EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

9. juuli 2015

Kohtuasi F‑142/14

Manuel Antonio De Almeida Pereira

versus

Eurojust

Avalik teenistus – Eurojusti töötajad – Ajutine teenistuja – Teade vaba ametikoha kohta – Kandidaatide valiku menetlus – Avalduste läbivaatamine valikukomitee poolt – Valikumenetluse järgmisse etappi lubamine – Tingimused – Valikukriteeriumide punktid – Nõutud punktide lävi – Kandidatuuri tagasilükkamine – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Kodukorra artikkel 81

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega M. A. De Almeida Pereira palub sisuliselt tühistada 8. augusti 2014. aasta otsus, millega Eurojust otsustas lükata tagasi tema kandidatuuri nõuniku ametikohale Eurojusti presidendi büroos.

Otsus:      Jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta M. A. De Almeida Pereira kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Eurojusti kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Selge ja täpne kokkuvõte esitatud väidetest – Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud hagi

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 50 lõige 1 punkt e)

2.      Ametnikud – Vaba töökoht – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Ametisse nimetava asutuse või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõigus – Vaba ametikoha teadaandega seatud tingimustest kinnipidamine – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

3.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Valikukomitee menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra, mis jõustus 1. oktoobril 2014, artikli 50 lõike 1 punkt e sõnastus on nõudlikum kui Avaliku Teenistuse Kohtu varasema kodukorra artikli 35 lõike 1 punkt e, kuna selles sätestatakse, et hagiavalduses tuleb märkida selge kokkuvõte faktilistest asjaoludest kronoloogilises järjekorras ning eraldi, täpne ja struktureeritud kokkuvõte esitatud õigusväidetest ja ‑argumentidest. Selle muudatusega taotleti nimelt hageja kohustuse esitada selgelt oma väited tugevdamist, nõudes, et need tuginevad nende õigusliku aluse täpsel määratlemisel, et iga väitega esitatud argumendid oleksid üksnes seotud selle alusega ja et iga väide oleks teisest rangelt erinev, mis oleks kohtutöötajate, õigussubjektide, advokaatide, esindajate ja kohtunike huvides.

(vt punkt 22)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 30.6.2015, Petsch vs. komisjon, F‑124/14, EU:F:2015:69, punkt 21.

2.      Ametisse nimetamiseks või teenistusse võtmiseks administratsioonile antud kaalutlusõiguse teostamine eeldab, et viimane selgitab hoolsalt ja erapooletult välja iga kandidatuuri olulised asjaolud ning järgib kohusetundlikult vaba ametikoha teates nimetatud nõudeid, mistõttu ta on kohustatud kõrvale jätma kõik neile nõuetele mittevastavad kandidaadid. Teade vaba ametikoha kohta on tegelikult õiguslik raamistik, mille administratsioon ise enda jaoks kehtestab, ning ta peab sellest rangelt kinni pidama.

Mis puutub eduka kandidaadi valimisel tehtud võimaliku vea hindamisse, siis peab see viga olema ilmne ja ületama ulatusliku kaalutlusõiguse, mis vaba ametikoha teates seatud raamidega piiritletuna kuulub administratsioonile kandidaatide teenete võrdleval hindamisel ja teenistuse huvide hindamisel. Liidu kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas administratsioon jäi mõistlikkuse piiresse – arvestades asjaolusid, millele administratsioon oma hinnangu andmisel tugines – ning ta ei ole võimu ilmselt kuritarvitanud või kasutanud seda muul eesmärgil kui see, milleks talle anti. Seega ei või liidu kohus asendada administratsiooni hinnangut kandidaadi teenete ja kvalifikatsiooni kohta oma vastava hinnanguga, juhul kui ükski toimikus sisalduv asjaolu ei võimalda kinnitada, et nimetatud teeneid ja kvalifikatsiooni hinnates tegi administratsioon ilmse hindamisvea.

Sellega seoses tuleb aga märkida, et pelk asjaolu, et kandidaadil on ilmsed ja tunnustatud teened, ei välista teiste kandidaatide teenekamaks osutumise võimalust kandidaatide teenete võrdleva hindamise käigus. Samamoodi asjaolu, et kandidaat vastab vaba ametikoha teates sisalduvatele kõikidele kriteeriumitele, ei ole iseenesest piisav selle tõendamiseks, et administratsioon tegi ilmse hindamisvea.

Eeltoodud kaalutlused kehtivad seda enam, kui võtta arvesse ulatuslikku kaalutlusõigust, mis teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel ajutise töötaja ametikoha kandidaatide teenete võrdlemisel on. Nimetatud asutus võib seega korraldamispädevuse ja sisenormide kaudu otsustada, et üldreeglina üksnes kandidaadid, kes on saanud teatud punktide läve ületava arvu punkte, võivad olla kutsutud intervjuule valikukomiteega.

Sellega seoses ei võimalda asjaolu, et kandidaati ei valitud osalema töölevõtmise menetluse järgmisse etappi, iseenesest asuda seisukohale, et sellekohased otsused on diskrimineerivad või suvapõhised. Vastupidi, kandidatuuri tagasilükkamise otsus on valikukomitee poolt erinevate kandidaatide teenete võrdleva hindamise tulemus.

(vt punktid 29–31, 33, 34 ja 37)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused, 30.12.1974, Grassi vs. nõukogu, 188/73, EU:C:1974:112, punktid 26, 38 ja 41, ning 4.2.1987, Bouteiller vs. komisjon, 324/85, EU:C:1987:59, punkt 6.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 13.12.1990, Moritz vs. komisjon, T‑20/89, EU:T:1990:80, punkt 29; 19.2.1998, Campogrande vs. komisjon, T‑3/97, EU:T:1998:43, punkt 124; 16.12.1999, Cendrowicz vs. komisjon, T‑143/98, EU:T:1999:340, punkt 67; 9.7.2002, Tilgenkamp vs. komisjon, T‑158/01, EU:T:2002:180, punktid 50 ja 59 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 18.9.2003, Pappas vs. Regioonide Komitee, T‑73/01, EU:T:2003:237, punkt 54.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 6.5.2009, Campos Valls vs. nõukogu, F‑39/07, EU:F:2009:45, punkt 43, ning 11.12.2012, Trentea vs. FRA, F‑112/10, EU:F:2012:179, punktid 101, 102 ja 104.

3.      Ajutise töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud töölevõtmise menetluses tuleb põhjendamiskohustust sobitada valikukomitee – kellele administratsioon on usaldanud kandidaatide teenete hindamise tema nimel – menetluse konfidentsiaalsusega, millega on vastuolus nii valikukomitee üksikliikmete hoiakute avalikustamine kui ka kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud teabe avaldamine.

Sellest tuleneb, et arvestades konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust, kujutab erinevatel katsetel kandidaadi saadud hinnete avalikustamine üldjuhul endast valikukomitee otsuste piisavat põhjendust, mistõttu kandidaadi nõue, et Avaliku Teenistuse Kohus kohustaks administratsiooni esitama valikukomitee poolse kõikide kandidaatide teenete hinnangu, tuleb jätta rahuldamata. Lisaks tuleb märkida, et väljajäetud kandidaadi taotlus sellekohase menetlustoimingu tegemiseks näib olevat pigem katse saada uusi tõendeid oma hagi põhjendamiseks ning seda ei saa rahuldada.

(vt punktid 38 ja 39)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus 23.5.2014, European Dynamics Luxembourg vs. EKP, T‑553/11, EU:T:2014:275, punktid 317 ja 318 ning seal viidatud kohtupraktika.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 11.12.2012, Trentea vs. FRA, EU:F:2012:179, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 5.3.2015, Gyarmathy vs. FRA, F‑97/13, EU:F:2015:7, punktid 48 ja 49.