Kohtuasi T‑31/07 R

Du Pont de Nemours (France) SAS

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamise taotlus – Direktiiv 91/414/EMÜ – Vastuvõetavus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhimenetluses lahendatava hagi prima facie vastuvõetavus

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 1; nõukogu direktiiv 91/414; komisjoni direktiiv 2006/133)

2.      Tühistamishagi – Ese – Osaline tühistamine

(EÜ artikkel 230)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Direktiivi teatavate sätete kohaldamise peatamise taotlus

(EÜ artiklid 242 ja 243)

4.      Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Ühenduse institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris

(EÜ artiklid 242 ja 243)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju

(EÜ artiklid 242 ja 243)

7.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Oluline ja hüvitamatu kahju

(EÜ artikkel 242)

8.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine

(EÜ artikkel 243)

1.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses on põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse hindamine ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust arvestades paratamatult kokkuvõtlik. Põhikohtuasja hagi vastuvõetavuse üle saab otsustada vaid esialgselt ning selle eesmärk on hinnata, kas hageja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal on a priori võimalik otsustada, et põhikohtuasja hagi vastuvõetavus ei ole välistatud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik saab vastava taotluse vastuvõetamatuks tunnistada vaid juhul, kui põhikohtuasja hagi vastuvõetavus on täielikult välistatud. Kui vastuvõetavus ei ole prima facie täielikult välistatud, siis tähendaks selle üle ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis otsustamine seda, et otsustataks ette ära Esimese Astme Kohtu otsus põhikohtuasjas.

Arvestades et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on esitatud seonduvalt hagiga, milles on EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel palutud osaliselt tühistada direktiiv 2006/133, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414, et lisada toimeainete hulka fusilasool, siis ei ole esmapilgul välistatud, et see direktiiv puudutab isiklikult hagejat, keda on mainitud määruses nr 933/94 (millega sätestatakse taimekaitsevahendite toimeained ja määratakse referentliikmesriigid komisjoni määruse nr 3600/92 rakendamiseks) kui teate autorit viimati nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 mõttes, kes on pealegi osalenud kõnealuse aine hindamismenetluses ning saab seetõttu tugineda menetluslikele tagatistele.

(vt punktid 107–109, 112)

2.      Ühenduse õigusakti osaline tühistamine on võimalik vaid juhul, kui need osad, mille tühistamist on nõutud, on ülejäänud aktist eraldatavad. Eraldatavust puudutav nõue ei ole täidetud, kui õigusakti osalise tühistamisega muudetakse akti sisu. See, kas vaidlustatud õigusakti osaline tühistamine muudab selle sisu, kujutab endast objektiivset kriteeriumi, mitte subjektiivset kriteeriumi, mis on seotud vaidlusaluse akti vastu võtnud asutuse poliitilise tahtega.

(vt punktid 114 ja 119)

3.      Kui hagejad soovivad ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega saavutada seda, et peatataks teatava direktiivi teatavate sätete kohaldamine, ega piirdu üksnes viitega EÜ artiklile 242, vaid tuginevad ka EÜ artiklile 243, võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik EÜ artikli 243 alusel teha ettekirjutuse vajalike ajutiste meetmete kohaldamiseks. Eelkõige võib ta esmalt anda komisjonile asjakohaseid korraldusi.

(vt punktid 124–126)

4.      Sektoris, mis kuulub ühise põllumajanduspoliitika alla, viitab mõiste „risk” (risk) võimalikkusele, et toote või menetluse kasutamine võib kahjustada õiguskorraga kaitstud hüvesid. Mõistet „oht” (danger) kasutatakse üldiselt laiemas tähenduses ja see kirjeldab tooteid või menetlusi, mis võivad mõjuda kahjulikult inimeste tervisele. Riske käsitleva hinnangu eesmärk on analüüsida, kuivõrd on tõenäoline, et teatud toode või menetlus kahjustab inimeste tervist ning kui tõsised võivad olla selle tagajärjed.

Juhul kui ühenduse institutsioon peab oma ülesannete täitmisel andma kompleksseid hinnanguid, on tal seejuures ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamise kohtulik kontroll on piiratud, mis tähendab, et ühenduse kohus ei saa institutsiooni poolt faktilistele asjaoludele antud hinnangut asendada omapoolse hinnanguga. Seega uuritakse niisuguse kontrolli raames üksnes seda, kas faktilised asjaolud vastavad tegelikkusele ja milline on institutsiooni poolt neile antud õiguslik hinnang ning kas institutsioon ei ole teinud ilmselget hindamisviga või kuritarvitanud võimu või kas ta pole ilmselgelt ületanud talle kuuluva kaalutlusõiguse piire.

(vt punktid 130, 131 ja 137)

5.      Direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli 5 kohaselt võib toimeaine selle direktiivi I lisasse kanda vaid juhul, kui teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvestades võib eeldada, et seda toimeainet sisaldav taimekaitsevahend ei mõju kahjulikult. Teisisõnu, isegi kui aine on ohtlik, võidakse see esmapilgul ikkagi direktiivi 91/414 I lisasse kanda, tingimusel et asjakohaste kasutuseeskirjade täitmise korral on selle riskimäär õiguslikult aktsepteeritav.

Kui hageja tugineb ajutiste meetmete kohaldamise menetluses esiteks sellele, et direktiivi 91/414 on rikutud seeläbi, et direktiivi 2006/133 (millega seda direktiivi muudetakse, et lisada toimeainete hulka fusilasool) vastuvõtmisel ei ole aluseks võetud riskide osas antud hinnangut, ja teiseks sellele, et teiseks on rikutud ettevaatuspõhimõtet, siis nende kahe väite keerukus eeldab süvendatud uurimist, mida ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ei saa läbi viia.

Kui põhjendus, millele komisjon on tuginenud direktiivi 2006/133 vastuvõtmisel, tundub esmapilgul seadvat kahtluse alla riske käsitlevad eelnevad hinnangud, ilma et seejuures oleks selgelt esile toodud põhjused, miks need kahtlused omavad rohkem kaalu kui terve rea aastate jooksul läbi viidud hindamiste tulemusena saadud tõendusmaterjal, ning kui Esimese Astme Kohus peab sellest tulenevalt lahendama küsimuse, kas komisjon väljus vaidlusaluse direktiivi vastuvõtmisega talle kuuluva kaalutlusruumi piiridest, siis ei saa neid kahte väidet pidada esmapilgul täielikult põhjendamatuks. Isegi kui lähtuda eeldusest, et komisjon tegi vea selles, et lähtus direktiivi 2006/133 vastuvõtmisel ohuhinnangust, mitte riskide osas antud hinnangust, ning rikkus seega järelikult ühelt poolt direktiivi 91/414 ja teiselt poolt ettevaatuspõhimõtet, siis ei ole välistatud võimalus, et selline viga mõjutab direktiivi 2006/133 õiguspärasust.

(vt punktid 133, 138, 140–143)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas esineb vajadus teha ajutine otsus, et seeläbi vältida ajutiste meetmete kohaldamist taotlenud poolele olulise ja hüvitamatu kahju tekkimist. Juhul kui kahju sõltub mitme teguri olemasolust, piisab sellest, kui kahju tekkimise tõenäosus on piisavalt suur. Sellegipoolest peab hageja tõendama fakte, mis on olulise ja hüvitamatu kahju tekkimise võimaluse aluseks.

Rahalist kahju ei saa – välja arvatud erandlike asjaolude korral – käsitleda hüvitamatu või ka raskesti hüvitatava kahjuna, kuna seda saab hiljem rahaliselt hüvitada. Selle põhimõtte kohaselt on kohaldamise peatamine õigustatud üksnes juhul, kui nähtub, et niisuguse meetme puudumisel satub hageja olukorda, mis seab ohtu tema edasitegutsemise võimalikkuse või kahjustab heastamatult tema turuosa. Juhul kui sellise õigusakti kohaldamine, mille suhtes on esitatud sisuline tühistamishagi, võib turul, kus hageja tegutseb, tuua kaasa pöördumatuid muudatusi, saab tal tekkida võivat kahju – ehkki see kahju on rahaline – käsitleda ajutiste meetmete kohaldamise raames erandkorras siiski hüvitamatu kahjuna.

(vt punktid 144, 145, 174, 175 ja 193)

7.      Juhul kui taotleja on ettevõtja, tuleb ajutiste meetmete kohaldamise menetluses materiaalse kahju olulisuse hindamisel lähtuda eelkõige ettevõtja suurusest. Lisaks tuleb hageja varalise olukorra hindamisel võtta eelkõige arvesse seda kontserni iseloomustavad andmeid, millega hageja aktsiate kaudu seotud on. Kontserni iseloomustavate andmete hindamise juures tuleb arvese võtta kõiki antud juhtumi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Lisaks peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik juhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas see, kui õigusakti, mille suhtes on esitatud kohaldamise peatamise taotlus, kohaldatakse viivitamatult, võib tekitada hagejale sellist olulist ja kohest kahju, mida ei saa enam hilisemate otsustega hüvitada.

(vt punktid 196, 203 ja 204)

8.      Juhul kui ajutiste meetmete kohaldamise taotluses on väidetud, et taotluse esitajal võib tekkida oluline ja hüvitamatu kahju, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik erinevaid asjassepuutuvaid huve kaaludes uurima, kas juhul, kui põhihagi lahendav kohus tühistab vaidlusaluse otsuse, võimaldaks see muuta vastupidiseks olukorra, mille tekitab selle viivitamatu rakendamine, ning – vastupidisel juhul – mil määral takistaks otsuse kohaldamise peatamine selle täielikku mõju, juhul kui põhihagi jäetakse rahuldamata. Seejuures peavad rahvatervise kaitsega seonduvad nõuded põhimõtteliselt olema prioriteetsed võrreldes majanduslike kaalutlustega.

(vt punktid 206 ja 207)