkonnas teostab ning mille eesmärk on vältida turule lastavate toimeainete või toodete kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale“.(22)
56. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et „[n]imelt eeldab [määrusega nr 1107/2009] hõlmatud valdkonnas [ettevaatus]põhimõtte nõuetekohane kohaldamine esiteks nende võimalike negatiivsete tagajärgede kindlakstegemist, mida selle määruse kohaldamisalas olevate toimeainete ja taimekaitsevahendite kasutamine tervisele võib avaldada, ja teiseks üldist tervisele avalduva ohu hindamist, tuginedes kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teaduslikele andmetele ja kõige värskematele rahvusvaheliste uuringute tulemustele“.(23)
57. Teiseks on Euroopa Kohus täpsustanud, et „[s]eega, kuna määruse nr 1107/2009 eesmärk – nagu on sätestatud selle artikli 1 lõigetes 1 ja 2 – on kehtestada eeskirjad taimekaitsevahendite turule lubamise ja nendes sisalduvate toimeainete heakskiitmise kohta nimetatud toodete turulelaskmise eesmärgil, siis pidi liidu seadusandja looma õigusraamistiku, mis võimaldab pädevatel ametiasutustel saada selle turule lubamise või heakskiitmise kohta otsuse tegemisel piisavalt teavet selleks, et […] asjakohaselt hinnata[(24)] nende toimeainete ja taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu tervisele“.(25)
58. Sellest järeldub minu arvates, et kuigi see määrus keelab liikmesriigil anda luba taimekaitsevahendile, mis sisaldab toimeainet, mida ei ole heaks kiidetud, ei ole liikmesriik siiski kohustatud lubama taimekaitsevahendit, mille kõik toimeained on heaks kiidetud, kui leidub teaduslikke või tehnilisi teadmisi, millest nähtub nende taimekaitsevahendite kasutamisest johtuv oht inimeste või loomade tervisele või keskkonnale.
59. Nii on määruse nr 1107/2009 põhjenduses 24 täpsustatud, et lubade andmist reguleerivad sätted peavad tagama range kaitsestandardi ja et taimekaitsevahendite lubade andmisel tuleks eriti arvestada, et eesmärk kaitsta inimeste ja loomade tervist ja keskkonda „on alati tähtsam“ kui selle määruse teine eesmärk parandada taimekasvatust.(26)
60. Seega, nagu on märgitud nimetatud põhjenduses, tuleb enne taimekaitsevahendite turulelaskmist tõendada mitte ainult seda, et need on ilmselgelt kasulikud taimekasvatuse seisukohast, vaid ka seda, et need ei avaldaks kahjulikku mõju inimeste ega loomade tervisele.(27)
61. Nagu märkis Tšehhi valitsus, kui liikmesriigi pädev asutus ei võta neid olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvesse üksnes põhjusel, et asjaomane toimeaine on varem heaks kiidetud määruse nr 1107/2009 II peatükis ette nähtud korras, rikub see liikmesriik selle määruse artikli 29 lõike 1 punktis e ette nähtud nõuet võtta arvesse teaduse ja tehnika olemasolevat taset. Lisaks oleks selline tõlgendus vastuolus eesmärgiga tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ja ettevaatuspõhimõtte olemusega.
62. Euroopa Kohus on juba märkinud, et „määruse nr 1107/2009 sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel ning need ei takista liikmesriike seda põhimõtet rakendamast juhul, kui valitseb teaduslik ebakindlus selles, millist riski kujutavad endast inimeste või loomade tervisele või keskkonnale taimekaitsevahendid, millele liikmesriigi territooriumil luba taotletakse“.(28)
63. Mis puudutab konkreetselt teadusliku ebakindluse küsimust, siis nõustun kohtujurist Mischoga, kes argumenteeris ELTL artiklit 36 käsitlevas kohtuasjas, et „ettevaatuspõhimõtte kohaselt piisab usutavast ohust rahvatervisele selleks, et liikmesriigil oleks lubatud võtta [vajalikke] meetmeid […]. Mida suurem on teaduslik ebakindlus, seda laiem on rahvatervise kaitse eest vastutavate liikmesriikide kaalutlusõigus.“(29)
64. Sellega seoses tuleb käsitleda ajaraamistikku, milles põhikohtuasjas vaidluse all olevad toimeained heaks kiideti. Mis puudutab ravimit Pitcher (kohtuasi C‑309/22), siis asjaomased toimeained on fludioksoniil ja folpeet. Fludioksoniil kiideti esimest korda heaks 1. novembril 2008(30) ja folpeet 1. oktoobril 2007.(31) Mis puudutab ravimit Dagonis (kohtuasi C‑310/22), siis kõnealused toimeained on difenokonasool ja fluksapüroksaad. Difenokonasool kiideti esimest korda heaks 1. jaanuaril 2009(32) ja fluksapüroksaad 1. jaanuaril 2013.(33)
65. Seega on neist heakskiitudest möödunud 10–16 aastat. On selge, et nii pika aja jooksul on teaduslikud ja tehnilised teadmised nii taoliste toimeainete (ja neid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite) endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste ja mõju kui ka muu mõju kohta kindlasti edasi arenenud. Isegi kui eeldada, et neid heakskiite hinnatakse regulaarselt uuesti, ei lükka see ümber argumenti, et kui liikmesriigid otsustavad selliste taimekaitsevahendite nagu Pitcher ja Dagonis lubamise üle, siis on eelkõige inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitseks oluline võtta ettevaatuspõhimõtte kohaselt arvesse olemasolevaid (st kõige värskemaid) teaduslikke ja tehnilisi teadmisi.
66. Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et sarnaselt määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e sõnastusega koostoimes artikliga 4 kinnitavad nimetatud määruse eesmärgid ja selle aluseks olev ettevaatuspõhimõte, et loa saamiseks on vaja, et taimekaitsevahendil ei oleks kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele. See omakorda tähendab, et luba peab põhinema olemasolevail teaduslikel ja tehnilistel teadmistel, mitte teadmistel, mis on aegunud või ei ole enam ajakohased.
D. Määruse nr 1107/2009 kontekst ja toimeainete heakskiitmise täieliku ühtlustamise mõju taimekaitsevahenditele lubade andmisele liikmesriikides
67. Komisjon väidab, et toimeaine endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste hindamine taimekaitsevahendite lubade andmise riigisisese menetluse raames oleks vastuolus toimeainete heakskiitmise täieliku ühtlustamisega liidu tasandil (mille tulemusel võetakse vastu kogu Euroopa Liidus kohaldatavad komisjoni rakendusmäärused). Ta väidab, et toimeaine olemuslike omaduste sõltumatu kontroll liikmesriigi tasandil kahjustaks seda süsteemi.
68. On tõsi, et artiklid 4 ja 29 kuuluvad määruse nr 1107/2009 erinevatesse peatükkidesse. Esimene paikneb II peatükis ja teine III peatükis. Määruse kohane taimekaitsevahenditele lubade andmise menetlus hõlmab nimelt esiteks toimeainete eraldi heakskiitmist liidu tasandil (määruse II peatüki alusel) ja teiseks taimekaitsevahenditele loa andmist riiklikul tasandil (määruse III peatüki alusel).
69. Ent nagu Euroopa Kohus on juba selgitanud, on need menetlused küll erinevad ja neid ei tohiks segi ajada, kuid liidu seadusandja kehtestas need mõlemad ikkagi määrusega nr 1107/2009 ning need on omavahel tihedalt seotud,(34) mida kinnitab ka selge viide artikli 4 lõikele 3 artikli 29 lõike 1 punktis e.
70. Piisab, kui tugineda kohtuotsusele GranoSalus, kuna Euroopa Kohus on selles juba käsitlenud seost komisjoni poolt toimeaine heakskiitmise ja seda toimeainet sisaldavale taimekaitsevahendile liikmesriigi ametiasutuse poolt loa andmise vahel.
71. Sarnaselt sellele kohtuotsusele(35) märgin esiteks, et määrusest nr 1107/2009 tuleneb, et enne taimekaitsevahendi loataotluse rahuldamist on liikmesriigid kohustatud seda taotlust sõltumatult, objektiivselt ja läbipaistvalt hindama, eelkõige selleks, et tuvastada, et see toode ei ole kahjulik, võttes arvesse kõige usaldusväärsemaid olemasolevaid teaduslikke andmeid ja kõige värskemaid rahvusvaheliste uuringute tulemusi.
72. Teiseks(36) on oluline rõhutada, et komisjoni eelnev heakskiit vaidlusalustele toimeainetele, mis sisalduvad kõnealustes taimekaitsevahendites, on vaid üks kumulatiivsetest tingimustest, mida liikmesriik, kellele on esitatud taimekaitsevahendi loa taotlus, peab enne loa andmist kontrollima.
73. Kolmandaks(37) märgin, et kuigi on tõsi, et asjaomane liikmesriik ei saa uuesti läbi vaadata komisjoni heakskiitu sellistele toimeainetele, nagu on vaidluse all käesolevates kohtuasjades, peab see liikmesriik enne kõnealustele taimekaitsevahenditele loa andmist siiski kõigepealt hindama, kas muud määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 ette nähtud tingimused on täidetud.
74. Nagu on märgitud eespool punktides 46 ja 47, loob määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punktis e sisalduv viide selge seose, mistõttu tuleb arvesse võtta määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimusi. Seega tuleb esiteks tõlgendada artikli 29 lõike 1 punkti e koostoimes sama määruse artikli 4 lõikega 3 ja teiseks tuleb seda lugeda koos selle määruse artikli 1 lõikega 4.(38)
75. Sellest järeldub, et taimekaitsevahendile loa andmist ja selle uuendamist või pikendamist ei saa pidada komisjoni poolt selles tootes sisalduvale toimeainele antud heakskiidu puhtautomaatseks rakendamiseks.(39) Seega nähtub kohtuotsusest GranoSalus, et komisjoni argument käesolevas asjas ei ole põhjendatud, kuna määrus nr 1107/2009 kohustab asjaomast liikmesriiki kaitsma inimeste ja loomade tervist. Nimetatud kohtuotsuses on samuti täpsustatud, et määrust nr 1107/2009 ning komisjoni ja liikmesriikide pädevust ja kohustusi, mis tulenevad sellest määrusest, tuleb tõlgendada viisil, mis tagab inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemelise kaitse, mis on selles määruses ja ELTL artikli 191 lõike 2 esimeses lõigus ette nähtud kaalukaim eesmärk.
76. Sellega seoses väidab Madalmaade valitsus, et määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkt e viitab mõjule, mida taimekaitsevahend avaldab inimestele, mitte toimeaine endokriinsüsteemi häireid põhjustavatele omadustele. Seetõttu ei ole pädev asutus kohustatud taimekaitsevahendi loataotluse hindamisel arvesse võtma teaduslikke ja tehnilisi teadmisi endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kohta ning selline kohustus ei tulene artikli 29 lõike 1 punktist e.
77. Ma ei pea seda põhjendust veenvaks. Nimelt on kunstlik omadusi ja nende mõju sellisel viisil eristada, kuivõrd liidu seadusandja on pidanud neid sama mündi kaheks küljeks. Mis puudutab endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste hindamist määruse nr 1107/2009 alusel, siis nagu märkis komisjon, tuleneb selle määruse artiklist 4 koostoimes selle määruse II lisaga muu hulgas, et toimeainet saab pidada inimeste või loomade tervisele kahjulikku mõju mitteomavaks üksnes siis, kui seda ei loeta endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omadustega aineks.(40)
78. Madalmaade valitsuse argument on vastuolus ka hindamismenetluse põhieesmärgiga. Toimeaine teatavate omaduste tuvastamise eesmärk on just nimelt vältida selle aine kahjulikku mõju, sealhulgas eelkõige inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seega, kui kõnealustel toimeainetel on endokriinsüsteemi häireid põhjustavad omadused, võib need ained heaks kiita ja neid sisaldavatele taimekaitsevahenditele loa anda ainult juhul, kui puudub oht inimeste või loomade tervisele või keskkonnale.(41)
79. Teisisõnu, sõltumata asjaolust, et toimeaine on komisjoni määrusega liidu tasandil heaks kiidetud ja et selle heakskiidu kehtivust ei ole (veel) ametlikult kahtluse alla seatud, peab liikmesriigi pädev asutus olemasoleva ja usaldusväärse teabe alusel, mis näitab, et sellel toimeainel võivad olla endokriinsüsteemi häireid põhjustavad omadused: 1) võtma arvesse kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi kahjuliku mõju ohtu; ja 2) hindama seda ohtu vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punktile e ja artikli 4 lõikele 3, et teha otsus selle toote turulelaskmise kohta selles liikmesriigis.
80. Asja C‑310/22 põhikohtuasjas esitas PAN Europe toimeaine difenokonasool kohta mitteammendava loetelu vähemalt kuuest sõltumatust teadusuuringust, millel on muret tekitavad tulemused selle aine endokriinsüsteemi häireid põhjustava mõju kohta. Dagonis, mis sisaldab nii difenokonasooli kui ka teist toimeainet (fluksapüroksaad) ja mitut (teadmata) abiainetena toimivat kemikaali, võib põhjustada veelgi suuremat kahju kui difenokonasool üksi, kuna need ained võivad üksteise mõju võimendada.
81. Seega, nagu PAN Europe õigesti märkis, kui näiteks Dagonise lubamine võib põhjustada difenokonasooli sisalduse tõttu inimestele, loomadele või keskkonnale olulist kahju, ei tohiks CTB-l olla võimalik jätta see mõju tähelepanuta ja lihtsalt selle taimekaitsevahendi jaoks luba välja anda. See kehtib seda enam, et difenokonasooli hinnati 2008. aastal (15 aastat tagasi). Lisaks ei hinnatud sel ajal difenokonasooli endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi. Pädeva asutuse hinnang peaks põhinema kõige ajakohasematel teaduslikel ja tehnilistel teadmistel. Nagu eespool märgitud, on määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punktis e sätestatud, et taimekaitsevahendi hindamisel tuleb arvesse võtta olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi.
82. Sellega seoses väljendab määruse 2018/605 põhjendus 1 vajadust eelkõige tagada, et turule lastavad ained ja tooted ei avalda kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut keskkonnamõju.
83. Kui liikmesriigi pädeva asutuse käsutuses on olemasolevad ja asjakohased teaduslikud ja tehnilised teadmised (sealhulgas andmed), millest ilmneb, et esineb oht, et asjaomasel toimeainel võib olla kahjulik mõju, mis võib näiteks – nagu käesoleval juhul – põhjustada endokriinsüsteemi häireid, on ta kohustatud võtma arvesse seda toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi kahjuliku mõju ohtu ja seda ohtu hindama, nagu tuleneb määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punktist e koostoimes artikli 4 lõikega 3 tõlgendatuna koos sama määruse artikli 1 lõikega 4, ning tegema sellest hindamisest kohased järeldused, kui ta teeb otsuse kõnealusele tootele turulelaskmise loa andmise kohta oma liikmesriigis.
84. Eeltoodud kaalutlustest nähtuvalt kinnitab määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e kontekst, et loa saamiseks peab taimekaitsevahend 1) mitte avaldama kahjulikku mõju eelkõige inimeste tervisele ning 2) peab talle loa andmine põhinema olemasolevatel (st kõige värskematel) teaduslikel ja tehnilistel teadmistel.
85. Nagu Tšehhi valitsus õigesti märkis, tuleb seda tõlgendust a fortiori järgida siis, kui need „olemasolevad teaduslikud teadmised“ on liidu õiguses juba kajastatud määruse nr 1107/2009 II lisa muudatuse näol. Ei saa põhjendatult väita, et liidu tasandil tuleb kohaldada uusi teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, mida komisjon peab piisavalt tõsisteks, põhjendamaks uue määruse vastuvõtmist (toimeainete kohta), kuid et liikmesriigi tasandil (neid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite puhul) peaks neist teadmistest mööda vaatama ja jätkama aegunud suuniste kohaldamist.
E. Määrus 2018/605 ja üleminekukord
86. Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule täielik vastus, käsitlen nüüd üleminekukorra mõju küsimust. Alates 10. novembrist 2018 on kohaldatud endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste, millel võib olla inimestele kahjulik mõju, kindlaksmääramiseks määruse 2018/605 lisas sätestatud kriteeriume, välja arvatud menetluste puhul, millega seoses on asjaomase määruse eelnõu üle hääletatud hiljemalt 10. novembriks 2018. Selle määruse põhjendusest 8 nähtub, et komisjon võtab arvesse määruse 2018/605 mõju kõigile määruse nr 1107/2009 kohastele menetlustele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas määruse 2018/605 jõustumine mõjutab pooleliolevaid loataotluste hindamisi ja kas seda oleks seega tulnud põhikohtuasjas vaidluse all olevate taotluste puhul arvesse võtta. Eelkõige leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tekib küsimus, kas CTB oleks pidanud kohaldama endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramiseks uusi kriteeriume, mis kajastavad teaduslike ja tehniliste teadmiste (uut) taset otsuse tegemise ajal (mitte nende teadmiste taset taotluse esitamise ajal).
87. Sellega seoses väidab komisjon, et kui kohaldada endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramiseks uusi kriteeriume, mis kajastavad teaduslike ja tehniliste teadmiste uut taset, läheks see vastuollu määrusega 2018/605 kehtestatud üleminekukorraga.
88. Märgin selle suhtes esiteks, et määruse 2018/605 põhjendustest 1(42) ja 8(43) nähtub, et on vaja tegutseda võimalikult kiiresti ja võtta arvesse kõige värskemaid teaduslikke teadmisi. Nimelt, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 82, on määruse 2018/605 põhjenduses 1 väljendatud vajadust tagada, et turule lastud toimeained või tooted ei avaldaks mingit kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale, ning just selle tagamiseks põhineb määrus nr 1107/2009 ettevaatuspõhimõttel. Seetõttu on CTB seisukoht, et uued endokriinsüsteemi häireid põhjustavad kriteeriumid tuleks jätta tähelepanuta kuni toimeainete heakskiidu läbivaatamiseni heakskiidu pikendamise raames, vastuolus määruse nr 1107/2009 eesmärgiga tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Lisaks on see vastuolus ettevaatuspõhimõttega.
89. On tõsi, et määruse 2018/605 põhjenduse 8 kohaselt tuleks endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise uusi kriteeriume kohaldada võimalikult kiiresti, kuid samal ajal tuleks võtta arvesse aega, mida liikmesriigid ja EFSA vajavad, et valmistuda nende kriteeriumide kohaldamiseks. Selline kaalutlus ei saa siiski kohustada liikmesriigi pädevat asutust hindama taimekaitsevahendi loataotlust vanade ja aegunud kriteeriumide alusel, mis ei kajasta enam teaduse ja tehnika olemasolevat taset.
90. Kõige värskemate teaduslike ja tehniliste teadmiste kohaldamise nõue, mis – nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 83 märkisin – tuleneb määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punktist e koostoimes artikli 4 lõikega 3 tõlgendatuna koos selle määruse artikli 1 lõikega 4, paneb pädevale asutusele kohustuse tegutseda ennetavalt ning püüda inimeste ja loomade tervist ning keskkonda võimalikult hästi kaitsta. Seega tuleks loataotluse kohta otsuse tegemisel kõige värskemate teaduslike ja tehniliste teadmiste hulgas arvesse võtta endokriinsüsteemi häireid käsitlevate uute kriteeriumide sisu.
91. Lisaks, võttes arvesse nõuet kasutada kõige värskemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, teeniks seoses inimeste ja loomade tervisega endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste mõju käsitlevate uute kriteeriumide kasutamine paremini nii määruse nr 1107/2009 eesmärki kui ka ettevaatuspõhimõtet.
92. Komisjoni argument ei ole veenev,(44) kuna see on vastuolus määruse nr 1107/2009 artikli 1 lõikega 4 ja põhjendusega 8. Nendest sätetest on ilmne, et nimetatud määrus 1) põhineb ettevaatuspõhimõttel ega 2) takista liikmesriike kõnealust põhimõtet kohaldamast, kui esineb teaduslik ebakindlus ohu suhtes, mida põhjustavad inimeste või loomade tervisele või keskkonnale taimekaitsevahendid, millele nende territooriumil kasutamiseks luba taotletakse.(45) See nõuab, et liikmesriigid võtaksid määruse artikli 29 lõike 1 punkti e järgimise tagamiseks arvesse kõiki asjakohaseid ja usaldusväärseid olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, olenemata allikast või dokumendist, millest need pärinevad.
93. Mis puudutab küsimust, kas pädeval asutusel on kohustus peatada loataotluste hindamis- ja otsustusprotsess seniks, kuni komisjon hindab määruse 2018/605 mõju määruse nr 1107/2009 alusel pooleliolevatele menetlustele, siis on tõsi, et vastavalt määruse 2018/605 põhjendusele 8 kaalub komisjon nimetatud määruse mõju igale käimasolevale toimeainete heakskiitmise menetlusele liidu tasandil. Sellest põhjendusest ei tulene aga, et komisjon uuriks selle määruse mõju kõikidele menetluses olevatele taimekaitsevahendite loataotlustele liikmesriikides. Lisaks ei ole määruses nr 1107/2009 ühtegi sätet, mis näeks seoses selliste loataotluste hindamisega nagu põhikohtuasjas ette liikmesriigi pädeva asutuse kohustuste täpse laadi perioodil, mil komisjon kaalub määruse 2018/605 tagajärgi määruse nr 1107/2009 alusel pooleliolevatele menetlustele. Nagu märkis Madalmaade valitsus, ei ole mitte komisjoni, vaid liidu seadusandja ülesanne teha muudatusi liikmesriikide kohustustes, mis on seotud loataotluste hindamisega määruse nr 1107/2009 III peatüki alusel.
94. Teisisõnu ei jäta määrus nr 1107/2009 ega määrus 2018/605 liikmesriiki taimekaitsevahendite turule laskmise hindamisel ilma pädevusest võtta asjakohaseid meetmeid, et täita kõiki määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud nõudeid eesmärgiga kaitsta oma ühiskonda kõnealuste toodete sellise võimaliku kahjuliku mõju eest, mis on kindlaks tehtud olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal.
IV. Ettepanek
95. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata College van Beroep voor het bedrijfsleveni (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes) käesolevates liidetud kohtuasjades esitatud esimesele eelotsuse küsimusele järgmiselt:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 29 lõike 1 punkti e koostoimes artikli 4 lõike 1 teise lõiguga ja lõikega 3 ning sama määruse II lisa punktiga 3.6.5
tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes vastutab taimekaitsevahendi loataotluse hindamise eest selles liikmesriigis, on olenemata taolise teabe allikast olemas olemasolevatel (st kõige värskematel) teaduslikel või tehnilistel teadmistel põhinevad asjakohased ja usaldusväärsed andmed, millest nähtub, et kõnealuses tootes sisalduv toimeaine võib tekitada endokriinsüsteemi häireid, peab see asutus võtma arvesse selle toote võimaliku kahjuliku mõju ohtu, hindama seda ohtu ja tegema taotluse kohta asjakohase otsuse, võttes arvesse kõiki nimetatud määruse artikli 29 lõikes 1 sätestatud nõudeid.