Liidetud kohtuasjad T‑115/09 ja T‑116/09

Electrolux AB ja

Whirlpool Europe BV

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Suurte kodumasinate tootjale antav ümberkorraldamisabi, millest Prantsuse Vabariik teatas – Otsus, millega abi tunnistatakse teatud tingimustel ühisturuga kokkusobivaks – Ilmsed hindamisvead – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid – Kohtulik kontroll – Piirid

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c)

2.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Tingimused – Kompensatsioonimeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks – Ettevõtja tütarettevõtja tunduvalt varem toimunud võõrandamise arvesse võtmine – Ilmne hindamisviga

(EÜ artikli 87 lõige 3; komisjoni teatis 2004/C 244/02)

3.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Tingimused – Varasema abi ja uue abi kumulatiivse mõju arvesse võtmine – Arvesse võtmata jätmine – Ilmne hindamisviga

(EÜ artikli 87 lõige 3; komisjoni teatis 2004/C 244/02)

1.      EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel on komisjonil laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine tähendab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mis tuleb teostada ühenduse kontekstis. Lisaks võib komisjon kehtestada endale oma kaalutlusõiguse teostamiseks juhiseid selliste õigusaktidega nagu suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, tingimusel et sellised aktid sisaldavad juhiseid institutsiooni järgitavate lähenemisviiside kohta ega kaldu kõrvale asutamislepingu sätetest.

Kohtulik kontroll selle üle, kuidas komisjon on kasutanud talle EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel kuuluvat kaalutlusõigust, piirdub üksnes sellega, kas on järgitud menetlusnorme ja täidetud põhjendamiskohustust, samuti kontrollitakse arvesse võetud faktiliste asjaolude sisulist õigsust, seda, et rikutud ei ole õigusnorme, ning seda, et asjaolude hindamisel ei ole tehtud ilmselget kaalutlusviga, ning et tegemist ei ole võimu kuritarvitamisega. Lisaks peab Üldkohus kontrollima ka seda, kas nõuded, mille komisjon endale oma suunistes kehtestas, on täidetud. Seevastu ei või liidu kohus täita komisjoni rolli, viies tema asemel läbi uurimist, mida komisjon ei ole kunagi läbi viinud, ning kujutada ette järeldusi, mis komisjon selle uurimise tulemusel oleks teinud.

(vt punktid 37 ja 38, 40–42)

2.      Ümberkorraldamisabi andmise raames kompensatsioonimeetmete võtmist puudutavas käsitlevad suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punktid 38–40 „[p]õhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimi[st]”. Nende sätete alusel tuleb esiteks kompensatsioonimeetmed võtta selleks, et vähendada ümberkorraldamisabi negatiivset mõju konkurentsile ja kaubavahetusele (suuniste punkt 38). Teiseks peavad need meetmed olema „kohased” selles mõttes, et nad ei tohi tingida turustruktuuri halvenemist (suuniste punkt 39). Kolmandaks peavad sellised meetmed olema „võrdelised” abi moonutava mõjuga. Selles osas peavad nad toimima turul või turgudel, kus ettevõtjal on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuosa. Lisaks, kuigi neid meetmeid on võimalik rakendada nii enne kui ka pärast abi andmist, peavad nad igal juhul olema ümberkorraldamiskava lahutamatu osa. Samuti ei tohi need seisneda lihtsas raamatupidamisest kustutamises või kahjumliku tegevuse lõpetamises, kui need ei too kaasa asjaomase ettevõtja tootmisvõimsuse või turuosa piiramist (suuniste punkt 40).

Komisjon teeb ilmse hindamisvea, asudes seisukohale, et ettevõtja tütarettevõtja võõrandamine kujutab endast kompensatsioonimeedet suuniste punktide 38–40 tähenduses, kui ümberkorraldamisabist teatatakse ligi kolm ja pool aastat pärast kõnealust võõrandamist, mille eesmärk ei olnud ning mille tagajärg ei saanud olla kavandatava abi andmisest tulenevate konkurentsimoonutuste kasvõi minimaalselt vähendamine ja kui võõrandamine ei „mõjutanud tegelikkuses” peamist turgu, kus abi saanud ettevõtja tegutses.

(vt punktid 44, 51, 53, 55)

3.      Otsusest kohtuasjas C‑355/95 P: Deggendorf (EKL 1997, lk I‑2549) ning suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punktist 23 tuleneb, et uurides ümberkorraldamisabi kokkusobivust ühisturuga, peab komisjon põhimõtteliselt uurima selle abi kumulatiivset mõju koos võimalike varasemate abidega, mida ei ole veel tagasi makstud. Selline uurimine on õigustatud seetõttu, et varasemast ning veel tagasi maksmata ebaseaduslikust abist tulenevad eelised avaldavad jätkuvalt mõju konkurentsile.

Komisjon ei pea juhul, kui ta seab kavandatava abi maksmise sõltuvusse varasema abi või abide eelnevast tagasimaksmisest, uurima selliste abide kumulatiivset mõju konkurentsile. Selline abi tingimuslik lubamine võimaldab vältida seda, et kavandatavast abist tulenev eelis lisandub varem antud abist tulenevale eelisele, kuna varasemast abist tulenev negatiivne mõju konkurentsile kõrvaldatakse, nõudes tagasi abi summa koos intressidega. Nimelt võimaldab abi tagasinõudmine koos intressidega kõrvaldada alusetu eelise, mis seisneb nende intresside maksmatajätmises, mida abisaajal oleks tulnud tasuda kõnealuselt ühisturuga kokkusobiva abi summalt, kui ta oleks pidanud selle komisjoni otsust oodates turutingimustes laenama, ja samuti tema konkurentsiseisundi paranemises võrreldes teiste turul tegutsevate ettevõtjatega ajal, mil ebaseaduslikkus kestis.

Seevastu, kui komisjon ei sea asjaomase abi andmist sõltuvusse ühisturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmisest, peab ta tingimata uurima nende kahe abi kumulatiivset mõju. Kui ta seda ei tee, paneb ta konkurentsi moonutamist uurides toime ilmselge hindamisvea.

(vt punktid 66 ja 67, 71 ja 72)