19. aprillil 2017 esitatud hagi – Zhejiang Jndia Pipeline Industry versus komisjon

(kohtuasi T-228/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Zhejiang Jndia Pipeline Industry Co. Ltd (Wenzhou, Hiina) (esindajad: S. Hirsbrunner)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta (EL) rakendusmäärus nr 2017/141, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (ka valmistoodetena) impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud (ELT L 22, 27.1.2017, lk 14), hagejat puudutavas osas;

mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt ja neilt menetlusse astujatelt, kellel lubatakse menetlusse astuda komisjoni nõuete toetuseks.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimese väite kohaselt tegi komisjon mitu ilmselget hindamisviga, leides, et Ühendriikide ja liidu tehnilistele standarditele vastavad põkk-keevitatavad roostevabast terasest toruliitmikud on vastastikku asendatavad.

Komisjon jättis täitmata oma kohustuse hinnata asjassepuutuvaid tõendeid erapooletult, nii et mitmed vastastikust asendatavust puudutavad faktilised sedastused on ebatäpsed, vastuolulised või eksitavad. Ennekõike on ebatäpne väide, et üksnes koostööd teinud importija jättis väidetavalt asjaomased tõendid esitamata.

Komisjon lähtus vääralt eeldusest, et põkk-keevitatavad roostevabast terasest toruliitmikud olid sertifitseeritud ühtaegu nii liidu kui ka Ühendriikide standardite kohaselt. Oma järelduses tugines komisjon ainuüksi kaebuse esitajate viimasel hetkel esitatud väidetele, mis tulid esimest korda ilmsiks alles vaidlustatud määruses endas.

Teise väite kohaselt tegi komisjon ilmselge hindamisvea ja jättis seoses normaalväärtuse kohandamisega esitamata kohase põhjenduse ning esitas vastuolulisi argumente.

Komisjon tugines kohase kohanduse taseme kindlaks määramisel ekslikult liidu tootmisharu tootmiskuludele ja –andmetele. Ta lükkas põhjendamata kaalutlustel tagasi Hiina turu andmetel põhineva kohandamise ettepaneku.

Seoses sellega rikub vaidlustatud määrus algmääruse artiklit 20 ja ELTL artiklit 296 ning lisaks ei ole see piisavalt põhjendatud.

Kolmanda väite kohaselt on arvesse võetava ajavahemiku kindlaks tegemisel tehtud ilmselge hindamisviga.

Komisjon toimis suvaliselt, jättes arvestamata alternatiivse ajavahemikuga, kuigi tal oleks olnud võimalik kasutada varasemal uurimisel saadud asjassepuutuvaid andmeid.

Neljanda väite kohaselt ei vastanud vaidlustatud määruse vastuvõtmise menetlus liidu õiguse üldpõhimõtetele nagu hea halduse, läbipaistvuse ja hageja kaitseõiguste põhimõtted.

Komisjon jättis esialgse avalikustamise järgselt hagejale õigeaegselt esitamata „olemasoleva teabe“. Kui komisjon selle teabe lõpuks avalikustas koos muude andmete ja teabega esimest korda lõpliku avalikustamise raames, ei jätnud ta hagejale piisavalt aega selle põhjalikuks hindamiseks.

Komisjon rikkus hageja kaitseõigusi sellega, et ei andnud talle võimalust esitada oma seisukohta võtmetähtsusega järelduste kohta, mis rajanesid kaebaja poolt viimasel minutil esitatud ja kontrollimata väidetel, mis tulid esimest korda ilmsiks alles vaidlustatud määruses.

Viienda väite kohaselt kehtestab 26. jaanuaril 2017 vastu võetud vaidlustatud määrus hageja suhtes dumpinguvastase tollimaksu ebaõiglaselt nende algmääruse sätete alusel, mis kehtestavad erandliku võrdlusriiki kasutava meetodi normaalväärtuse arvutamiseks Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi puhul, kuigi liit minetas õiguse selle erandliku kohtlemise kasutamiseks 11. detsembril 2016.

Euroopa Liit on võtnud kohutuse järgida Hiina WTOga ühinemise protokolli eritingimusi nõukogu otsusega, millega see ühinemine heaks kiidetakse. Liidu institutsioonina on komisjon oma pädevust teostades kohustatud kinni pidama rahvusvahelistest kokkulepetest, mille liit on sõlminud.

Lisaks on vaidlustatud määrus vastuolus liidu kohustusega kehtestada sellised dumpinguvastased eeskirjad, mis on rahvusvahelise õigusega kooskõlas, ja seda eelkõige juhtudel, kui liidu sätete konkreetne eesmärk on liidu poolt sõlmitud rahvusvaheline kokkuleppe jõustamine.

____________